- 09 tam. 2020 00:00
- 383
Naýryz týraly óleńder
Ólkeme Naýryz keldi, kóktem keldi,
Qulpyryp gúlge orap kók pen jerdi.
Halqymnyń salt-dástúlerin aıalaǵan,
Armany asqaqtady kópten bergi.
Jańartyp sana, saltymdy,
Qýantqan barsha halqymdy.
Naýryz toıy – el toıy,
Ǵasyrdan asyr dańqyńdy.
Án bolyp asyl,
Dańqyńdy asyr
Ǵasyrdan ǵasyr.
Jer ústi jasarady, jańǵyrady.
Bar aımaq ańsaı kútken sán qurady.
Qoı qozdap, qozy órip, egin kóktep,
Týǵan jer tóskeıinen án qulady.
Naýryzym shat-dýman kóńil toıy,
Jan bergen tirshilikkke ómir toıy.
Keńleıip el-jurtyna meıir shashyp,
Kún nuryn qushyp jatyr óńir boıy.
Naýryzdyń janǵa jaıly samaly esip,
Elime syılap jatyr jańa nesip.
Dástúrin jalǵastyryp babaladyń,
Keńeıdi jan saraıy, sana ósip.
Kóksegen qasıetti ińkálaryn,
Ardaqtap asqaq ustap jurt armanyn,
Ultymnyń qanǵa sińgen muńyn emdep,
Naýryz dep baıtaq elde shyrqaldy ánim.
Keń jaıyp qazaqy úıdiń keregesin,
Kórsetip qadir-qasıet negesin,
Mereıi qazaǵmnyń óse bersin,
Kógertip máńgi baqı kósegesin.
Naýryzda jarqyldaǵan jasyn ot bar,
Adamdar qulaı súıgen qasıet bar.
Ultymnyń dástúrsaltyn jarqyratqan
Jyrynda júrek terber ósıet bar.
Tasty emip, qaınap jatqan bulaǵy bal,
naýryzdyń qushaǵynda shýaǵy bar.
Sán berip shattyǵym aq shuǵyla,
Mereıin eldiń asqaq kýá qylar.
Gúlge orap, jasandyryp jýsan belin,
Aqtarǵan aryndatyp dýman selin.
Sińirgen halyq saltyn qanymyzǵa,
Meıramnyń qutty bolsyn, týǵan elim!
* * *
Naýryz jyry
Qazaǵym, naýryzyń qutty bolsyn,
Kótergen shańyraǵyń bıik bolsyn.
Tilekteri ultymnyń qabyl bolyp,
Jaqsylyǵyn bir Alla ıip tursyn.
Naýryz toıy- aq batanyń bastaýy,
Bereke men birliktiń jalǵasýy.
Jeti túrli qasıetti dámmenen,
Baıtaq eldiń bir tolady astaýy.
Naýryz kelip kóktem sazy biliner,
Oınap- kúlgen jas balalar júgirer.
Jańa jyly qazaq degen uly eldiń,
Naýryz aı shattyqpenen nur berer.
Gúli shyǵyp dala jaınap qulpyrǵan,
Dalam qandaı tamasha edi án tuńǵan.
Býsap jatyr dalam búgin terlene,
Baýraıynan qary ketip qursanǵan.
Altyn kúni shýaq shashyp aspannan,
Jańa jylym jyr dýmanmen bastalǵan.
Aq dastarhan jaıyp qazaq tórine,
Aq nıetpen úlkenderden bata alǵan.
Jańa jylym kelip jetti ańsaǵan,
Basqa ulttarmen tatýlyqqa jar salǵan.
Dástúrimen maqtanamyn elimniń,
«Men qazaq!»- dep dúnıege jar salam.
Qazaǵymnyń jańa jyly kelgende,
Elim meniń qýanyshta júrgende.
Mendegi óleń taý sýyndaı tasıdy,
Qazaǵymnyń shattyq júzin kórgende.
Naýryz keldi al toılańdar, jarańdar,
Kelgen myna merekege qarańdar.
Shashý shashyp aq jaýlyqty ájeler,
Toıda búgin oınap- kúlip tarańdar!
* * *
Naýryz kóktem
Naýryz kóktem, naýryz jyr,
Ana meırim, shýaq nur.
Jan ıesin jańartqan,
Aqqan bulaq, názik syr.
Naýryz álem, naýryz qus,
Sulý dala, saǵym túz.
Samǵaı ushqan qarylǵash,
Aqqý qazdar mamyq tós.
Naýryz dala, naýryz gúl,
Tentek sezim, únsiz til.
Aq qaıyńnyń aıasynda aıqasqan,
Balýan bilek, qypsha bel.
Naýryz jaýyn, naýryz sán,
Ásem áýen, sazdy án.
Qyz bozbala qydyrǵan,
Jacyl jelek, kók aspan.
Naýryz samal, naýryz tań,
Qalyń orman uıqysynan oıanǵan.
Saǵynyshpen qaýyshtyrǵan juptardy,
Jyldyń basy, on eki aıda toǵysqan.