InfoHub Logo

«Byvaıýt dnı, kogda chelovek vseláet v mená ýjas...»

Jan Pol Sartr.

«Eı, ushyp júrgen qara kitap...»

Muhammet Salyq.

...Qarǵalar ózara sóılesedi eken. Qarq-qarq etip, qıalaı ushyp bara jatqanda mańyndaǵy tamyryna áldeneni eskertip aıtady-mys. Ne aıtatynyn kim bilgen?! Óz kebimizge túsirip, «Qý qulqyn shyǵar?» deımiz keıip. «Qarq-qarq. Kettik. Egistik jaqqa baryp qaıtaıyq, týystarymyz kele bastaǵan syńaıly. Bul qoranyń mańynda asa mardymdy taǵam joq tárizdi, qarq-qarq...» Ne aıtady deısiń basqa?!

Bul qarǵany áńgime etpegen jan joq bolar jer betinde. «Qarǵalar júr qarda qara núkte bop...» dep aqyndar jyryna salyp, oıyn tuzdyqtady. «Sen baqyttysyń, kúlli dúnıeniń ústinen sańǵyty-ep, qarap otyrǵan...» dedi. «Qarǵam-aý, sen qalaısyń men degende...» dep bıpaz bastalyp, shyrqaı ketetin ándi estip kelemiz erteden. Al qarǵalardyń sóılesip júretini týraly áldebir ornıtolog-jazýshynyń, álde, ǵalymnyń kitabynan oqyǵanbyz. Jazýshymyz Peskov pa, Zverev pa, álde, Seton-Tompson ba?! Al ǵalym, tipti, oıda joq. Oıda tek qarǵanyń sóılesetini ǵana qalypty. Qarǵanyń tilin kim uqqan?! Tipti, sózdik qory baı halyq bolsyn, odan ne tabamyz? Qazaqtyń tili baıı ma odan? «Qarǵanyń tilimen aıtqanda, Siz, qarq...» dep bastalatyn áńgime ne beredi bizge? Sosyn, maqal-mátel. Qarǵa týraly. Az-maz bar eken. «Qarǵa qarǵanyń kózin shuqymaıdy». Boq shuqyǵysh qarǵa janyndaǵy dastarqandasynyń kózin shuqyǵany týraly fakti tirkelmepti tarıhta. Áıtpese, qazaq aıtatyn edi: «Qarǵa qarǵanyń da kózin shuqıdy» dep. «Qarǵa balasyn appaǵym der, kirpi...» Qarǵanyń tilinde «appaq» degen sóz bar shyǵar? «Tozǵan qazdy toptanǵan qarǵa alady». Kóne túrki maqaly. İzdeı bersem, biraz tabatyn tárizdimin. «Qarǵaly» degen aýyl da bar. Aqshataý jaǵynda bolatyn. Qarǵasy kóp boldy ma eken? Álde, etımologıasy qarǵaǵa qatysy joq, ásheıin dybys úndestigine qarap, biz solaı oılaımyz ba? Qaıtkende de, qatysy bar bolar...

Qarǵanyń túri, tuqym-atasy jaıly da taratyp áńgime qylsa, bir tań otyrýǵa bolatyndaı. Uzaq qarǵa, ala qarǵa, kóń qarǵa, quzǵyn, t.t... Ózara jamaǵaıyn, týys, jekjat, áıteýir, bir qarǵatamyrly jurat. Biz de. «Qarǵatamyrly qazaqpyz» deımiz. Sirá, qarǵanyń uzaq jasaıtynyna qarap, tegimiz alystan týysatynyn meńzep aıtarmyz...

Qarǵa týraly, osy zamandaǵy kez kelgen quzǵyn týraly aıtqym kelse, atalarym esime túsedi. Úsh júz jyl jasap kele jatqan kári qarǵa atamnyń atasyn kórgen shyǵar?! Kóktemede jasyl shalǵyndy japyryp, jazǵa qadam basqanda, qytymyr qysta, jaılaýy qyrqylǵan kúzde qarq-qarq etip, quryǵynan úrkip ushqan shyǵar?! «Eı, quzǵyn, atam jaıly aıtshy maǵan! Aıtshy maǵan, ájelerim jaıly, ákelerim týraly. Atamnyń men kórmegen myńǵyrǵan maly men ańsaq tóbetterin. Qys qystaýy men jaz jaılaýy qandaı edi?! Arqanyń qojyr-qojyr tasty qońyr taýlarynyń buırattarynan qashqan túlki-qarsaǵy men izim-qaıym joǵalǵan kıikter týraly aıtshy...» «Qarq-qarq. Qarr-qq. Ǵǵaryǵq. Qǵǵar-rrrq» deıdi qarǵa. Aıtty-aý deımin. Men ǵoı túsinbeıtin. Adamnyń tilin ázer uǵamyz. Qarǵanyń tilin qaıdan bileıin. Biraq...

Biraq, birde qarǵanyń aýzynan, jańylam, tumsyǵynan shyqqan únniń bárin uǵa kettim. Bir top qarǵa edi. Jabyla jalbarynǵandary, shyrqyraı shyqqan únderi keremet uǵynyqty edi. Qarǵalar adamnan da túsinikti tilde sóıleıdi eken...

***

Saryesiktiń jazyǵy Qoıanshoqydan ózenge qarata qodyra shópti, ermendi bop ketedi. Top tobylǵysyna qaraǵan aralasa, kúbi ystar maıly buta tikenekti tapal toǵaıǵa aınalady. Espe qum da emes, topyraǵy maıly. Biraq, qodyra shóp, jýsan basqan. Mundaı topyraqqa kóde baılanatyn, shalǵynymen shuraı bitetin. Sovhoz ydyraǵan soń tórt-bes jyl japyrylmaı jatty. Bir jyly órtenip ketip, keler kóktemede kódesi tý bitip, jasyl jazıraǵa aınalar dep kútken el. Olaı bolmady. Týsyrap, shala ılengen týlaq qusap, qaýdyrap jatty. Tobylǵynyń túbiri qalyp, qaraǵannyń qańqasy jasyl tiken-tyrnaǵyn soıdıtty. Aryǵan ózenniń jel jemirgen jaryna qańbaq panalap, qańǵybas quıyn shań kótergende bulǵaqqa aralasa ketetin. Sol jazyqty byltyr erte kóktemde Jákem ákimnen qaǵazdap, qalap alǵanda bizdiń aýyldyń bilgishteri jaǵasyn ustady. «Qý taqyrǵa qala salaıyn dep júr me? Anaý jyly qarbyz ekken kárister temeki ósirip, oǵan jýa ma, pıaz ba, áıteýir ózderi qýyryp jeıtin ashshy birdeńelerin qosa otyrǵyzyp, aqyry shóp shyqpastaı ǵyp ketkenin biledi ǵoı». «Áı, bul túıe asyraıyn dep júr». «Túıe asyrasa qýyrdaqqa qaryq qylady da...» Jákem aýyl kóshesindegi pysh-pyshty eleń qylǵan joq. Eki ulyn, oǵan meni qosyp kóligine tıep ap, jazyqqa tartty. Sonaý jyly kárister panalaǵan vagonnyń salabasyna baryp, tumsyq tiredik. Kınodan kóretin Amerıkanyń áldebir shtatyndaǵy ıesiz túleı túz eles berdi. Julynyna bulǵaq kirip, býdan bop ketken maqulyqtar jan-jaqtan keletin syndy, silekeıin shubyrtyp. Áýeli úrke qaraıdy. Sosyn, sál qozǵalsań boldy kómeıinen zildi kúrsinis sekildi ún shyǵaryp, dir-dir etise qalady. Kelesi sát... Jo-joq, ondaı eshteńe de bolmaıdy. Meniń syrqat sanamnan týǵan qıalı elester qozǵala bastaǵanda Jákem til qatty.

Myna el meni aqymaq sanap júr. Ózderiniń shaınam aqyldary joq. Bul jer ózderiń segiz-toǵyz oqyǵanda sýarmaly baqsha bolǵan, esterińde me? Jylyna birer márte qaladan ákeletin qarbyzǵa, kapýstaǵa máz bop júrgende, bir jyldyń ishinde kók túınektiń astynda qalyp edik qoı. Áı, Ádil, qarbyzdy surap bir, urlap eki jep, ishiń ótip, shaıdyń samasyn shaınap, ázer tiri qalǵanyń esińde me?..

Ol, árıne, meniń esimde. «Sonda Jákem kárister qusap, qarbyz otyrǵyzbaq qoı...»

Ózennen tartylǵan turbanyń silemin kórdińder me? Áli eshkim qazyp alǵan joq. Qazbaı turǵanda men basyp qaldym. Ózi – nerjaveıka. Bir sý soratyn motor alamyz da, ózennen sý aıdaımyz. Sýarmaly baqsha jasaımyz. El qusap, kartop, qıar salmaımyz. Kúnbaǵys otyrǵyzamyz. Ano-o-oý jarǵa deıin (qolymen Tóreshoqy bettegi sırek tal bitken jarlaýytty nusqady) úlken plantasıa bolady. Kúnbaǵys jaıqalady áli bul jerde. Pistesine toıasyńdar. Sýsyz jerde qýyryp, sýly jerde asyp degendeı. Sabaǵy da iske asady. Shekildeýiktiń maıyn shylqytyp shyǵaratyn zaýyt salamyz. Qytaıdaǵy dosym maı syǵatyn apparat ákep berem degen. Qalbaǵa da toıasyńdar. Túsinikti me? El ottaı bersin...

Tańdaıymdy sýyryp baratqan tátti qarbyzdyń dámi shemishkeniń qabyǵy bop jabysyp qaldy. Alǵashqy kúnder at shaptyrym alapty qorshaýmen ketken. «Suǵanaq sıyrdan, oqalaq býǵan málik kelgirlerden». Ol eki arada Jákem qaladan eki qap dán ákep, jer jyrtyp degendeı, motormen sý shyǵaryp, jumysbasty bop ketti. «Kúnbaǵys úshin de jer jyrtady eken-aý» deımin ishimnen. Aqyry dán sebý bastaldy. Qaptan bir shelekteı qýyrylmaǵan appaq dándi etegine toltyryp alyp, Jákem alǵa túsedi, sońynda birimiz dánderdi taratyp, ekinshimiz kómip, erip otyramyz. Beınet. İsh pystyratyn, kózge kórinbeıtin jumys. Aqyry aıaqtadyq. Qaptaǵy qalǵan shıki pisteni shaǵyp jep, qaryq bolǵanbyz. Toqymdaı jerge kartop egildi. Alashadaı jerge qıar, tebingideı jerge sábiz sińirildi. Qorshaýdy jaǵalaı qaraǵash shybyqtaryn qadadyq. Sonymen támám. Men qalaǵa oraldym. Jákem balalarymen aýyldyń alyp-qashpa áńgimesiniń ótinde qala bergen...

***

...Qarǵany qolǵa úıretip, jemdep, tuqymyn suryptap, qap-qarasyn alasymen býdandastyryp, jyl aralatyp taǵy suryptap, bálkim, qarańǵyda ustaı ma, tamaǵyna mańyzdy mázir oılastyra ma, qaıtkende de aq qarǵa tuqymyn shyǵarýǵa bola ma eken? Aq qarǵa. Shaǵaladaı. «Aqqýdaı» deýge aýyz barmaıdy. Tumsyǵyna deıin appaq bolsa. Bular ózi nege qap-qara, meńsiz maqpal qara, túnniń, máńgilik túnektiń túsindeı bolady eken? Mynaý aq dúnıeniń alǵaýsyz aq keýdesindegi dyq sekildi qap-qara daq, noqat. Qara meń. Bálkim, aq dúnıeniń qaraqotyrlanǵan jarasy ma? Adam balasy ózimen ejettes maqulyqtardyń jasyn suraıtyny týraly ańyz bar edi ǵoı. Sonda maımylmen shektele qalmaı, qarǵanyń jasyn surap, ony jaratýshymyz bere salyp, sodan qarq-qarq etip, tumsyǵyńdy nájiske tyǵyp... Jo-joq! «Qarq-qarq etip qarǵa ushqanda basymnan ókingenmin, óstip talaı basylǵam...» deıdi aqyn dos. Neden ókindi eken? Jasynyń kemdigine me? Áıteýir, qarǵa týraly áńgimeniń bir sheti ókinishke kep tireledi. Qalada, dalada da quzǵyn kórseń, eski bir elester tiriletindeı. Sol jyly aýylǵa baryp, kúnbaǵys plantasıasyn qoryǵandaǵy ókinish esten ketpes...

***

«Aıda aıal joq, jylda...» Bir aıdan astam ótkesin qaladan keldim. Saǵynbappyn aýyldy. Bilmeımin nege ekenin? «Kúnbaǵys plantasıasy ne boldy eken?» degen yraısyz yntyq qana bar. Aýyldaǵy úıdiń esiginde qulyp tur. Kórshi sary tisin kórsete kúldi: «Kókeń baqshasynda. Baılyǵyn qoryp júr. Qatyn-balasymen kóship ketken». Júk deıtin júgim de joq-tyn. Shúmekten sý syńǵytyp ap, tartyp otyrdym. Yntazarym kúsheıip barady. «Bári ketkenine qaraǵanda, jumys qyrǵyn bolar? Tátem de sonda bolsa, ras solaı boldy ǵoı...» Oılaǵanym qıys ketpegen eken. Saryesiktiń tapal shoqysyna shyqqan bette sonadaıdan kózge shalyndy. Plantasıa. Kınodan kóretin kúnbaǵys plantasıasy. Etegi jýsan tústi boz jasyl, sál yrǵalǵan bastarynan sary kúlteli japyraqtary tutasyp, týsyrǵan dalaǵa ózgeshe óń bergen. Tura júgirdim. «Jáke, jaraısyń! Qyzyq boldy ǵoı!»

Tús áleti bolatyn. Demalyp jatyr eken. Japyrlaı amandasqanymen, qabaqtary sáleń. Qýanysh, týysyn kórgende jylt oınar janar jarqylyn izdep, bárine qaraımyn kezekpen. Júzderi sharshaýly, janarlarynda sharasyzdyq bar sekildi. «Ne bolǵan senderge? Jumys aýyr ma? Keremet shyǵypty ǵoı?» deımin asyǵa. «E, qazir kóresiń qyzyqty» dedi Jákem. «Qyzyǵy» rasynda qyrǵyn bop shyqty. Túski astan keshikkesin, qazan túbindegi maıy qata bastaǵan eshki etinen birer márte qarbytqanym sol edi, Jákem balalary bir-birine eleńdeı qarasyp, syrtqa ata-ata shyqty. Men de ilestim. Ózen jaq betten qus qaıtarda toptalatyndaı qaraqurymdanyp, júzdegen qarǵa keledi qarqyldaı ushyp. «Qarq-qarq. Jan-jaqtan qaýmalap, esterin tandyraıyq. Qarq-qarq» dedi-aý deımin biri. Ony bári qostaǵan sekildi. Áp-sátte sabaqtary piste tunǵan qaýashaǵyn ázer kóterip turǵan egistik alabyna, kúnbaǵystardyń ıilgen bastaryna japyrlaı qona bastady. Baýyrlarym shatyrdyń irgesindegi bos shelek, baqyrash-tegeshterdi, bir-bir shyńdaýyl temirdi ala-sala attandaı umtylǵan. Qarǵanyń qarqylyna shyń temirdiń qańǵyr-kúńgiri qosylyp, aspan asty aıǵaı-súren qıqýǵa toldy. Salyǵa sharshaǵan Jákem «Neǵyp tursyń? Kórdiń be?» degendeı muńaıa qarady...

Qaraǵashqa uıa salǵan, bolmasa, qar ústinde kúreske túsetin balýandaı taltańdap júrer qarǵany talaı kórgenmin. Qara páleniń kúnbaǵystyń basyna qonǵanyn tuńǵysh ańdaýym. Kúnge moıyn sozyp jetilip, kúnjarasy tolǵanda, pistesi pisip, piskenine qysylǵandaı basy salbyraı ketetin, jasyl túgi dymqyl shyryshpen shylanyp turatyn sabaǵy qatyp, qýys taıaq qýraıǵa tarta bastaǵan kúnbaǵysty úı qazdaryn aýlar mashyqpen moınynan aǵash qylyshpen bir uryp, jerge top etkizip, jınaıtynbyz. Sol «ıilgen basty qylysh kespes bolar» dep turǵan beıkúná sıdań syryqqa, syryqtyń basynda salbyraǵan pisteli tabaqqa qarǵekeń jarbıyp qona ketedi. Qona ketedi de sol aıaǵyna salmaǵyn salyp, oń sıraǵyn yrǵap-yrǵap, soıaý tyrnaǵyn batyra qulamastaı jaıǵasady. Sosyn, tómenge úńilip, ıile ketip shoqyp ala bermek. Shyrt etkizip shaqqany kedeıdiń bıt syqqanyndaı. Jer jaralyp, sý aqqaly piste shaǵyp júrgen sekildi. Keıde janyna taqap kelseń qyp-qyzyl kózimen ata qarap, «qǵarqq» deıdi de, aspanǵa atylady. Esil eńbek rásýá. Jákem jylarman. Balalar sharshaýly. Qarǵa qaptap keledi. Kún sanap kóbeıetin tárizdi. Jeke-jeke topqa bólinip ap, básekeni qyzdyryp júrgen syńaıly. Jarty jalǵannyń quzǵyny osynda shyǵar. Qara túnniń qalaqtaı-qalaqtaı qıyndylary aspannan shashyraı túsip, jaryqtyń júzine qadalyp jatyr. Kúnbaǵys kúnniń kóshirmesi de, qara qarǵa tún-túnektiń elshileri sekildi. «Álimsaqtan osylaı. Aq pen qaranyń shaıqasy». Men sol aıqastyń bas kýágeri tárizdimin. Dármen joq...

Sharasyzdyq shaldyqtyrǵan Jákemdi aýyldaǵy Qabyl dosy izdep kelsin bir kúni. Qan maıdannyń ótinde júrgende keldi. Qaraborbaılanyp, qajyǵan bizge mysqylmen qarap turdy-aý.

Osy qarǵadan qutylýdyń amalyn aıtsam ne beresiń, Jáke? – dedi sál tynystan soń.

E, suraǵanyńdy al...

Onda, maǵan úsh qaz úıitip beresiń.

Qaz sóz bop pa, úsh júz qarǵa qosyp úıitip bereıin, - deıdi Jákem kúıinip.

Qap, arzandaý aıtyp qoıdym. Degenmen, barǵa qanaǵat. Al endi báriń beri kelińder, - dep, bizdi ashyq alańǵa bastady bilgishbek. Qarǵalar nazar aýdarmasymyzdy ańdap, han talapaıdy qyzdyra bastaǵan.

Qarǵa aýlaý bilesińder me?

Bilemiz, bilemiz. Tuzaqpen... saqpanmen atyp alamyz... Tormen aýlaýǵa bolady...

Onda báriń jabylyp, onshaqty qarǵa ustap ákelińder. Bul - birinshi jumystaryń. Jáke, júr sovhozǵa baryp qaıtaıyq.

Úlkender ketisimen jańa aýǵa – úlken joryqqa attanardaı qamdandyq. Ádil tipti, bet-aýyzyna qara boıaý jaǵyp, úndisterdiń urys aldyndaǵy bıin salyp, oıqastap qoıady. Ózennen keshe salǵan aýdy alyp keldik. Parshalap, bólip alystyq. Birimiz saqpan saıladyq. Tordy birneshe kúnbaǵystyń basyna shálishe orap, bir ushyn jerge qazyqpen qaǵyp, atpen tartsań shyqpastaı ettik. Sosyn, tuzaq, tor qurylǵan «mınalanǵan kvadratqa» qýa bastadyq qarǵalardy. Aınalasy bir saǵatta on eki qarǵa pushaıman bop tutqynǵa tústi. Sol sát Saryesikten Jákem mashınasynyń shańy kóringen. Tutqyn qarǵalardy sıraqtarynan tizip, bar sán-saltanatpen qarsy aldyq. Tátem úıde qalypty. Jákemniń kózinde urlyqy ushqyn oınaıdy. Álsin-álsin jymıyp qoıa ma, qaıtedi?! Sirá, otty sýdan jutqan. Qabyl da jymyńdap, bizdi marapattap jatyr.

Mashınadaǵy mýzykalnyı apparatty túsirińder.

Biz bir-birimizge úrke qarastyq. «Dıskoteka?!».

Bolyńdar, eı. Motordy qosyp, aýlaqtaý aparyp, sym tartyńdar shatyrǵa. Qazir stýdıada «Altyn qorǵa» ánshilerdiń daýsyn jazamyz.

Túk túsinbegen qalpymyzda Jákem kóktemde kredıtke alǵan kúısandyqty shań-shań shatyrdyń tórine jaıǵastyrdyq.

Qarǵalaryń semiz eken. Qazir kóremiz bulardyń áýselesin. Uldar, sender qarap turmaı bir-bir shege, biz alyńdar qoldaryńa. Qarǵanyń qos sıraǵynan, qanatynan baılap, kerip tastańdar...

Qupıaly qoıylymnyń mánin endi túsine bastaǵan tárizdimin. Biraq, kúısandyq nege kerek?! On eki qarǵa shatyrdyń shı tóselgen edenine kerilip tastaldy. Daýystary jalynyshty shyǵatyn tárizdi. Tegin pistege semirgen taltańbaılar taǵdyrlary ne bolaryn oılaıdy ma, bastaryna tóngen zaýaldy kúnge ókinish bildire me, qaıtkende de, únderi jasyǵan. Typyr-typyr etisip, sabalanyp, shatyr ishin shańdatyp ta jiberdi.

Qazir bastaımyz. Men myna magnıtofonǵa, taspaǵa jazýdy bastaǵan sátte qoldaryńdaǵy shegemen qarǵalardy basqa-kózge qaramaı piskileısińder. Daýysynan qoryqpańdar. Bálemderdiń únderin jazyp alyp, basqa qarǵalarǵa tyńdatamyz. Sosyn kelip kórsin bul mańǵa! Al, kettik...

Kúısandyqtyń tetigi shyrt ete qalǵanda Jákemniń qolyndaǵy kór shege aldyndaǵy qarǵanyń tósine kirsh etip qadaldy. «Qǵǵǵǵ-ǵǵarrrrrr!» degen asa aıanyshty ún qulaqty tesip, mıyma shaǵyldy. Ornymnan qalaı ushyp turǵanymdy bilmeımin. Bárimiz sileıip qalyppyz. Tósine temir kirgen beıbaq quıqa shymyrlatar únmen bebeýlep jatyr. «Ne qarap tursyńdar!» Qabyl aıǵaı sala, urandap, meniń qolymdaǵy bizdi julyp alyp, jerde sileıip jatqan qarǵaǵa pisip-pisip jiberdi. «Qrrrrr-ǵǵǵaqqq! Qıqqq-ǵǵarrrq! Qaqq-qaqq!» Qarǵa jylap jatqan sekildi. Qarǵa janyna batqan jaradan ah uryp, aıǵaılap kómek suraǵandaı boldy. Sol sátte qandy topalań bastaldy da ketti. Oń jaqtan da, sol jaqtan da tozaq úni, topyrlaı shańdatyp, qarǵa óltirý oıyny qyzyp jatty. Qolyma qaıdan ilikkeni belgisiz, áldebir qısyq shegemen bir beıbaqty men de piskilep-aq jatyr ekem. «Jeter!» Jákemniń daýysy. Qoly, bet-aýyzy, kıimi qan-qan. Qansyraǵan qarǵalar jabyla jalbarynyp, oıbaılap jatty. Mundaı zar-záhar daýysty týǵaly estimegen ekem. Qolymdaǵy qısyq shegeniń tattanǵan ushynan qap-qara qan tamshylap tur. Qulaǵymda tozaq úni. Qarǵanyń únine Ádildiń baqyra jylaǵany qosyldy. O, bul netken baqytsyz ún edi! Qara qaýyrsyndary shashyla, judyryqtaı ǵana deneleri qanǵa malshynǵan beıbaqtar ózara baquldasyp jatty-aý deımin. «Qǵǵ-ǵarqq. Óldim. Óldim. Óldim! Qarǵys atsyn! Qarrrr-ǵǵys atsssyn, adam ataýlyny! Qqqqqaıdasyńdar, balapandarym? Óldim!» dep, zarlady bir kári quzǵyn. «Qǵǵǵaaaa-aaa-aaaaa! Qap! Qarrr-ǵys tiledim!» «Óldim! Óldim!» dep jylasty qarǵalar. Úsh júz, úsh myń, úsh júz myń jyldar boıy boıyna jınap kelgen qaraly qarǵystar atyldy qarǵalardyń júreginen. Tozaqtyń bar turǵyny arqalaǵan ah urǵan ajal zary tógildi qarǵalardyń úninen.

Qabyl qan-qan qolymen kókemniń kúısandyǵyn toqtatty.

Qarǵalardy shyǵaryp, bosatyp jiberińder. Nege sileıip tursyńdar!

Jákem tilin jutqan adamdaı túnerip baryp, qarǵalardy dalaǵa laqtyryp tastady. Úlken ul baltamen jipterdi qıdy. Tórt beıbaq álsiz qarqyldaı, qalbańdaı usha-qona kúnbaǵys arasyna sińdi. Qalǵany qanattaryn sabalap, oryndarynda typyrlaıdy. Daýystary jylamsyraı shyǵyp, aqyry tynshyǵan boldy.

Jaqsy jazylypty! Magnıtofonyń keremet eken. Bále, Ádildiń de daýysy aralasyp ketipti ǵoı. Ha-ha-ha! - Qoıylymnyń bas rejıseri aıran-asyr, máz-meıram.

Álginde ǵana óz qandaryna toıǵan beıbaqtardyń jan tásilim eterdegi únderi taspaǵa ap-anyq jazylypty.

Magnıtofondy dalaǵa shyǵaryńdar. Bar daýsymen barqyrata qosyńdar. Tyńdasyn qus ataýly!

Qabyl arman isi oryndalǵan jandaı razy ráýishte. Jákem men úlken ul súıretilip baryp, kúısandyqty tysqa shyǵardy. Aspan astyn tozaq úni titiretti taǵy da. Sol sátte...

Sol sátte Saryesik alabyn jaılaǵan qarǵa ataýly taspadaǵy tozaq únine qosyla qarqyldap, ózenge, odan áridegi qońyr taýlarǵa qarata atylǵan bytyrasha tym-tyraqaı ushty.

...Qarǵalar ózara sóılesedi eken. Ózara til qatysyp, janyna jaqqan jaıdy, janyna batqan qaıǵyny bólisedi eken.

Keshkisin qos basynda Ádil ekeýimiz qalyp, ózgeler sovhoz ortalyǵyna oraldy. Qabyl qarǵaǵa ajal ákelgen qazdyń ózi erteń isher sorpasyn maqtap, Jákeme «qara páleden qutylǵanyńdy jýasyń» dep kóligine jaıǵasty. Biz ekeýlep júrip, qarǵalardy kómip tastadyq. Qalyńǵa sińgenderi taptyrmady.

***

Sol jyly Jákemniń shekildeýik maıyn shyǵaratyn shaǵyn zaýyty iske qosyldy...

Kúısandyq kúnine tórt-bes márte oınatylady...

Saryesik alabynda qarǵa turmaq, qus ataýly qalmady...

Keler jaz Ádil bala sýǵa ketip qaıtys boldy. Tánin taba almadyq...

Oıyma Quran Kárimdegi «Máıda» súresi shertetin eski ańyz oralady:

«Muhammed sallallahý alaıhı ýa sallam olarǵa Adam(ǵ.s)-nyń eki ulynyń áńgimesin shynaıy túrde oqy dedi. Sol ýaqıǵada ekeýi Allaǵa jaqyndyq úshin qurban shalǵan edi. Sonda bireýinen qabyldanyp, ekinshisinen qabyldanbaǵan edi. Qurbany qabyldanbaǵan Qabyl Ábilge, «men seni óltiremin» dedi. Sonda Ábil «Alla sózsiz taqýalardyń qurbanyn qabyl etedi» dedi. «Sen meni shyn óltirýge qol sozsań da, men seni óltirý úshin qol sozbaımyn. Kúdiksiz men álemderdiń Rabby Alladan qorqamyn!» «Sózsiz men, seniń óz kúnáńmen meniń kúnámdi júktep, tozaqtyq bolýyńdy qalamaımyn. Osy, zalymdardyń jazasy». Sonda onyń nápsisi týysyn óltirýge qyzyqtyrdy da ol, ony óltirip, zıanǵa ushyraýshylardan boldy. (Adam ǵ.s. egiz ul-qyzdardy aýystyryp úılendiredi eken. Biraq, Qabyl óz syńarymdy alamyn dep, Ábil ekeýi serttesip, qurban shalǵanda qurbany qabyldanbaǵan Qabyl, Ábildi óltirip, qaıterin bilmeı kóterip júrgende, qudiret kúshi jibergen eki qarǵa talasyp, birin-biri óltirip, kómgenin kórip, kómedi). Sonda Alla, oǵan týysynyń óligin jasyrýyn kórsetý úshin jibergen qarǵa, jerdi qaza bastaǵanda: «Átteń! Maǵan ne boldy? Týysynyń denesin kómgen qarǵa qurly bola almadym ba?» - dedi de ókinýshilerden boldy...»
***
«Eı, qarǵalar, atalarym týraly aıtyńdarshy maǵan...»

---