- 05 naý. 2024 03:43
- 169
O dybysy men árpi
Sabaqtyń taqyryby: O dybysy men árpi
Sabaqtyń maqsaty:
1. O árpimen oqýshylardy tanystyrý. Quramynda O dybysy bar sózderdi taldaý. O dybysyn durys dybystatyp, onyń tańbasyn – árpin tanytý. O dybysy bar sóz, sóılem oılatý.
2. Oqýshylardyń oılaý qabiletterin damytý.
3. Eńbekke, adamgershilikke tárbıeleý
Ádisi: suraq – jaýap, jumbaq, qaıtalaý.
Kórnekilik: álippe, mazmundy sýret, qıma áripter, syzba – keste.
Sabaqtyń túri: saıahat sabaq.
Sabaqtyń barysy:
1. Jańa sabaq.
- Balalar, búgin biz «Áripter baǵyna» saıahatqa shyǵamyz.
- «áripter baǵyna» qandaı kólikpen barsaq eken?
- Al, balalar, ol baqqa men «Bilim» kóligimen barǵym kelip otyr.
- Al sender osy kólikke otyrýǵa daıynsyńdar ma?
- Onda qarap otyrmaıyq.
- Al, balalar, oınaıyq.
Oınaıyq ta oınaıyq.
Qandaı jumbaq bolsa da,
Sheshpeı ony qoımaıyq.
1. «Oıýda» barmyn,
«Dopta» barmyn,
«Túnde» joqpyn.
Men sonda qandaı dybyspyn? (O)
«O» dybysyn 3 ret hormen qaıtalap aıtqyzý.
Osy dybyspen sózder oılaý.
- «O» qandaı dybys?
- Ol sózdiń qandaı býyndarynda kezdesedi?
- Kim osy dybyspen maqal keltiredi?
Sergitý sáti:
Oń qolymda – bes saýsaq,
Sol qolymda – bes saýsaq.
Alaqandy ashamyz,
Besti beske qosamyz
Kel, sanaıyq al muny,
Nesheý boldy barlyǵy?
Oń qolymda – bes saýsaq,
Sol qolymda – bes saýsaq.
Jasyryp em beseýin,
Qaldy munda nesheýi?
Beseý eken qaldyǵy.
Nesheý boldy barlyǵy?
- O dybysy kezdesetin sózder barma?
- Balalar, aldymyzdan qasqyr shyqty. Ol bizdiń qaıda baratynymyzdy surady. Jaýapty oryndaýǵa oqýlyqtaǵy úzik syzyqtarǵa qosýymyz kerek.
- Odan ári júrip kele jatqanymyzda aldymyzdan túlki shyqty.
- Eger oqýlyqtyń osy betindegi «Oıý» sózimen úlgi boıynsha sóılem qurasańdar, baqty ózim kórsetip beremin, - dedi ol qýlana.
- Baqqa jaqyndaǵan qaraýyldyń arpyldap ıti shyqty. Ol býyndardy tolyqtyryp oqyp berýdi buıyrdy.
Oıyn «Kún men Tún». «Bilim» kóligimen baqqa keledi. Olar:
- Balalar, qalaı oqı alady eken, kóreıik, - dep myna sózderdi oqýǵa berdi.
- Balalar sózderdi oqyp, olarmen sóılem quraıdy. Endi olarǵa balalar basqa da ónerlerin kórsetpek boldy.
1. Qoshaqan áni
2. Qamajaı bıi
3. Taqpaq, jumbaqtar aıtylyp ishine «O» dybysy tabylyp, sózder býynǵa bólinedi. «O» árpin keltire otyryp «Otan» taqyryby tóńireginde áńgimelesý. Balalar Otanyn súıetindigin aıtty. Ony myna óleń shýmaǵymen pysyqtaı tústi.
Otandy árkim anasyndaı,
Qasterleıdi, qoldaıdy,
Óıtkeni Otan balasyndaı,
Bizdi asyrap qorǵaıdy,
Otan degen – atameken.
Otan degen – týǵan jer.
Otan – ana, Otan – pana,
Qazaqstan – týǵan el.
- Sonymen, áripter baǵymen qosh aıtysyp, saıahattan aman esen óz mekenimizge oraldyq.
2. Qorytý.
Aldar kóse synypqa keledi. Onyń qorjynynda bir tapsyrma bar. Ol balalardyń sabaqty qanshalyqty meńgergenderin bilý úshin, O árpimen sózder qurastyrǵyzady.
- Endi balalar, Aldar kóse óz aýylyna attanady. Ol senderge sabaqqa jaqsy qatysqandaryń myna syılyqtardy tapsyrady.
3. Úıge tapsyrma.
«Otan» taqyrybyna sýret salyp kelý.
Sabaqtyń maqsaty:
1. O árpimen oqýshylardy tanystyrý. Quramynda O dybysy bar sózderdi taldaý. O dybysyn durys dybystatyp, onyń tańbasyn – árpin tanytý. O dybysy bar sóz, sóılem oılatý.
2. Oqýshylardyń oılaý qabiletterin damytý.
3. Eńbekke, adamgershilikke tárbıeleý
Ádisi: suraq – jaýap, jumbaq, qaıtalaý.
Kórnekilik: álippe, mazmundy sýret, qıma áripter, syzba – keste.
Sabaqtyń túri: saıahat sabaq.
Sabaqtyń barysy:
1. Jańa sabaq.
- Balalar, búgin biz «Áripter baǵyna» saıahatqa shyǵamyz.
- «áripter baǵyna» qandaı kólikpen barsaq eken?
- Al, balalar, ol baqqa men «Bilim» kóligimen barǵym kelip otyr.
- Al sender osy kólikke otyrýǵa daıynsyńdar ma?
- Onda qarap otyrmaıyq.
- Al, balalar, oınaıyq.
Oınaıyq ta oınaıyq.
Qandaı jumbaq bolsa da,
Sheshpeı ony qoımaıyq.
1. «Oıýda» barmyn,
«Dopta» barmyn,
«Túnde» joqpyn.
Men sonda qandaı dybyspyn? (O)
«O» dybysyn 3 ret hormen qaıtalap aıtqyzý.
Osy dybyspen sózder oılaý.
- «O» qandaı dybys?
- Ol sózdiń qandaı býyndarynda kezdesedi?
- Kim osy dybyspen maqal keltiredi?
Sergitý sáti:
Oń qolymda – bes saýsaq,
Sol qolymda – bes saýsaq.
Alaqandy ashamyz,
Besti beske qosamyz
Kel, sanaıyq al muny,
Nesheý boldy barlyǵy?
Oń qolymda – bes saýsaq,
Sol qolymda – bes saýsaq.
Jasyryp em beseýin,
Qaldy munda nesheýi?
Beseý eken qaldyǵy.
Nesheý boldy barlyǵy?
- O dybysy kezdesetin sózder barma?
- Balalar, aldymyzdan qasqyr shyqty. Ol bizdiń qaıda baratynymyzdy surady. Jaýapty oryndaýǵa oqýlyqtaǵy úzik syzyqtarǵa qosýymyz kerek.
- Odan ári júrip kele jatqanymyzda aldymyzdan túlki shyqty.
- Eger oqýlyqtyń osy betindegi «Oıý» sózimen úlgi boıynsha sóılem qurasańdar, baqty ózim kórsetip beremin, - dedi ol qýlana.
- Baqqa jaqyndaǵan qaraýyldyń arpyldap ıti shyqty. Ol býyndardy tolyqtyryp oqyp berýdi buıyrdy.
Oıyn «Kún men Tún». «Bilim» kóligimen baqqa keledi. Olar:
- Balalar, qalaı oqı alady eken, kóreıik, - dep myna sózderdi oqýǵa berdi.
- Balalar sózderdi oqyp, olarmen sóılem quraıdy. Endi olarǵa balalar basqa da ónerlerin kórsetpek boldy.
1. Qoshaqan áni
2. Qamajaı bıi
3. Taqpaq, jumbaqtar aıtylyp ishine «O» dybysy tabylyp, sózder býynǵa bólinedi. «O» árpin keltire otyryp «Otan» taqyryby tóńireginde áńgimelesý. Balalar Otanyn súıetindigin aıtty. Ony myna óleń shýmaǵymen pysyqtaı tústi.
Otandy árkim anasyndaı,
Qasterleıdi, qoldaıdy,
Óıtkeni Otan balasyndaı,
Bizdi asyrap qorǵaıdy,
Otan degen – atameken.
Otan degen – týǵan jer.
Otan – ana, Otan – pana,
Qazaqstan – týǵan el.
- Sonymen, áripter baǵymen qosh aıtysyp, saıahattan aman esen óz mekenimizge oraldyq.
2. Qorytý.
Aldar kóse synypqa keledi. Onyń qorjynynda bir tapsyrma bar. Ol balalardyń sabaqty qanshalyqty meńgergenderin bilý úshin, O árpimen sózder qurastyrǵyzady.
- Endi balalar, Aldar kóse óz aýylyna attanady. Ol senderge sabaqqa jaqsy qatysqandaryń myna syılyqtardy tapsyrady.
3. Úıge tapsyrma.
«Otan» taqyrybyna sýret salyp kelý.