InfoHub Logo

Sabaqtyń túri: (ashyq sabaq)
Qazaq ádebıeti 9 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Oǵyz - nama jyryn taldaý.
Sabaqtyń maqsaty:
a) Bilimdiligi: Ańyzdyń tarıhı mazmunyna, keıipkerlerine toqtalý, ortaq ıdeıasyn tabý.
á) Tárbıeliligi: Oqýshylardy adamgershilikke, ádildikke baýlý, óz boılaryna izgilik qasıetterdi jınaı otyryp, danalyqty qasterleýge úıretý.
b) Damytýshylyǵy: Ádebı – teorıalyq bilimderin arttyrýǵa, keıipkerdiń oı - túıindeýlerin, is - áreketin taýyp, óz pikirlerin aıtýǵa daǵdylandyrý, oılaý, júıeleý, salystyrý qabiletin jetildirý.
Sabaqtyń túri: aralas
Sabaqtyń ádisi: salystyrý, suraq - jaýap, venn dıagramsy, ınsert ádisi.
Sabaqtyń tıpi: bilimdi jetildirý.
Pánaralyq baılanys: tarıh, qazaq tili
Kórnekiligi: sqema, karta, oqýlyq

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý bólimi
- Sálemetsizder me, balalar?
- otyryńyzdar
- Búgin bizde erekshe sabaq. Men sender sabaqqa jaqsy jaýap beredi dep senim artamyn. Synyp tórt top bolyp jumystanamyz.

İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý.
Úıge berilgen tapsyrmany top – toptan aıtyp bereıik.
1 - top. Oǵyzdyń dúnıege kelýi.
2 - top. Oǵyzdyń úılenýi.
3 - top. Oǵyzdyń joryǵy.
4 - top. Oǵyzdyń uldaryna mura berýi.
Úıge berilgen tapsyrmany aıtqan oqýshylardy baǵalaımyn.

İİİ. Jańa sabaq.
(Oǵyz – nama dastanyn tarıhı turǵydan túsindirý).
İH ǵasyrdyń aıaǵy men H ǵasyrdyń basynda Syrdarıanyń orta jáne tómengi aǵysynda Oǵyz memleketi quryldy. Ortalyǵy osy ózenniń boıyndaǵy Iangıkent (Jańa Gýzıa) qalasy boldy. Jalpy oǵyz sóziniń paıda bolýy týraly ár túrli pikirler bar. Keıbir ǵalymdar «ýyz» sózinen shyqty dese, ekinshi bireýleri «sadaqtyń oǵy» degen sózden paıda bolǵan deıdi. Al úshinshi ǵalymdar «ógiz» degen totemdik sózden paıda bolǵan dep dáleldeýge tyrysady.
Oǵyzdar - ertedegi túrki taıpalarynyń biri. Oǵyzdar jaıynda onyń hany Oǵyz qaǵannyń áskereı joryqtary, erlik isteri týraly kórkem jyr. Oǵyz - namanyń uıǵyr áripimen jazylǵan nusqasy Parıj qalasynda saqtalyp kelgen. Ony zerttegen ǵalymdar V. V. Radlov, Á. Marǵulan, M. Joldasbekov, N. Kelimbet.
Oǵyz - nama jyry 40 - tan astam hıkaıadan turady. Árbir hıkaıada Oǵyz qaǵan týraly uzaq hıkaıaly shyǵarma. Oǵyz qaǵan qutty meken etken Saryarqa 16 jyl meken etken.

İV. Taldaý.
1 - top. Teńeýlerdi tabý.
2 - top. Kompozısıalyq qurylysyn jazý.
3 - top. Venn dıagramsy.
4 - top. Sınkýın. (Bes joldy óleń quraý).
1 - top.
Kózi onyń aspanynda móldir kók, shashtary onyń tolqyndaı ózenniń, tisteri onyń beıne marjan sekildi.
2 - top.
1. Oǵyz qaǵannyń týýy jáne balalyq shaǵy.
2. Oǵyz qaǵannyń jigit shaǵy jáne erlik kórsetý úshin attanýy.
3. Oǵyz qaǵannyń úılenýi.
4. Balalarynyń ómirge kelýi.

5. Oǵyzdyń qaǵan bolýy.
6. Oǵyz qaǵannyń Úrim qaǵanmen soǵysýy.
7. Úrim qaǵandy jeńýi.
8. Oǵyz qaǵannyń Etil sýynan ótý amalyn tapqan Ordý bekke «Qypshaq» dep at berý.
9. Oǵyz qaǵannyń Kók bóri bastap Syndý, Tańǵut, Shaǵam jurtyna attanýy jáne jeńýi t. b.

Batys Qazaqstan oblysy, Kaztalov aýdany,
Qarasý aýyly, Qarasý orta jalpy bilim beretin mektebi
Qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi
Dýısenǵalıeva Gúlmıra Jumajanqyzy
Oǵyz - nama jyryn taldaý júkteý