Oǵyz - nama jyry
Sabaqtyń taqyryby: «Oǵyz - nama» jyry.
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdiligi: «Oǵyz - nama» jyrynyń tabylý tarıhymen, onyń qazaq tiline aýdarylyp baıandalý tarıhynan maǵlumattar berý. Shyǵarmanyń qundylyq mazmundaryn aıqyndaý, ıdeıasyn tabý.
Damytýshylyq: Jyrdyń mán - mańyzyn, ózindik erekshelikterin uǵyndyrý. Maǵyna men ıdeıany ajyrata alýǵa úıretý, oılaý, este saqtaý, qabiletterin arttyrý. Oqýshylardyń pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
Tárbıelilik: Tarıhı sanany qalyptastyrý, ulttyq rýhty oqýshy boıyna egý.
Meırimdilikke, ımandylyqqa, erlikke, batyrlyqqa tárbıeleý. Týǵan jerin, elin súıýge,
qorǵaı bilýge baýlý. Bilimdi, sanaly azamat bolýǵa shaqyrý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq.
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, qyzyǵýshylyqty oıatý.
Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi: sálemdesý, oqýshylardy túgeldeý, oqý quraldaryn daıarlaý, synyp tazalyǵyna kóńil bólý, oqýshylardyń kóńilin sabaqqa aýdarý.
1. Úı tapsyrmasyn suraý:
A) suraq - jaýap (5 mınýt).
1. Ejelgi dáýir qaı kezeńderdi qamtıdy?
2. Orhon - Eneseı eskertkishterin ata..
3. Kúltegin jyrlary qaıdan tabylǵan?
4. «Qorqyt ata kitaby» týraly ne bilesińder?
5. Qorqyt ata týraly ne bilesińder?
6. Ejelgi dáýir ádebıetin zerttegen qandaı ǵalymdar?
7. Ejelgi dáýir ádebıetin quratyn jeke shyǵarmalardy ata. t. b.
İİ. Jańa sabaq:
«Oǵyz - nama» atty mura da jeke bir shyǵarmanyń ǵana ataýy emes, qyryqtan astam hıkaıalardan turatyn toptama jınaq ekeni ejelgi dáýir ádebıetinde jeke shyǵarmalar óz aldyna derbes týyndy túrinde emes, ózektes basqa shyǵarmalarmen birge toptastyrylyp qarastyrylady. Ol shyǵarmalar óz attarymen emes, toptamanyń aty arqyly atalynyp baryp, sodan keıin ǵana toptamanyń quramyndaǵy bir týyndy retinde qarastyrylatyndyǵyn aıtý.
«Oǵyz namanyń» ejelgi dáýir ádebıetiniń sıpatyn quratyn taǵy bir ózindik ereksheligi - ondaǵy mıftik kórinister.
A) Tirek keste (10 mınýt).
«Oǵyz - nama»- İH ǵasyr shyǵarmasy.
Oǵyz qaǵannyń áskerı joryqtary erlik isteri
Uıǵyr árpimen jazylǵan nusqasy 40 - tan astam hıkaıadan turady.
Parıjde saqtalǵan.
Aıqaǵan – anasy Oǵyz erekshe týylǵan bala
6 balasy
Kún Aı Juldyz Kók Taý Teńiz
«Oǵyz - namanyń» basty ıdeıasy - búkil túrki elin birlikke shaqyrý, dostyq pen adamgershilikke úndeý, syrtqy jaýǵa qarsy kúresý bolyp tabylady.
«Oǵyz - nama» epostyq kórkem týyndy bolýmen qatar, qazirgi tarıhı taqyrypta jazylyp júrgen shyǵarmalardyń bastapqy úlgileriniń biri. Onda Oǵyz batyrmen onyń urpaqtary jasaǵan áskerı joryqtar, oǵyz taıpalarynyń kórshiles taıpalarmen qarym - qatynasy, jer - sý attary, t. b. kórsetilgen.
Oqýlyqpen, kórkem ádebıetpen jumys: 108 - 110 betterdi mánerlep oqyp, oqyǵandary boıynsha túsinik aıtqyzý. Shyǵarma tiliniń kórkemdigine, oı men qıaldyń keńdigine nazar aýdartý.
Oqýshylardyń oılaý este saqtaý qabiletin arttyrý maqsatynda jáne til baılyqtaryn damytý úshin semantıkalyq kartamen jumys: Berilgen maqal - mátelderdiń jalǵasyn taýyp, maǵynasyn túsindirý.
Oǵyz - nama jyry júkteý
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdiligi: «Oǵyz - nama» jyrynyń tabylý tarıhymen, onyń qazaq tiline aýdarylyp baıandalý tarıhynan maǵlumattar berý. Shyǵarmanyń qundylyq mazmundaryn aıqyndaý, ıdeıasyn tabý.
Damytýshylyq: Jyrdyń mán - mańyzyn, ózindik erekshelikterin uǵyndyrý. Maǵyna men ıdeıany ajyrata alýǵa úıretý, oılaý, este saqtaý, qabiletterin arttyrý. Oqýshylardyń pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
Tárbıelilik: Tarıhı sanany qalyptastyrý, ulttyq rýhty oqýshy boıyna egý.
Meırimdilikke, ımandylyqqa, erlikke, batyrlyqqa tárbıeleý. Týǵan jerin, elin súıýge,
qorǵaı bilýge baýlý. Bilimdi, sanaly azamat bolýǵa shaqyrý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq.
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, qyzyǵýshylyqty oıatý.
Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi: sálemdesý, oqýshylardy túgeldeý, oqý quraldaryn daıarlaý, synyp tazalyǵyna kóńil bólý, oqýshylardyń kóńilin sabaqqa aýdarý.
1. Úı tapsyrmasyn suraý:
A) suraq - jaýap (5 mınýt).
1. Ejelgi dáýir qaı kezeńderdi qamtıdy?
2. Orhon - Eneseı eskertkishterin ata..
3. Kúltegin jyrlary qaıdan tabylǵan?
4. «Qorqyt ata kitaby» týraly ne bilesińder?
5. Qorqyt ata týraly ne bilesińder?
6. Ejelgi dáýir ádebıetin zerttegen qandaı ǵalymdar?
7. Ejelgi dáýir ádebıetin quratyn jeke shyǵarmalardy ata. t. b.
İİ. Jańa sabaq:
«Oǵyz - nama» atty mura da jeke bir shyǵarmanyń ǵana ataýy emes, qyryqtan astam hıkaıalardan turatyn toptama jınaq ekeni ejelgi dáýir ádebıetinde jeke shyǵarmalar óz aldyna derbes týyndy túrinde emes, ózektes basqa shyǵarmalarmen birge toptastyrylyp qarastyrylady. Ol shyǵarmalar óz attarymen emes, toptamanyń aty arqyly atalynyp baryp, sodan keıin ǵana toptamanyń quramyndaǵy bir týyndy retinde qarastyrylatyndyǵyn aıtý.
«Oǵyz namanyń» ejelgi dáýir ádebıetiniń sıpatyn quratyn taǵy bir ózindik ereksheligi - ondaǵy mıftik kórinister.
A) Tirek keste (10 mınýt).
«Oǵyz - nama»- İH ǵasyr shyǵarmasy.
Oǵyz qaǵannyń áskerı joryqtary erlik isteri
Uıǵyr árpimen jazylǵan nusqasy 40 - tan astam hıkaıadan turady.
Parıjde saqtalǵan.
Aıqaǵan – anasy Oǵyz erekshe týylǵan bala
6 balasy
Kún Aı Juldyz Kók Taý Teńiz
«Oǵyz - namanyń» basty ıdeıasy - búkil túrki elin birlikke shaqyrý, dostyq pen adamgershilikke úndeý, syrtqy jaýǵa qarsy kúresý bolyp tabylady.
«Oǵyz - nama» epostyq kórkem týyndy bolýmen qatar, qazirgi tarıhı taqyrypta jazylyp júrgen shyǵarmalardyń bastapqy úlgileriniń biri. Onda Oǵyz batyrmen onyń urpaqtary jasaǵan áskerı joryqtar, oǵyz taıpalarynyń kórshiles taıpalarmen qarym - qatynasy, jer - sý attary, t. b. kórsetilgen.
Oqýlyqpen, kórkem ádebıetpen jumys: 108 - 110 betterdi mánerlep oqyp, oqyǵandary boıynsha túsinik aıtqyzý. Shyǵarma tiliniń kórkemdigine, oı men qıaldyń keńdigine nazar aýdartý.
Oqýshylardyń oılaý este saqtaý qabiletin arttyrý maqsatynda jáne til baılyqtaryn damytý úshin semantıkalyq kartamen jumys: Berilgen maqal - mátelderdiń jalǵasyn taýyp, maǵynasyn túsindirý.
Oǵyz - nama jyry júkteý
You Might Also Like
-
Sabaq taqyryby: Omonımder, kóp maǵynaly sózder týraly
