- 16 sáý. 2015 00:00
- 275
Óleń - sózdiń patshasy, sóz sarasy
Óleń - sózdiń patshasy, sóz sarasy,
Qıynnan qıystyrar er danasy.
Tilge jeńil, júrekke jyly tıip,
Tep-tegis jumyr kelsin aınalasy.
Bóten sózben bylǵansa sóz arasy,
Ol - aqynnyń bilimsiz bısharasy.
Aıtýshy men tyńdaýshy kóbi nadan,
Bul jurttyń sóz tanymas bir parasy.
Áýeli haıat, hádıs – sózdiń basy,
Qosarly báıitmysal keldi arasy.
Qısynymen qyzyqty bolmasa sóz,
Nege aıtsyn paıǵambar men ony allasy.
Meshittiń qutpa oqyǵan ǵulamasy,
Múnáját ýálılerdiń zar nalasy.
Bir sózin bir sózine qıystyrar,
Árbiri kelgeninshe óz shamasy.
Óleńge árkimniń-aq bar talasy,
Sonda da solardyń bar tańdamasy.
İshi altyn, syrty kúmis sóz jaqsysyn
Qazaqtyń kelistirer qaı balasy?
Burynǵy eski bıdi tursam barlap,
Maqaldap aıtady eken, sóz qosarlap.
Aqyndary aqylsyz, nadan kelip,
Kór-jerdi óleń qypty joqtan qarmap.
Qobyz ben dombyra alyp topta sarnap,
Maqtaý óleń aıtypty árkimge arnap.
Ár elden óleńmenen qaıyr tilep,
Ketirgen sóz qadirin jurtty sharlap.
Mal úshin tilin bezep, janyn jaldap,
Mal surap bireýdi aldap, bireýdi arbap.
Jat elde qaıyrshylyq qylyp júrip,
Óz elin baı dep maqtar qudaı qarǵap.
Qaıda baı maqtanshaqqa barǵan tańdap,
Jısa da, baı bolmapty, qansha maldy ap.
Qazaqqa óleń degen bir qadirsiz,
Byljyraq kórinedi solar dańdaq.
Eski bıshe otyrman bos maqaldap,
Eski aqynsha mal úshin turman zarlap.
Sóz túzeldi, tyńdaýshy, sen de túzel,
Senderge de keleıin endi aıańdap.
Batyrdy aıtsam el shaýyp alǵan talap,
Qyzdy aıtsam, qyzyqty aıtsam qyzdyrmalap,
Ánsheıin kún ótkizbek áńgimege
Tyńdar ediń ár sózin myńǵa balap.
Aqyl sózge yntasyz, jurt shabandap,
Kóngenim-aq soǵan dep júr tabandap.
Kisimsingen jep keter bilimsiz kóp,
Jibersem, ókpeleme, kóp jamandap.
Amaldap qaraǵaıdy talǵa jalǵap,
Árkim júr alar jerdiń ebin qamdap.
Maqtan qýǵan, malqumar neni uǵa alsyn,
Shyqpasa myńnan bireý talǵap-talǵap.
Mal jıyp aramdyqpen urlap-qarlap,
Qýsyń dese, qýanyp júr alshańdap.
Qaqsa-soqsa bir paıda túse me dep,
Eldiń baıyn elirtip «jaý mundalap».
Ynsap-uıat, ar-namys, sabyr, talap –
Bulardy kerek qylmas eshkim qalap.
Tereń oı, tereń ǵylym izdemeıdi,
Ótirik pen ósekti júndeı sabap.
Qıynnan qıystyrar er danasy.
Tilge jeńil, júrekke jyly tıip,
Tep-tegis jumyr kelsin aınalasy.
Bóten sózben bylǵansa sóz arasy,
Ol - aqynnyń bilimsiz bısharasy.
Aıtýshy men tyńdaýshy kóbi nadan,
Bul jurttyń sóz tanymas bir parasy.
Áýeli haıat, hádıs – sózdiń basy,
Qosarly báıitmysal keldi arasy.
Qısynymen qyzyqty bolmasa sóz,
Nege aıtsyn paıǵambar men ony allasy.
Meshittiń qutpa oqyǵan ǵulamasy,
Múnáját ýálılerdiń zar nalasy.
Bir sózin bir sózine qıystyrar,
Árbiri kelgeninshe óz shamasy.
Óleńge árkimniń-aq bar talasy,
Sonda da solardyń bar tańdamasy.
İshi altyn, syrty kúmis sóz jaqsysyn
Qazaqtyń kelistirer qaı balasy?
Burynǵy eski bıdi tursam barlap,
Maqaldap aıtady eken, sóz qosarlap.
Aqyndary aqylsyz, nadan kelip,
Kór-jerdi óleń qypty joqtan qarmap.
Qobyz ben dombyra alyp topta sarnap,
Maqtaý óleń aıtypty árkimge arnap.
Ár elden óleńmenen qaıyr tilep,
Ketirgen sóz qadirin jurtty sharlap.
Mal úshin tilin bezep, janyn jaldap,
Mal surap bireýdi aldap, bireýdi arbap.
Jat elde qaıyrshylyq qylyp júrip,
Óz elin baı dep maqtar qudaı qarǵap.
Qaıda baı maqtanshaqqa barǵan tańdap,
Jısa da, baı bolmapty, qansha maldy ap.
Qazaqqa óleń degen bir qadirsiz,
Byljyraq kórinedi solar dańdaq.
Eski bıshe otyrman bos maqaldap,
Eski aqynsha mal úshin turman zarlap.
Sóz túzeldi, tyńdaýshy, sen de túzel,
Senderge de keleıin endi aıańdap.
Batyrdy aıtsam el shaýyp alǵan talap,
Qyzdy aıtsam, qyzyqty aıtsam qyzdyrmalap,
Ánsheıin kún ótkizbek áńgimege
Tyńdar ediń ár sózin myńǵa balap.
Aqyl sózge yntasyz, jurt shabandap,
Kóngenim-aq soǵan dep júr tabandap.
Kisimsingen jep keter bilimsiz kóp,
Jibersem, ókpeleme, kóp jamandap.
Amaldap qaraǵaıdy talǵa jalǵap,
Árkim júr alar jerdiń ebin qamdap.
Maqtan qýǵan, malqumar neni uǵa alsyn,
Shyqpasa myńnan bireý talǵap-talǵap.
Mal jıyp aramdyqpen urlap-qarlap,
Qýsyń dese, qýanyp júr alshańdap.
Qaqsa-soqsa bir paıda túse me dep,
Eldiń baıyn elirtip «jaý mundalap».
Ynsap-uıat, ar-namys, sabyr, talap –
Bulardy kerek qylmas eshkim qalap.
Tereń oı, tereń ǵylym izdemeıdi,
Ótirik pen ósekti júndeı sabap.