InfoHub Logo

Maǵan oqyrmandar kóp-kóp suraq qoıady.

«Óleń qalaı týady?»
«Jazýshy laboratorıasy» degen ne?
«Jasy ulǵaıǵanda aqyn lırıka jaza ma?»
«Talant pen qoǵam bir-birine táýeldi me?»

Óleń qalaı týady? Árıne, buǵan birer aýyz sózben naqtyly jaýap berý múmkin emes. Jalpy óz dúnıeń týraly, júregińdi jaryp shyqqan qandaı da bir shyǵarma jaıly aıtý men úshin qıyn. Eń aldymen, meniń súıenetinim — óz júregimniń, óz álemimniń dirili, túısigi. Al óleńderim týraly aıtqanda, qıyn deıtinim, adam óziniń ishki jan sezimin, tolǵanystaryn ózgeniń aldyna op-ońaı jaıyp salmaıdy ǵoı. Óıtkeni ońaı aıtylyp, jeńil jazylǵan nárse jurttyń da júregine jetpeıdi, jetken kúnde de ásersiz qalady. Eshqashan da jeńil, qara dúrsin, jalań aqyl aıtý úshin jazǵym kelmeıdi. Oqýshylardyń basyn aýyrtý úshin emes, qaıta olardyń tereńnen sezinýi, tabıǵı túısinýi úshin, oılanyp-tolǵana júrýi úshin jazamyn.

Men úshin óleń jazýdyń belgili bir erejesi, tártibi joq, biraq qandaı óleń jazsam da, onda sezim men oı bolýǵa tıis dep oılaımyn. Jáne bul ózińe ǵana tán, ózińniń ǵana órnegiń, ózińniń ǵana kózqarasyńmen, ózińniń jeke-dara qoltańbańmen aıshyqtalsa deımin. Sondaı-aq aınalańda ótip jatqan irili-usaqty qubylystarǵa, jaǵymdy-jaǵymsyz oqıǵalarǵa tar sheńberden qaramaı, neni jyrlasań da, nendeı oıdy aıtsań da, sonyń bárine álemdik ólshemmen qaraǵan jón-aý. Sebebi qazirgi zaman tynysyna saı oqýshylardyń da psıhologıalyq ereksheligin eskerý qajet. Endeshe, burynnan bári aıtylyp, ábden taptalǵan taqyrypty sol báz baıaǵy, qulaq úırengen býyn yrǵaǵymen men óleńdi órletemin dep tipti de oılamaımyn. Iaǵnı búgingi kúrdeli oqýshynyń kúrdeli minez-qulqy, búgingi oı-órisi keń adamnyń jan-jaqty qalyptasqan kózqarasy, búgingi jas jigit pen jazıra qyzdyń mahabbaty, sonyń bári qosylyp kep, búgingi úlken ómirdiń uly áýeni bop meni mazalaıdy, tolǵandyrady, oılandyrady. Ózime deıingilerden úırene otyryp, baǵalaı otyryp, adam balasynyń tabıǵatyna qazirgi ǵana emes, erteńgi ólshemmen, bıik ólshemmen jáne ózimniń ólshemimmen qarasam deımin. Al meniń zamandastarymnyń boıynda aqyn ot alatyn minez de, tulǵa da bar. Sondyqtan da meniń jyrym — zamandastarym men qurdastarymnyń syry men muńy, qýanyshy men renishi, ókinishi men baqyty. Meni jas urpaq — asaý tolqynnyń mazasyzdyǵy qyzyqtyrady.

Munyń bári aqynǵa áser etpeı, tańdandyrmaı, súısindirmeı qoımaıdy. Meniń «Mańqystaý» degen shaǵyn óleńim bar. «Lenınshil jastyń» batys oblystardaǵy tilshisi bolyp júrgenimde Mańqystaý aımaǵyn sharladym. Sol ólkeniń syrt kózge qatygezdeý dalasyn kádimgi kóz aldyńda shahar qalalary, iri óndiris oryndary bar aımaqqa aınaldyryp júrgen adamdaryn kórip, áńgimeleskende, men zaman, ǵasyr tynysyn sezingendeı boldym.

«Jazýshynyń laboratorıasy» degen qarapaıym oqyrman túsiniginde, sýretshiniń áli jaryqqa shyqpaǵan ǵajaıyp týyndylaryna toly, ishine enseń shyqqyń kelmeıtin sheberhanasy sekildi ózge bir álem bolsa kerek dep oılaımyn. Bul zańdy ǵoı. Júrekterdiń pernesin dóp basyp, rızalap, ne dombyranyń saǵaǵyna kelgende táltirektep, tıisti notadan shyǵyp ketetin áýesqoı kúıshiniń dombyra shertkenindeı, áttegene-aı degizetin irili-usaqty shyǵarmalardy oqıtyn qaýym sol dúnıelerdi ómirge keltiretin avtorlarynyń nemen tynystap, qalaı jazyp, kalaı qoıatynyn bir sátke bolsa da bilgisi kelip emeksimeıdi deımisiń. Bilmegen nárseni qashan bilip-kórip, mán-maǵynasyna qanyp bolǵansha alasuryp, «qyzyǵy basylǵansha» qumarlaný — adam tabıǵatyna tán nárse. Jumbaqtyq degenniń sıqyr kúshi osynda-aý dep oılaımyn. Bul pikirden adam aınalasyndaǵylarǵa jumbaq bolyp ótý kerek degen uǵym týmasa kerek. Deı turǵanmen, kez kelgenniń aldynda bar jan dúnıeńdi jalańashtap, talǵamsyz jaıylyp sala bermeıtiniń sıaqty («Ózgege ózin qımas ór kóńilim» dep Muzafar aǵa aıtqandaı — osy joldar ózime keremetteı unaıdy!) «men shyǵarmany bylaı jazam, óıtý kerek, búıtý kerek» dep aqylgóısip aqtaryla qalý biz úshin artyqtaý degen pikirdemin. Onyń ústine aqyn bop qalyptasý bir kúndik qubylys emes, júıeli ósý, ushtalý, dálirek aıtqanda, óz aldyna bir proses eken. Ony óz tájirıbemnen baıqap kelem. Endeshe ádebı orta bizdi «jas aqyn» dep janymyzǵa jalyn bere baǵalap, jaryq kórgen shaǵyn dúnıelerimizdiń sheńberinde basymyz aınalyp turalap qalmaýymyz úshin de, aldaǵy kúnimizge — 40-50-diń qyrqasynda kemeldener shaǵymyzǵa bar úmitterin artyp otyrǵan osynaý jaýapty balań tusta, bolǵan, tolǵan, sheberligi shyńdalyp jetilip-jetisken qalamgerdeı aqylgóısýimiz jarasymsyz. Al tvorchestvo degen úzdiksiz qalyptasýdan turatyn proses eken deıtinim — baıaǵyda, alǵash óleń jazý «aýrýyna» shaldyqqan kezde, ózim kez kelgen jerde: kóshede, avtobýsta, túnde oıanyp ketkende — áıteýir, oıǵa kelip qalǵan joldardy irkilmeı jaza salatynmyn (árıne ol dúnıelerdiń sapasy týraly aıtyp otyrǵan joqpyn). Soǵan qarap, «e jurt aıtatyn shabyt degeniń osy eken, ol mezgil, meken tańdamaıdy — kelip qalǵanda jaza salasyń eken» dep júrdim. Shabyt ózi keledi dep myqtysynǵanymmen, kele-kele ol shirkin qashqaqtaıtyndy shyǵardy. Qaǵaz, qalam alyp otyrý «azaby» sodan keıin bastaldy. Men qaǵaz alyp yńǵaılansam, úıdegi týǵan-týysqandarym «shýlamańdar — qaǵaz jazǵaly jatyr» («óleń jazǵaly» demeıtin) dep ońasha qaldyrýǵa tyrysatyn. Meniń bir dos qyzym: «Sen bir nárse jazyp otyrǵanda, bildirmeı kelip qarasam meniń janym ashıdy: túsiń buzylyp, esalań adam sıaqty kórinesiń», — deıtin.

Men kóbine túnde jazamyn («jalaqysy bar jerdiń jınalysy bolmaı ma!» degendeı, kúndiz jazýǵa qalyptansań, óleńmen qoshtasýǵa týra keletin shyǵar). Jalpy, men ózimdi baryp turǵan jalqaýmyn dep esepteımin. Shyndyǵynda da solaı. Oıymdaǵy nárseni bastap jazyp ketý men úshin «qıamettiń qyl kópirinen» ótýmen birdeı dese de bolady (joǵaryda aıtqanymdaı: bul áli durys qalyptaspaǵannyń belgisi shyǵar). Tek óleńdi ǵana emes, maqala, ocherk, áńgime — áıteýir, neni de bolsa bastap ketý — men úshin eń qıyn nárse. Al bastap ketsem, ol dúnıeni aıaqtaımyn jáne túnniń bir ýaǵyna deıin otyryp jazyp tastaǵan dúnıemdi ertesine ózim qarap, keıde «Osyny men jazdym ba?» — dep, ishimnen tańdanyp qalatyn kezderim bolady. «Mamyq tósekte kerilip jatyp, eshqashan dańqqa jete almaısyń» degen Danteniń sózine bar bolmysymmen qol kótersem de, ózimniń jalqaýlyǵymdy áli jeńe almaı kelemin.

Jalpy, óleń degenniń qıyn sharýashylyq ekendigin aqynnyń ózi de júre-bara sezinedi eken. Meniń birneshe zamandastarym: «Oı, senderdiki raqat jumys qoı — óleń jazyp tastaısyńdar da júresińder», — dep bet-júzi búlk etpeı qyzyǵady. «Sol enshini senderge-aq berer edim» dep otyrasyń ishińnen. Qazirgi zamanda óleńniń qıyndyǵy (jalpy tvorchestvonyń qaı túri bolsa da dep túsiný kerek) — óleń oqıtyndardyń talǵamy óte joǵary, «shóp te óleń, shóńge de óleńmen» olardyń kinámshil kóńilderinen shyǵa almaısyń. Bul, árıne, zamannyń, adamnyń ósýinen ǵoı. Qýanarlyq ósý, qýanarlyq talǵam. Men respýblıkamyzdyń ár túkpirindegi oqyrmandardan, týysqan Armenıadan (bir top óleńderim armán tilinde shyǵatyn jastar jýrnalynda basylǵan jáne bul ómirimde basqa tilde birinshi shyǵýym) kóp-kóp hattar alamyn. Kóbi jastar. Solardan ańǵarǵanym — oqyrmannyń júregine birden jetetin lırıka, lırıka bolǵanda kóńil-kúı, dostyq, mahabbat lırıkasy eken. Árıne, budan sonda ǵana jurttyń júregine jol tabasyńdar degen uran týmaýy kerek. Onsyz da kóńil kúı, ot basy, oshaq qasynyń kýanysh-muńy poezıada kóbeıip ketti dep qabaq shytamyz ǵoı. Kerisinshe, azamattyq pafostaǵy óleńdi oqysaq, «aıqaı, daýryqpa, poezıa joq — jalań pýblısısıka» deıtinimiz taǵy bar. «Bylaı tartsań, ógiz óledi, bylaı tartsań, arba synadynyń» kebi. Biraq shyn aqynnyń ádil ólshemi — óz júregi jáne halqynyń baǵasy. Túsinýge óresi jetpegen ne ár túrli sebeptermen túsingisi kelmegen keıbireýlerdiń qıqýyna óz basym oısyrap qalmaımyn. Onyń bári eshteńe emes. Bar gáp bizdiń óleńimizde. Kóńil kúı lırıkasy ma, ómir jaıly, zaman jaıly azamattyq áýendi jyrlar ma — qaısysy bolǵanda da, oqýshynyń oıyn, tolǵanysyn, sheshýin tappaı júrgen túsiniksiz suraqtaryn aqyndyq tilmen dóp basyp óleń túrinde jetkizýimizde. Al endi álgi «ot basy, oshaq qasynyń» kúıgelek óleńderi kóbeıip ketti degen pikir qaıdan shyqqan?

Poezıa — adam seziminiń aınasy. Ol adamzatty poezıaǵa ǵana tán belgisiz jumbaq kúshpen sezimniń alýan túrli raqatyna bóleıdi; jaqsy kórý, jek kórý, súısiný, qýaný, muńǵa batý — osynyń bári tutas alǵanda adam janynyń tabıǵı nári, raqat sátteri. Óıtkeni muńnyń da, qýanyshtyń da ózindik lázzaty bar. Bir sózben aıtqanda, sezinýge, sezim shalqarlyǵyna tárbıeleıdi, adam júreginiń kez kelgen qarabaıyr qubylysqa ún qosa bermeıtin názik qylyna jan bitiredi. Poezıanyń jumbaq ta keremet kúshi, mine, osynda. Al sezinýdiń ózi — adamnyń jan dúnıesi úshin eń basty erekshelik, seziný — baqyt jáne ol kim kóringenniń enshisine tıe bermegen. Kez kelgen adamzattyń poezıany túsine bermeıtini de osydan bolsa kerek. Alaıda poezıany túsinbeıtinderdi aıyptaýǵa bolmaıdy. Sebebi ol kináli emes — ana sútimen sińetin sezimtaldyq qasıet pen tárbıe tapshylyǵynyń qyrsyǵy ǵoı. Sondyqtan kóp jurttyń «bolmasa, tolmasa, solmasa, ornasa» dep uıqastyrylǵannyń bárin poezıa dep qabyldap, dúrildeı qol soǵatynyna tańdanýǵa ne ókpeleýge bolmaıdy.

Poezıa kóp tobyrdyń bárine birdeı túsinikti bolsa, ol ǵumyrsyz poezıa bolǵany.

Búgingi tańda tym qarabaıyr, poetıkalyq oı men sezimge oranbaǵan, demek, basqanyń sezimine de tıtteı áser bere almaıtyn óleńder kóp. Ýaqyt báribir ózi ekshep alady, jyltyraǵannyń bárine jalt qaraı bermeıtin talǵamdy kókirekter shynaıy poezıany qaıtkende de tanıdy, qudiretine tabynady.

Al lırıka — sol poezıanyń júrek lúpili. Saıyp kelgende, «poezıa» degenniń ózi «lırıka» degen uǵymmen tutasyp jatady. Lırıka bul kúnde belgili soqpaqqa aınaldy; qalyń ormannyń qupıa tylsymdaryna jolsyzben tartý qıyn ǵoı — sol soqpaqpen burynǵy júrip ótkender qyzyqtap, tamsanyp, tamashalaǵan qubylystarǵa biz de qyzyqqan bolamyz, áleýláıimizben tepeńdeı beremiz. Budan sonaý aýyz ádebıeti syndy ǵajaıyp qazynadan bastalar, búginge deıingi san syrly poezıamyzdy joqqa shyǵaryp otyr degen jeleý pikir týyndamaý kerek: men poezıadaǵy ózimniń kóp-kóp zamandastarym men sońymyzdan kele jatqan qara qurym jastar haqynda aıtyp otyrmyn. Sol kópterdiń arasynda meniń kózime jaǵadaǵy kóp qaıyqtan bólinip, teńiz órine tartqan aq jelkendeı kórinetini — Sáken Imanasov, Temirhan Medetbekov, Iranbek Orazbaev, Nýrlan Orazalın, Tynyshbaı Rahımov, Israıl Saparbaev. Bularda (olardyń poezıasyn aıtyp otyrmyn) az kúndik ásire qyzyl emes, tabıǵı tereńdik, sulýlyq, sezim bar. Bizde mahabbat lırıkasyn «tósektik lırıka» dep túsiný óris alyp barady (tipti akyndardyń — eger olardy solaı atasaq — ózderinen ájeptáýir jıyndardyń ústinde estip qalamyz). Lırıka degenniń ózi adamdy jan, sezim tazalyǵyna tárbıeleıdi emes pe? Eger lırıkany oqı otyryp, jeksuryn qylyqtardan jerinbese, náziktikke eljiremese, onyń poetıkalyq kórkemdigin bylaı qoıǵanda, odan qandaı lázatty kúı kesher raqat alýǵa bolady? «Áli lırıka jazady — uıat emes pe!?» — degen pikirlerge de óz basym qarsymyn, qabyldamaımyn. Áńgime aqynnyń jasynda emes, eger poezıadan jastyq jalyn, shynaıy sezim jyraqtasa, onda avtory óleń jazýdy qoıǵany durys.

«...sonyń bir terezesinen
jabysqan tósi tósimen
zýyldap ótti jigit-qyz!
Barady qaıda asyǵyp,
baqyt pa, sor ma —
bastady qaıda jas úmit?!
Jaqsy ǵoı, shirkin,
jap-jasyl dala ústimen,
qaq jaryp ótip
qarańǵy túnniń ishinen,
mahabbatyńdy
beıne bir altyn belbeýdeı
jalǵasań baryp
aq jibek tańnyń ushymen!»

Osy joldardy jazǵan Ǵafańdy «bu kisige ne bolǵan, jasy birazǵa kelgende sezimde nesi bar edi?» dep qaı oqyrman aıyptaıdy?

Qoǵamnan tys, taptyq múddeden tys ádebıet, óner bolmaıtyndyǵy týraly danalar aıtqan qaǵıda árbir saıası-qoǵam jaǵdaıynda óz mánin joımaıtyn aqıqat ekenin barǵan saıyn uǵyna túsesiń, kún ótken saıyn kóziń jete túsedi. Tek halyqtyq maqsat-muratty kórsete alatyn, kóptiń kókeıinen shyǵatyn shyǵarma ǵana ádebıet qazynasyna óz úlesin qosýy haq. Áıtpese, jeke kúndelik, álbomdarǵa eskertkish bolyp qalatyn, jyltyraq shýmaqtar keń tynysty ádebıet úshin eshteńe de bolmaı qalady.

Sýretker — ózi ómir súrgen ortadaǵy tirshilik tynysynyń aınasy dep beker aıtylmaǵan. Jeke basynyń júrek lúpili, sezim qaınarynan ótip, halyqtyq muraǵa aınalatyn kórkem shyǵarma ǵana urpaqtar múddesinen shyǵar týyndy bola alsa kerek. Shyn sýretkerdiń muraty da osy.

Dáýir shyndyǵy adam balasynyń boıyndaǵy qabileti men qasıetiniń meılinshe jan-jaqty ashylýyna tolyq múmkindik týǵyzdy. Ulttyq óner men ádebıettiń órken jaıýyna, óz topyraǵynyń ǵana emes, kóp ultty Otanymyzdyń, dúnıe júzi oqyrmany men kórermeniniń ıgiligine aınalýyna jol ashyldy. Bul — qyzyl sóz emes, kózben kórip, qolmen ustaǵan shyndyq. Qazaq aýyz ádebıetiniń ǵajaıyp týyndylary kúni keshege deıin basqa ult oqyrmanyna belgisiz bolyp keldi. Bul kúnde qazaq jazýshylarynyń tolyqqandy shyǵarmalary kóptegen elderge belgili. Sondaı-aq ulttar ádebıetteriniń san tilde jazylǵan kórkem shyǵarmalaryn qazaq oqyrmany óz tilinde oqyp lázzat alýǵa qoly jetti. Ádebıetter dostyǵy halyqtar dostyǵyna aınalyp, sovet ádebıeti atty úlken bir tutas qazynanyń altyn qoryn tolyqtyrýǵa at salysýda.

Ulttyq ádebıetimizdiń qulashy keńge jaıylý prosesinde tirshilik qajettiligine oraı ár ulttyń ekinshi ana tiline aınalǵan orys tili, aıdyn men aıdyndy jalǵastyrýshy kópir sıaqty, baılanysshy rolin atqarýda. Bizdiń shyǵarmalarymyz uly Pýshkınniń tili arqyly tili basqa oqyrman júregine saparǵa attanady. Árıne, árbir jazýshy o basta tabıǵat bergen talant tulparyna mingende bóten tildi halyqtarǵa belgili bolýdy maqsat tutpaıdy, jazýshy bireý úshin emes, ózi úshin, óz halqy, óz topyraǵy úshin jazady. Týǵan tilindegi oqyrman múddesinen shyqqanda ǵana shyǵarma búkiladamzattyq ádebıet álemine erkin ene alady.

Qudiretti kúı atasy Qurmanǵazynyń árqaısysy bir sımfonıadaı kúıleri, Aqan seriniń tula boıyńdaǵy qan tamyrlaryn tutas shymyrlatar ánderi men aqyn Saranyń tuma bulaqtaı atqylaǵan jyr desteleri, Mahambettiń almas semserdeı jarqyldaǵan narkesken óleńderi men danalyqtyń darıasyndaı Abaı shyǵarmalaryn týǵyzǵan qazaq poezıasy dúnıejúzilik oqyrmanǵa qol soqtyrýy, — sóz joq, sosıalısik qoǵam jeńisiniń saltanaty ǵana ápergen samǵaý.

Munyń bári ár sýretkerge úlken jaýapkershilik júktep, zaman rýhyna, oı-sanasy ósken adam rýhyna saı shyǵarmalar berý talabyn zańdy qoıyp otyr. Aqyn-jazýshynyń týyndysynan zaman tynysy, zamandastar beınesi, sol sýretker ómir súrgen ortanyń tolyqqandy kórinisi shynaıy oryn tappasa, ol tamyrly týyndylar qataryna qosyla almasy belgili.

Alaıda osy rette ádebıette, meniń baıqaýymsha, eki másele týyndaıdy:

aldymen, biz búgingi ár saladaǵy eńbek adamynyń ómirine, ishki jan dúnıesine erkin boılaı almaı kelemiz — máselen, munaı qondyrǵysyndaǵy ólsheýshi ne operatordyń, bolmasa nan zavodyndaǵy qatardaǵy jumysshynyń nemen tynystaıtynyn, qandaı aýa jutyp, nemen kórektenetinin jete bilmeımiz. «Jazýshy, eń aldymen, ómirdi bilýi kerek» degen tirkesti jıi estigenimizben, mán-maǵynasyna úńilý jetispeıtin sıaqty. Osydan kelip, eńbek adamynyń tulǵasyn syrttaı tamashalaý, kúndelikti ómirge tán qıynshylyqtardyń bárin shynashaǵymen serpip tastaıtyn erteginiń batyryndaı etip sýretteý, shyndyqqa janaspaıtyn teńeýlermen ásirelep madaqtaý týady. Al ómir bolǵan soń, onyń mindetti túrde problemalary, ár dáýirdiń ózine tán kedergileri men qıyndyqtary, kókeıkesti másele-tolǵamdary bolary anyq. Onysyz ómir de bolmaıdy, onysyz qoǵam da ómir súrýi múmkin emes. Biraq ár qoǵamnyń, ár kezeńniń problemalary ár basqa. Biz osy jaǵyn jete bilmeımiz de, oıdan shyǵarylǵan, jasandy problemalarǵa, aıtqandy istep, qaıda bar dese, solaı qaraı júgiretin keıipkerlerge urynamyz.

Ekinshiden, búgingi kún taqyrybyna kelgende ózimizdiń tarapymyzdan jaýapsyzdyq sezdiremiz. Máselen, Lenın taqyryby — ádebıettegi máńgilik taqyryptardyń biri. «Áıteýir, osy taqyrypqa jazsam, shyǵarmam ótimdi bolaryna kózim jetedi» degen prınsıpke súıenip, jasandy sújetterge quryp, poemalar, «sen danyshpansyń, seni biz jaqsy kóremiz» degen jalań, maǵynasyz, eshkimniń de júregin dir etkizbes, óleńder jazýǵa mashyqpyz.

Jalpy, qazaq poezıasy syrttaı ólip-talyp tańdaný, ásire qyzyl teńeýlermen jalpylama madaqtaý, maqtanýdan — ıaǵnı, bir sózben aıtqanda, romantıkalyq sarynnan áli aryla almaı keledi.

Kórkem ádebıettiń, onyń ishinde poezıanyń mindeti óz dáýiriniń jaqsysyna qol soǵyp tamashalaý ǵana emes. V.Maıakovskıı óziniń atyshýly «Sovettik pasport týraly» jyrymen qatar, «Májilisqorlar» sekildi ólmes týyndylaryn jazdy.

Demek, poezıa — qoǵamnyń damýyna, adamzattyń rýhanı ósýine bóget jasaıtyn kórinisterdiń úlken-kishisiz barlyq túrimen kúresýdegi qural, shyn mánindegi kúres quraly.

Ádebıet tarıhyndaǵy uly aqyndardyń ulylyǵy nede? Olar «myna taýdyń ásemdigi ǵajaıyp, anaý bulaq syńǵyrap jatyr» degen biryńǵaı shattyqqa toly joldary arqyly máńgilik oqyrmanmen seriktesken joq. Ol óz ortasyndaǵy kóleńkeli-kúngeıli ómir shyndyǵyn óz júreginiń lúpili — sezimine orap, poetıkalyq tilmen ádemi órnektep jetkizdi; ómirge ǵana tán tirshilik problemalaryn sýretker kózqarasymen kórsete, kóre bildi. Shynaıy sýretker máńgilik oqyrmanmen osylaı tabysady.

«Bizdiń ósip, órken jaıǵan sosıalısik tolyq qandy qoǵamymyzda kemshilikti, nemese kaıǵy-muńdy jyrlaıtyn óleń bolýy qalaı?» — dep tańyrqaıtyndar kezdesedi. Asa kúlkili. Biraq osyndaı, kórkem ádebıettiń ne ekenin, shyn mánindegi kórkem dúnıeniń qandaı bolatynyn uǵyp-bilmeıtin adamdardyń ádebıet jaıly saıaz pikirlerine qulaq qoıyp, eleń etýshilik qynjyltady. Kórkem ádebıetti gazet-jýrnaldyq reportaj degen uǵymdardyń oı-órisi bolmys dárejesiniń alasalyǵyn kórsetetin túsinbeýshilik, paıymdamaýshylyq qynjyltady.

Adamzat qoǵamynda barlyq problemalar sheshilip, barlyq qıyndyqtar joıylǵan bolsa, ıdeologıalyq kúrestiń de qajeti bolmas edi. Adam balasy júrgen jerde, ómirlik máseleler túbegeıli sheshiledi deý — kúlkili.

«Jazýshy ómirdi bilýi kerek» degen qaǵıdanyń, álde kóp aıtyla bergendikten be, jattandy uǵymdaı estilgenmen, máni shyn barlap qarasań, tereńde jatyr. Biz, keı jaǵdaıda, baıaǵy bala kezdiń elesi arqyly, balǵyn shaqtyń sezinýi arqyly aýyldaǵy búgingi ómirdi, keń baıtaq elimizdiń ózgergen dalasyndaǵy zamandastardy sýrettep jazamyz; olardyń búgingi tirshilik qaraketin, kúndelikti ómir tynysyn jete bilmeı turyp, dolbarlap áńgimeleımiz, shyǵarma jasaımyz.

Bul oraıda, jazýshylarǵa úkimetimiz tarapynan shyn mánindegi qamqorlyq jasalyp, mol múmkindikter týyp otyr. Tvorchestvolyq komandırovkalar, sońǵy jyldary árbir oblys, aımaqtardaǵy dástúrli ótkizilip júrgen ádebıet kúnderi jazýshylardyń halyqpen aralasýyna, tyń oılarǵa bastaýlar ashylýyna múmkindik berdi. Kúndelikti tirshilik tynysynan qoldary da, oılary da bosaı bermeıtin eńbekshi halyq ádebıetpen, ony týǵyzýshylarmen júzdesedi, rýhanı tolyǵýyna jáne jazýshyǵa ózderiniń oılaryn aıtýǵa múmkindik alady, halyqtyń ádebıetke degen yqylasy artady.

Ekinshi jaǵynan, jazýshy óz oqyrmandarymen oısha emes, kádimgideı júzbe-júz dıdarlasady, oqyrman emtıhanynan ótedi.

Árbir sapardan kórip-bilgen jaılardy óleń joldaryna túsirý ádetimde joq meniń ózimde de sońǵy birer jylda Qazaqstan Jazýshylar odaǵy ótkizgen Torǵaı, Mańǵyshlaq oblystaryndaǵy ádebı kúnderden keıin sol aımaqtardan alǵan áserlerden «Torǵaıdyń torǵyn túnderi», «Mańqystaý monologtary» degen jalpy taqyryppen biraz óleńder týdy.

Jalpy, aqyn-jazýshynyń sezimine, oıyna sál nárse úlken áser etedi, sol jerden ólmes dúnıeler týyndaıdy. Tvorchestvo adamynyń psıhologıalyq ereksheligi de osynda. Shyn mánindegi talant ıesin tabıǵattyń baılyǵymen salystyrýǵa bolar edi. Demek, árbir baılyqty qorǵamasa, oǵan aıaly alaqandaı kóńilmen qaramasa, baılyq bolýdan qalatyny belgili jaı.

Jumyr jer betindegi tirshilik bitkenniń máńgilik emes ekeni barshamyzǵa belgili. Eski joǵalyp, jańa boıalyp, tamyr jaıyp jatatyny da zańdy qubylys. Óner — adamzattyń rýhanı urpaǵy. Ony dúnıege ákeletin adamzat úshin máńgilik etetin az ǵana jandardyń (bul jerde men shynaıy óner ıelerin alyp otyrmyn) boıyndaǵy ózgege bitpegen erekshe qasıetti — talant dep qurmetteıtinimiz de sodan. Árıne, bul qasıetti anyqtamany qazirgi tańda kez kelgen qabiletti eńbek adamyna (jumysshyǵa, dárigerge, toqymashyǵa, qurylysshyǵa, t.b.) telip júrgenimizdi de jasyrýǵa bolmaıdy. Biraq másele múlde basqada, shynaıy óner talantyn tanýda ǵoı.

Búgingi ǵylymı-tehnıkalyq revolúsıa zamanynda — adamdardyń bári birdeı tereń bilimdi, bıik mádenıetti, parasatty zamanda — shyn mánindegi biregeı talantty taný ońaı sharýa emes. Talantty taný úshin talant kerek ekeni de aqıqat. Ásirese jan-jaqty damyp kemeldene bastaǵan ádebıette jeke dara daryndy der kezinde tanyp, laıyqty baǵasyn berý eń qıyn jáne jaýapty másele dep esepteımin. Sebebi, búgingi tańda qolyna qalam ustap, jazý-syzýmen aınalysa bastaǵan kez kelgen adam tym jaqsy poves nemese poema, dramalyq dúnıeler jazyp tastasa, oǵan tańdaı qaǵa tańdanýǵa áste bolmaıdy. Óıtkeni sol adamnyń dál osyndaı shyǵarma týǵyzýyna tolyq múmkindigi bar. Bilimi de, ómirden túıgeni de, jazýǵa daıyndyǵy da jetkilikti. Biraq osyndaı shyǵarmalar damyp, ósip kele jatqan ádebıet úshin qajet pe? Joq! On shaqty betin oqyp shyqqannan keıin kóz aldymyzǵa jamaýshyny, nemese dánekershini elestetetin shyǵarmalar ázirge barshylyq jáne jýyq arada aryla qoıý kerek dep sheshim qabyldaýdyń qajeti shamaly. Bir ókinishtisi, dál osyndaı shyǵarmalar shyn mánindegi ádebı krıterılerge tolyq jáne jan-jaqty jaýap bere alatyn ádebı shyǵarmalardyń aldyn orap ótip, «keremet» degen baǵa alyp jatady. Talantty dál ýaqytynda baıqaı almaı qalýymyzdyń basty sebebi osynda.

Degenmen, asa tereń súbeli shyǵarmany taný, oǵan der kezinde qamqor bola bilý — búkil ádebıetshi qaýymnyń qasıetti boryshy. Óz basym talantty taný dep — sýretkerdiń boıyndaǵy basqaǵa uqsamaıtyn ishki jan tolqynystaryn, jan sezimderiniń baılyǵyn, ózgelerge uqsamaıtyn jan dúnıesiniń tazalyǵyn, týǵan halqynyń búkil qaıǵysy men qýanyshyn bólise alý qabiletin kóre bilý der edim. Osy turǵydan kelgende bizde salaqtyq bar.

Aıtalyq, jas prozaık nemese aqyn ádebıetke óz daýsymen, aınalasyndaǵylardy eleń etkizetin erekshe arynmen kelip qosyldy. Biraq ol ádebıette óz ornyn taýyp ala qoıýdyń tym qıyn ekenin kóp keshikpeı-aq túsinip, sabasyna túsedi. Ózin eshkimnen bólip jara qaramaı, kóp tizimniń ishine qosa salǵannan-aq biraz nárseni ańǵaryp úlgeredi. Endi biraz ýaqyt ótkesin sol prozaıktiń, nemese aqynnyń jazý tehnıkasynda ábden meńgerilgen, qońyrqaı, ishki jylýy múldem az dúnıeler bere bastaǵanyn ańǵaramyz.

Árbir sekýnd, árbir mınýt sanaýly kosmostyq dáýirde ómir súrip otyrǵan bizge búgingi ádebıetten jas jazýshynyń qoljazbasyn tań atqansha oqyp, bozala tańda ataqty synshynyń esigin qaǵatyn Nekrasovtardy izdeý aǵattyq shyǵar. Áıtse de shynaıy talantty taný — ádebıettiń kún tártibinen túspeıtin eń kerek nárse.

Aıtalyq, belgili bir ult týraly kezqaras basqa halyqtardyń sanasynda sol ulttyń mádenıeti men óneri arqyly qalyptasatyny burynnan belgili. Al sol ulttyń asa talantty aqyndarynyń qalamynan týǵan tereń tolǵamdy shyǵarmalarynan buryn, jalań dıdaktıkaǵa quryp óleń quraıtyn ortan qol aqyndardyń óleńderi basqa tilge aýdarylyp, «qazaqtyń mańdaı aldy aqyny — osy» dep jatsa she? Ondaı jaǵdaılar ómirde az kezdese me? Búkil bir ulttyń poezıasy álemdik masshtabta laıyqty baǵasyn ala almaı, deńgeıinen tym tómen kórinýi osyndaı ádebıetke shyn janashyr kózqarastyń qoǵamdyq dárejede qalyptaspaýynan. Ónerge, sonyń ishinde, ádebıetke bulaısha at ústi qaraýdy toqtatatyn kez jetti.

Qazaq ádebıeti — únemi ósip, jan-jaqty damyp kele jatqan ádebıet. Qazirgi salıqaly, baısaldy qazaq prozasy men tereń fılosofıa men jan sezimderiniń ıirimderine baı poezıasynyń sonaý jıyrmasynshy jyldardy aıtpaǵannyń ózinde, elýinshi jyldardaǵy ádebıetpen múldem salystyrýǵa bolmaıdy degen syńarjaq pikirlerge óz basym qosylmaımyn. Árıne, az ǵana ýaqyttyń ishinde qazaq ádebıeti qulashyn keńge jaıdy. Áıtse de oǵan baǵa berýde bizdiń ádebıetshilerimiz ben synshylarymyzdyń aldynda úlken mindet — sergektik mindeti tur. Menińshe, ádebıetke eń basty degen eki ólshemmen baǵa bergen durys. Ulttyq ádebıettiń óz betinshe jetken bıigi, ekinshisi onyń álem ádebıetimen salystyrǵandaǵy alar orny, jetistigi.

Joǵaryda aıtqandaı, bir qynjylarlyq jaǵdaı ádebıetke laıyqty baǵa berýde onyń ótkeninen búgini áldebıetke jarqyn dep úzildi-kesildi baǵa berýshiler de kezdesedi. Mine, dál osynyń ózi ádebıetimizdegi qubylystarǵa qoıylatyn talaptyń krıterıılerin nasharlatýǵa ákep soǵady. Sovet ádebıeti — kóp ultty ádebıet. Sol sebepti qazaq ádebıetin jeke bólip alyp, onyń jetistigi men kemshiligin bir jaqty qaraýǵa áste bolmaıdy. Onyń jetken jetistigi men kemshiligin de sol keń masshtabta baǵalaı bilýge úırenýimiz kerek. Áıtse de, búkil elimizdiń mádenıeti men óneriniń órkendeý, ósý prosesin nazardan tys qaldyryp, qazaq ádebıeti týyndylaryna qatań talap turǵysynan baǵa berilmeı, krıterıılerdiń tómendeýi saldarynan talantty shyǵarmalarmen qatar júregińdi selt etkizbeıtin shalaǵaı dúnıeler de júredi.

Aıtalyq bizdiń jastardyń arasynda aýyl turmysyn, bolmasa túıe malynyń jeti múshesin shyǵarmasyna arqaý etip aıtyp bere alatyn, biraq zamanymyzdyń eń kókeıtesti problemalaryna jaqyndaýǵa bata almaı júrgender kóp-aq. Bul olardyń estetıkalyq tanylym órisin baıqatady jáne bulaı jazý dástúrdi jalǵastyrý emes ekenin de eskerte ketkenniń aıyby joq.

Búgin mynany jazý kerek dep máseleni naqtylaýdyń qajeti shamaly bolǵanmen, jas jazýshylarymyzdyń qazirgi zaman problemalaryn kóbine aınalyp ótip, burynǵy taptaýryn bolǵan qara joldyń shańyna kómilip, shyǵa almaı júrgenin qynjylmaı aıtpaýǵa taǵy bolmaıdy.

Al qazirgi zaman taqyryby desek, zavod, fabrıkalarǵa, dala qostaryna, malshy aýyldaryna urandatyp baratynymyz taǵy bar. Shynaıy kórkem týyndy aıqaımen týmasa kerek. Sýretkerdiń qaıda, qandaı maqsatpen, qansha ýaqytqa ketkenin de aıtyp jatýdyń ádebıetke qosary shamaly. Óıtkeni ádebı shyǵarmalar da qursaqtaǵy sábı sekildi. Ana boıyna bala bitkende, toǵyz aı boıy elge jar salýmen júrmeıtinin bilemiz ǵoı.

Biz úshin eń bastysy — ýaqyt pen adamdar týraly shynaıy sýretkerlikpen shyndyqty jazý, sonda biz ómir problemalaryn jan-jaqty ashyp, adam janyna, keıipkerdiń rýhanı ómirine tereń boılaı alamyz. Sol arqyly qalyń okyrmandy ómirdiń tereń ıirimderine áketemiz. Talant qudireti de, kórkem sózdiń bar qadir-qasıeti de, mine, osynda emes pe!?

1977

---