InfoHub Logo

Synshy Álıa BÓPEJANOVAMEN áńgime

— Ádebıettiń qaı janrynda bolsyn, úlken oıdy úlken formalarda ǵana qulashty keńge jaıyp aıtýǵa bolatyny — shyndyq. Degenmen poezıany alsaq, lırıka da ýaqyt týdyrǵan negizgi qoǵamdyq-áleýmettik problemalardan shet qalyp kórgen emes. Ádebıet tarıhyna júginsek, buǵan Vııon, Nekrasov, Maıakovskıı, tól ádebıetimizde Abaı, Mahambet tvorchestvolary dálel. Oıly lırıkada sıntezdik sıpat qashan da basym. Osy tústa aqynnyń azamattyq bitim-bolmysy, ádebıettiń mindet-muraty týraly áńgime týyndaıdy...

— Poezıa — jan-kúıiniń qubylys kórsetkishi. Óz basym poezıada sezim men oı teń túsip jatý kerek dep uǵynam; sezim basymdaý bolyp jatsa, tipten quba-qup. Al aqpa-tókpe sezim jastyqqa tán. Osydan kelip, lırıka degenimiz — jastyq der edim. Eger óleńde oı marjanyna órilgen móldir sezim tógilip jatsa, oqyrman úshin onyń avtory kári me, jas pa — máni shamaly. Aqynnyń 40 ne 70 jasynda da jıyrma bestegi sezimmen jyr jazýy óte sırek qubylys; ol — úlken talant ıesiniń enshisi. Bul oraıda men búgingi tańda aǵyl-tegil serpindi sezimge toly Ábdilda aǵa Tájibaevtyń jyrlaryn aıtar edim. Aqyndyq qudiret degen de osy.

Keń kólemdegi úlken oı da, árıne, adamnyń jan kúıinen týady. Biraq bul — kóbinese tájirıbeniń, ómirden kórip bilgeni moldyqtyń nátıjesi. Qoǵamdyq-áleýmettik problemalar barlyq jastaǵy adamdardy tolǵandyrady. Sondyqtan lırıkanyń óz enshisi, úlken janrdyń ózi enshisi bolsa kerek.

Ádebıet tarıhynda ózderiniń aldyna qoǵamdyq-áleýmettik máselelerdi qoıǵan aqyndar bar. Ádeıi qoıǵan. Máselen, Nekrasov, Maıakovskıı, qazaq topyraǵynda Abaı, Mahambet. Bul — lırıkanyń úlgisi. Óıtkeni poezıa jan kúıi men aqyl-oıdyń ushtasýynan týady, Mundaı aqyndardyń kópshiligi realısik úlken poemalar jaza aldy.

Buǵan qaramastan, men poezıada lırıkany qatty baǵalaımyn, bıik qoıamyn. Lırıka — pozzıanyń ózegi. Úlken janr — poemada ma, shaǵyn óleńde me — poezıaǵa tán lırızm bolmasa, ol jyr týyndysy emes. Aqynnyń qoǵamdyq áleýmettik bet-beınesi onyń úlken-úlken poemalarymen ǵana sıpattalmaıdy. Aqyndyq tulǵa onyń jalpy tvorchestvosynan kórinedi — meıli ol lırıkalyq óleńderden tura ma, poemalardan tura ma — báribir.

Lırıkalyq shaǵyn óleńniń (tipti mahabbat, kóńil kúı taqyrybyndaǵy bolsyn) ózinen aqyndyq sezim bıiktigi, dúnıege kózqarasy, oı-parasaty kórinýge tıis. Al bulardyń bári saıyp kelgende, aqynnyń azamattyq úni, aqyndyq tulǵasynyń kórinisi.

— Tvorchestvolyq proseste áserlep týatyn lırıkalyq óleńder bolady. Áser aqyn júreginen ótip baryp belgili bir mán týdyratyny bar. «Aqyn — álemniń júıke tamyry», álemniń qaı túkpirindegi bolmasyn oqıǵalar naǵyz aqynnyń, aıtalyq, Chılıde ótken nemese búgingi Lıvandaǵy oqıǵalar (óleń jazatynnyń bári de aqyn atyn alyp júrgendikten «naǵyz» degen anyqtamany qosyp aıtýǵa májbúrmiz) óz basynan ótkendeı áser etedi deý abstraktyly pikir emes pe?

— Poetıkalyq shyǵarma áserden týady der edim. Qandaı da bolsyn, syrtqy dúnıeniń, kubylystyń aqyn sezimine, jan dúnıesine áseri arqyly sezim soqtyǵystary bastalady, oı týyndaıdy. Bul, árıne, áserdiń bári sol kúıinde óleń bolyp túse qalady degen sóz emes. Áser — ánsheıin aqyn sezimine túrtki beretin syrttaı qubylys qana. Ony aqyn dúnıesi qalaı qorytady, sezim eleginen ótkizgende qandaı oı týyndaıdy — ol basqa. Álemniń pálendeı buryshynda ótip jatqan oqıǵaǵa ún qosam dep birdeńe jazǵanmen, ol jalpylama bolyp shyǵady da, eshkimniń jan dúnıesin selt etkizbeıdi.

Ótip jatqan oqıǵaǵa aqynnyń tikeleı qatysy bolýy kerek — ıaǵnı, ishki dúnıesindegi bir notalarmen úndesip jatpasa, shynynda da jaqsy dúnıe týmaıdy. Onyń ústine, barlyq máseleniń túıini talant qudiretine baılanysty ǵoı. Máselen, Sergeı Esenınniń «Parsy áýenderi» atty ataqty toptamasy Kavkazǵa barǵan áserinen týǵan.

Qalaı bolǵanda da aqynnyń óz júreginen ótpegen, sezinbegen, sezbegen jaılary poezıasyna arqaý bolsa, abstraksıaǵa urynady. Eger aqyn shyn máninde álemniń júıke tamyry bolsa, ol óziniń bir ǵana shyǵarmasyna kóp oqıǵany, oıdy syıǵyza alady, «Júıke tamyry» ekenmin dep, talaı qulaqtyń quryshy qanǵan sújetterden besiktegi sábıden bastap, eńkeıgen kárige deıin túsinikti bolý úshin arzan fılosofıaly óleńge uryný — shyn sýretkerdiń qasıeti emes. Jalpy, ár aqynda eki jol bolady dep oılaımyn: birinshisi, sen shyn aqyn bolsań eshqandaı laqapqa, daqpyrtqa kóńil bólmeı, qıyndyqtyń bárine tótep berip (tvorchestvoda saırap jatqan aıdaý jol bolmaıtyny belgili), aıaǵyna deıin tózesiń; sóıtip kásipshiliktiń talǵamyn tárbıeleısiń, eldiń oı-uǵymyn joǵary kóteresiń, naǵyz ónerdiń qudireti osy dep bilem; al ekinshisi — ońaı dańq dep qurmettiń jolyn maqsat tutyp, «aspanda suńqar samǵap barady, jerde jylan jyljyp barady, anaý suńqardaı bol» degen sıaqty, aýzyn ashsa kómekeıi kórinetin arzan pálsafamen barshaǵa túsinikti bolyp, ótkinshi laqaptyń patshasyna aınalý. Bul — ýaqyt jeli ushyryp ketetin ótkinshi nárse.

— Aqynyń poezıadaǵy jańashyldyq deńgeıi jańa tulǵany, jańa adamdy beıneleı alýymen de birshama ólshense kerek. Sizdiń jyrlaryńyzdan búgingi zamandas áıeldiń bolmysy tanylady. Áıeldiń zamanǵa saı bolýy, ór minezdiligi tóńireginde sóz qozǵasańyz.

— Jańashyldyq týraly uǵym, meniń túsinigimde, óte kúrdeli másele. Óz basym jańashyldyq týraly sóz ete qalsam nemese oılasam, Mahambet pen Abaı sıaqty qazaqtyń poezıa topyraǵyndaǵy tulǵalar birden esime túsedi. Jańashyldyq degen — aspannan aıaǵy salbyrap túsetin birdeńe emes, ol zańdy jalǵas, aı taqyrda qyltanaq óspeıtini sıaqty, aldynda halyq ádebıetiniń keremet úlgileri bolmasa, eshqandaı jańashyldyq jaıly pikir aıtý, «anaý jańashyl, mynaý jańashyl emes» deý — kúlkili. Úlken tulǵalardyń, ádebıettegi klasıkterdiń aldynda bas ıý keıde bizdi dármensiz etedi. Zamandasymyzdyń rýhanı joǵary talǵamy men jan kúıi jáne klasıkaǵa arqa tireý — belgili ýaqyt ótpeıinshe, ózimiz óz dárejesinde baǵalaı almaıtyn bizdiń jańashyldyǵymyzdyń kepili osy ekeýi. Tvorchestvodaǵy jańashyldyqty kórý, baǵalaý úshin mindetti túrde ýaqyt elegi qajet. Jańashyldyq degen uǵymdy keıde biz bir jaqty túsinemiz, túsindiremiz. Ony tek túrden izdep, kóretinimiz bar. Shyn máninde jańashyldyq tutas tvorchestvoda bolý kerek: dúnıeni ózinshe taný, adamnyń sezim qubylysyna, jan dúnıesine ózinshe ene bilý, t. b.

Aqyn — tulǵa, ony «áıelderdiń jyrshysy» nemese «erlerdiń jyrshysy» dep bólip-jarý — aǵattyq. Sýretker óz zamanynyń, zamandastarynyń beınesin shyǵarmalarynda qaldyrmasa, óz dáýiri týraly óz sózin, pikirin aıta almasa, ol sýretker bolmaǵany.

Áıel men er bir-birine qarama-qarsy qoıylatyn óleńder kóp ushyrasady. Shynynda bular — biri-birin tolyqtyratyn, súıtip tabıǵattyń sulý ansamblin jasaıtyn eki álem.

Bizdiń búgingi áıelder erlermen qatar túrady, tipti keı jaǵdaıda erlerge qaraǵanda, rýhanı deńgeıi bıik, ár máselede jaýapkershilikti sezingish, sezimtal. Sondyqtan men áıelderdi bıik qoıamyn. Men muny aspanǵa qarap aıtyp otyrǵanym joq — túsinigi mol, rýhanı tolyqqandy áıeldermen de, er adamdarmen de kezdestim; olardyń qaı-qaısysy da óz dáýiriniń tynysyn, júrek lúpilin jaqsy túsinetin, óz álemindegi sýretkerler.

Zamanǵa saı bolý degen uǵym — adamnyń qaıta týýy, basqasha jaratylýy emes, ýaqyttyń aldyndaǵy óz jaýapkershiligin seziný, ýaqytpen jaǵalasa júrip adamzatqa qyzmet etý,

Tabıǵattyń tirshilik nári — sý. Ol ǵasyrlar boıy tuma bulaq kúıinde, alyp teńiz túrinde, ǵalamat elektr stansıalaryna qýat berer alapat kúsh ıesi retinde — san túrli jaǵdaıda adamzat múddesine qyzmet etip keledi. Qandaı kezeń, qaı túrde bolmasyn ol óziniń sýǵa ǵana tán qasıetterin joǵaltqan emes. Tirshilik anasy — áıeldi de sol sýmen teńestirýge bolar edi. Ýaqyttyń mindeti, zaman, qoǵam aldyndaǵy jaýapkershilik óz aldyna, áıel óziniń tabıǵatynda áıeldik qadir-qasıetimen qalýy kerek dep túsinemin. Áıtpese álemdegi ádemilikten, náziktikten mán keter edi.

— Aqyndardy «áıelder jyrshysy», ne «erler jyrshysy» dep eshkim de bólmeıdi ǵoı. Siz keıde estilip qalatyn «áıelder áıeldershe názik jyrlar jazý ksrek» degen pikirlerdi tilge tıek etip otyrǵan bolýyńyz kerek. Erterekte «Juldyz» jýrnalynda jarıalanǵan «Talant tabıǵaty bireý» atty maqalańyzda da osy pikirlerge qarsy dáleldi jaýaptar aıtqan edińiz. Negizinen, «poetessa» sózine qarsy jazǵan edińiz. Biraq bul sózge laıyq jazǵyshtar da bar emes pe? Áńgimemizge qaıta oralsaq, Siz óz tvorchestvońyzda halqymyzdyń ónerpaz, bıik tulǵa qyzdarynyń taǵdyryn da arqaý etip kelesiz (máselen, Sara, Dına, Maıra, t. b.) Talant pen ýaqyt úılesimi týraly oılaryńyz?..

— Shynymdy aıtsam, men jalpy áıel taǵdyrynyń júgi kóbirek, qıynyraq der edim. Al naǵyz ónerdiń shytyrman joly, tipti sýretkerlik tabıǵat áıelge buıyrsa, ol eki ese qıyn. Taǵdyry ónermen baılanysty áıel jaıly kóbirek oılanatynym da, múmkin, sondyqtan bolar. Qazaq áıeliniń boıyndaǵy adam tańǵalarlyq ǵajaıyp qasıetter kim-kimdi de tabyndyrady dep oılaımyn. Mysaly, turaqtylyq, moraldyq beriktik, náziktikpen ushtasyp jatatyn asqaqtyq pen aqyl-qaırat — osynyń bári qazaq áıeliniń basynan qaı kezde de tabylady. Al zamannyń qataldyǵyna, qyz jolynyń jińishkeligine qaramastan, qazaq qyzynyń qabiletin, ónerin halyqqa tanyta bilgen Sara, Maıra, Dınalarǵa gımn jazsa da artyq bolmas edi. Osylardy oıǵa ala otyryp, qazirgi dáýirimizde óner sham-shyraqtary bolyp júrgen Ǵazıza, Bıbigúlderdiń baqytty taǵdyrynan tvorchestvo adamy úshin tvorchestvodaǵy táýelsizdik, qoǵam men adam múddesi ushtasqanda ǵana tvorchestvolyq, ósý, órleý múmkindigin kóresiń.

Men ómirde ózderiniń úlken óner adamdary ekendikterin, boılaryndaǵy talantyn sezbeıtin qazaq áıelderin kóp kezdestirdim. Máselen, balalaryn tárbıelep ósirgen analardyń arasynda, aýylda óz betinshe kilem toqıtyn, kıim tigetin áıelderdiń birsypyrasy, tamaqty bappen pisiretin adamdar shyn óner ıeleri ekenin ózderi baıqamaıdy. Bala tárbıelep ósirý de — úlken óner. Mundaı adamdar — tabıǵatynan joǵary dárejede jarasym-úılesim tapqan tulǵalar.

Alaıda ómirde sanaly túrde ónerge berilip, shyǵarmalar týǵyzatyn tulǵalar bolady. Olardyń tabıǵaty aldyńǵylardan basqashalaý. Adam dúnıedegi, ýaqyttaǵy úılesimsizdikterdi, jarastyq buzylýyn kóredi de, sonyń ornyn toltyrý úshin — jaratylystaǵy jetispeıtin jarastyqty jetildirý, súıtip basqalardyń janyna úılesim sulýlyǵyn berý úshin qyzmet etedi.

— Siz aıtqan oı, tarata kelgende, adam baqyty úshin kúres degen kúrdeli uǵymǵa tireledi. Mysaly, aqyn tipti jeke bastyń jaılaryn jyrlaı otyryp qoǵamdyq múddeli oılardy aıtady, kópke ortaq sezimdi jyrlaıdy. Alaıda kúndelikti kúıbeń tirliktiń, qara bastyń «qamy» úshin arpalystan týǵan óleńder kóbeıip bara jatqan joq pa? Jalpy adam boıyndaǵy, dálirek aıtsaq, tvorchestvo adamy boıyndaǵy rýhanı toqyraýdyń, pendeshilik maıdalyqtyń túp-tórkinin qaıdan izdegen jón?

«Eslı ne tragıchen, znachıt, ne poet» degen uly Pýshkınniń qaǵıdasy bar ǵoı. Meniń oıymsha, dúnıeni tragedıalyq qabyldaı alatyn adam ǵana qolyna qalam alady. Osy bir ekstremaldyq jaǵdaıda ǵana dúnıede zulym kúsh pen adaldyq baryn kóresiń, sonda adam baqytynyń ne ekeni túsinikti bolady da, sol úshin ózińniń áliń jetkenshe kúresesiń. Eger aqynnyń óleńindegi jeke basynyń kúıbeńi, óz múddesi, óz muńy aıtylǵan «jylaýyq» áýender eki ne úsh oqyrmannyń júregine jol tapsa, ol jeke bastyń kúndelikke jazylatyn óleńi bolmaǵany. Aqyn tvorchestvosyndaǵy álgindeı óleńderdi kórip, ony rýhanı toqyraý deýge bolmaıdy. Eger o bastaǵy ot aýyzdy, oraq tildi aqynnyń jyrlarynda kúngeıden kóleńke basymyraq kórine bastasa, ol — ortanyń, ómirdiń saldary dep uqqan jón. Sebebi tvorchestvolyq tulǵa úshin birde-bir motıv, birde-bir ıdeıa mánsiz emes, onyń júreginde jabylyp qalatyn qubylys bolmaıdy. Aqyn júregi, aqyn jany árdaıym, ár sátte de jyr aınalǵan galaktıka tárizdi.

— Qolyna qalam ustaǵan jastardyń birazy (ásirese qyzdar) áý basta sizdiń jyrlaryńyzǵa da elikteıdi... Elikteýshiler keıde aqynnyń ózinen artyq jazady desedi.

Ádebıet tarıhynda úlken aqyndar kezdesedi. Olar bútin dáýirdiń kilti tárizdi, olarsyz poezıanyń ilgeri damýy múmkin emes. Biraq ózderi ómir súrip júrgen kezde eshbir aqyn mundaı qasıetin bilgen emes, bilmeıdi.

Jas aqyndar maǵan elikteıdi degen oıdan óz basym aýlaqpyn. Eger meniń tvorchestvomnan elikteýge turar qasıetter taýyp jatsa, qýanamyn.

Tvorchestvolyq «qanaǵatsyzdyq», talǵampazdyq — bizdi ósýge ıtermeleıtin kúsh. Gúl destelerdiń ústinde qalǵyp otyrǵan aqyndy elestetý qıyn. Ósken saıyn, tvorchestvolyq bıikterge qolyń jetken saıyn, ómirde kórip-sezbegenderiń áli de ushy-qıyrsyz ekenin túsinińkireısiń, túsingen saıyn ilgeri umtylysyń da kúsheıe túsedi. Bul umtylys pen júregińniń dúrsili egiz ekenin sezine túsesiń. Al aqyndyq minez týraly saýalǵa aqynnyń jaýap berýi shart emes shyǵar.

— Ótken jyl jáne jalpy ýaqyt týraly ne oılaısyz?

— Tarlan ýaqyt tynymsyz tirshilik tolqynynda tynysy tarylmastan zymyraı júıtkýde, adamzat júıriktiń jalyna jarmasyp, ilese júgirý ústinde. Keıde ońy men solyn, ótkeni men aldyńǵysyn baıqap-barlaýǵa da murshasy kelmeı, enteleýmen júrip etpetinen túskende ǵana kesh te bolsa bir sát es jıatyndaı. Bul — tabıǵat zańdylyǵy. Tirligiń, mereıiń, aýyz jalasqan dosyń men kúıbeń tirliktiń beımaza bolmysynda kór-jerden kóńil qalysqan qyrǵı qabaq qasyń, astyńdaǵy atyń men alshań basqan kóńiliń — bári-bári máńgi qalar bolmystaı, ómirlik qubylystaı sezilmese, adam balasynyń ǵumyry da mazmun-máninen aırylatyn shyǵar.

Sol baıansyz tirlikte bas-aıaǵyńa bir qarap, qaı aǵystyń boıynda qalqyp bara jatqanyńa kóz saldyratyn sát bolady. Onyń biri — jyldardan órilgen ómir-romannyń bir taraýyndaı ár jyldyń basy. Ótken shaǵyńa oı júgirtip, keler shaǵyńnyń kelbetimen júzdesýge asyǵatyn, úmittiń úkili arǵymaǵy kóz aldyńda kólbeńdep, qol sozym jerde turǵandaı ilgeri umtyldyratyn urymtal sátti biz búgin de bastan keship otyrmyz.

Adam balasynyń tabıǵaty, bolmysynan qanaǵatqa tapshy; ony, tegi, bolǵan saıyn bola túsýge, tolǵan saıyn tolyqsı túsýge qushtarlyq kúshi ilgeri jeteleıtin bolsa kerek. Ótken jyldyń bas-aıaǵyn sholyp otyrsaq, ómirimizdi ár túrli oqıǵalarymen baıytypty. Jalpy halyq úshin ár jyldyń tarıhı máni negizinen eńbekshilerdiń ál-aýqat, turmys bolmysynyń dárejesimen ólshenbek. Osy turǵydan qaraǵanda da, ótken 1981 jyl umytylmaıtyn kezeń boldy degen pikirdemin.

Al ádebı dúnıede de óz kezeńi úshin mánin joımaıtyn, ádebıetshilerdiń múddesinen shyqqan okıǵalar boldy. Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń kezekti sezi, SSSR jazýshylarynyń Kremlde ótken VII sezi dál osy mándegi ádebı jıyndar dep oılaımyn.

Árıne, ádebıetti kóp bolyp jıylyp, ortaqtasyp, keńesip otyryp jasamaıdy. Árbir ádebı, shyn maǵynasyndaǵy kórkem týyndy «jazýshy» dep atalatyn qupıa dara álemniń tynys, tolǵaǵymen dúnıege keledi. Shyr etip jerge túsken ár sábıdiń dıdary men daýsyn, kelbet-keskini men bolmysyn kindik sheshe de, ókil áke de, nemese basqa tolyp jatqan tileýlester men janashyrlar da ózgertip qaıta jasaı almaıtyndyǵy tárizdi, árbir shynaıy shyǵarma tolǵamdy tilekter men talaptardan, ómirdiń ár túrli sharttylyqtary, úgitteri men úmitterinen jasalmaıdy; dúnıe keńistiginiń bar boıaýy men nárin boıyna sińirgen Jazýshydan týylady. Árıne, ol keńistiktiń jazýshyny qorektendirer aýasy men topyraq qunarlylyǵy degen mańyzdy uǵymdar bar. Vladımır Ilıch Lenın qoǵamnan, qoǵam múddesinen tys ádebıet bolmaıtyndyǵyn jaıdan-jaı aıta salmasa kerek. Bul — jazýshy degenimiz álgi keńistiktiń bite qaınasqan perzenti, demek onyń shyǵarmalarynda ol álemnen tys ótetin qubylystar bolmaıtyndyǵynyń dáleli. Osy rette joǵaryda aıtqan jıyndar, sıezer jazýshy tynys alyp júrgen jalpy atmosfera úshin qajet oqıǵalar.

— Sizdińshe qazirgi ádebıetimizde kesek týyndy bar ma?

Ádebıettiń jetistigi kún saıyn ondap, júzdep shyǵyp jatatyn kitaptardyń sanymen emes, sol ádebıettiń topyraǵynda órken jaıyp, adamzattyń rýhanı baılyq qazynasynyń talǵampaz qoryna qosylatyn biregeı týyndynyń dúnıege kelýinde. Ondaı týyndy bir halyqtyń ádebı ǵumyrynda bir ret kelse de az bolmas edi. Ótken jyl qazaq ádebıetiniń shoqtyǵyn taǵy bir asýǵa kóterer ózgeshe stıl, túr, mazmun daralyǵymen, kórkemdigimen oqshaýlanatyn shyn máninde qazaq topyraǵynda jańa dúnıe ákelgen sekildi. Ol — zamanymyzdyń asa talantty jazýshysy Ábish Kekilbaevtyń «Úrker» romany. «Abaı», «Qan men ter» sekildi shynaıy dara shyǵarmalar tamyr jaıǵan topyraqta mundaı kesek týyndynyń týýy zańdylyq. Ári bizdiń halqymyzdyń baqyttylyǵy bolsa kerek. Ótken jyl qazaq ádebıeti úshin nesimen mándi degende osy «Úrker» romanynyń ózi-aq qanatattanarlyq jaýap bererdeı!

— Ótken jyl sizge nesimen qymbat?

— Basynda aıtqandaı, zymyran ýaqyttyń ekpinimenen tikken adam balasynyń óziniń shaǵyn álemine, tirshiliginiń mán-maǵynasyna búgin úńilýi kóp oılarǵa jeteleıdi. Men de kishkene tirligimdi barlasam, ótken jyl ózinshe mándi sekildi. Qazaq eliniń buryn ózim kórmegen biraz jerlerinde: atyshýly Býrabaı aımaǵy, kóne Túrkistan tý kótergen Shymkent oblysy, Muqaǵalı jyrlary arqyly arshalary men shyrshalaryna ózim ǵashyq bolǵan «Áýlıe shoqy» ólkesinde — bolǵanym meni rýhanı baıytty deýime turady. Al rýhanı baıý — tvorchestvo adamy úshin, sóz joq, basty qajettilikterdiń biri. Italıa saparynan da alǵan áserlerim bar.

Tegi, adam balasy mezgildiń tyǵyz ekenin kúsh-qýaty mol, ǵumyr bitpesteı kórinetin jas kezinde emes, eseıe kele sezinetindeı. Sezingen saıyn isteıtin is, mindet te kóbeıe túse me qalaı.

Eseıgen saıyn ómirdiń, tirliktiń mánine tereńdeı túskiń keledi; darıanyń betinde qulash uryp júrgen shaqtaǵy kúı men oıdyń tereńdigindegi tynys alý eki basqa ǵoı. Tvorchestvo prosesinde de aǵysty sátter, bulqynystaryn jaı kózge kórsete bermes tereńdegi shymyr tolqyndar bolady degen oıdamyn.

Aıdynnyń betin qulashtaı júzip on ret júzip ótý bir basqa da, tereńine súńgip shyǵý bir basqa. Jan tolysýynan, oı qaqtyǵystarynan uryqtanǵan adamnyń bolmysy, aqyl-esi, sananyń ósýi degen ne, ǵumyrdyń máni, ólim degen ne, ómir degen ne — jyr kitaptarymdy tezirek bitirsem degen nıettemin.

— Tvorchestvolyq saparlarmen Qazaqstannyń san aımaqtaryn bylaı qoıǵanda týysqan respýblıkalarǵa da jıirek shyǵyp turasyz. Italıaǵa barǵan saparyńyz da esimizde. Áńgimeńizdiń sońynda poezıanyń halyq ómirindegi, ulttar dostyǵyndaǵy ásirese beıbitshilik saqtaý isine qosar úlesi jaıly birer pikir bildirseńiz?

— Zulymdyq pen aramdyq qanyna sińip qalǵan adamdar bir keremet óleńdi oqyp, (nemese kitapty) adamdyq meıirim men adaldyq sezimge bólene qalmaıdy, árıne. Naǵyz óner, shym-shymdap arqaǵa batatyn qyzýdaı, birte-birte óz ıirimine baýraıdy. Degenmen adamdardyń til tabysýy sekildi kúrdeli proseste ónerdiń roli — eń bastylardyń biri degen pikirdemin.

Tvorchestvolyq komandırovkalardyń paıdasy da, zıandy da jaqtary bar. Tvorchestvo degen, — saıyp kelgende, jalǵyzdyq; eshqandaı jıyn-toı jaqsy jyr jazyp bermeıdi, azaby men raqatyn jalǵyz qalyp tartatyn óziń. Sapar qansha degenmen mezgilińdi mújıdi, onsyz da qym-qýyt kóldeneń sharýalary men psıhologıalyq júgi mol qazirgi ǵasyrda eń qymbat nárse — ýaqyt pen tynym. Osy jaǵynan júris, saparlardyń zıany bar. Oǵan qosa, ár jerden alǵan áserden joljazba, reportajdy eske túsiretin «óleń» jazý kásipshiliktiń derti tárizdi kórinedi.

Al halyqpen, ár túrli tilde sóıleıtin aýdıtorıamen betpe-bet júzdesý — aqyn úshin emtıhan. Bolyp-tolyp, óz tvorchestvosynyń shyrynyna ózi bógip qalmaý úshin qajetti emtıhan.

Ótken jyly Italıada ótken halyqaralyq ádebı forýmǵa sovet delegasıasynyń bir múshesi retinde qatynastym. Meniń baqytyma qaraı, aýdarmashym óleńderimdi birshama jaqsy aýdarǵan bolsa kerek — alǵashqy poezıa keshinen keıin-aq ıtalándyqtar kóptegen suraqtar berip, erekshe iltıpat kórsete bastady, ulttyq teledıdardan óleń oqýǵa shaqyrdy.

Bıyl Lıtva jáne Grýzıa Jazýshylar odaqtarynyń arnaıy shaqyrýymen sol respýblıkalarda ótken kóp ultty sovet ádebıetiniń kúnderine qatystym. Mundaıda óneriń synǵa túsedi, halqyńnyń ádebıet ókili retinde ózińniń jaýapkershiligińdi janyńa tıetindeı sezinińkireısiń. Óner túsinetinderdiń shyn yqylasy, iltıpaty qanattandyrady. Bul — sapar, kezdesýlerdiń paıdaly jaǵy.

El men eldiń, adam men adamnyń arasyndaǵy qarym-qatynas, baılanysty jaqsartýda óner men ádebıet qashan da mańyzy zor, paıdaly rol atqaryp keldi, áli de solaı bola bermek.

Men keń baıtaq elimizdiń ár túkpirinen ártúrli ulttardyń ókilderinen kóptegen hattar alamyn. Ózimdi kórmegen, biraq óleńderimdi oqyp, óz júrekterinen úndestik tapqan qarapaıym adamdardyń mundaı yqylasynan óz tvorchestvońnyń bireýlerge qajettigin, áıel adam úshin qıyndaý taǵdyryń men tynymsyz tirligiń beker emestigin seziný qýattandyrady. Tvorchestvo adamyna kereginiń ózi de sol — ózińniń qajet adam ekenińdi seziný.

1982

---