InfoHub Logo

Aspan astyn, jer ústin alaı-dúleı etip, jan-jaǵyma  nur shashyp, naızaǵaıdyń jarqylynan kóńilsheń bulttardyń ózi jylap hám qýanyp otyrǵan shaqta “Adam” ataýy jaratyldy  jáne sol kezden bastap  “Ǵajaıyp álem” degen áli bitpegen shyǵarma jazylýda.  Ol shyǵarmanyń keıipkerleriniń ishinde sen de, men de barmyn.  Jerdi, eldi jaratqan Táńiri qandaı sheber edi!?  Degenmen, ómir men adam arasynda áli kúnge deıin baılanys ornamaǵan.  “Adam” ózi sıaqty basqa da tirshiliktegi jaratylystarmen  baılanysqa túse aldy. Biraq, ómirmen emes. Ne úshin? Onyń jaýaby ár qıly.

Adam - erekshe jaratylys. Qanshalyqty sanaly bolǵanymen, sonshalyqty aqymaq. Allanyń ózi adamǵa saf altynnan qymbat ómir berip tursa da, adam álemnen osy kúnge deıin altyn izdeýden sharshaǵan emes. Mine, bir dáleli osy. Bul  aqyldylyq pa, álde  aqymaqtyq pa?

Aqyldylyq desek, onyń sebebin anyqtaýǵa tyrysyp kóreıik.  Adam ómirge kelgennen elden ózgeshe bolýǵa, jaıly ómir súrýge, jańaǵy Alla bergen  altyndaı ómirin jaqsy ótkizýge tyrysady. Al bulaı ómir súrý úshin mindetti túrde jaqsy jaǵdaıdy, álemdegi altyndardyń barlyǵyn  talap etedi. Al adam sol úshin mansap, baılyq izdeıdi. Biraq kópshiligi adamnan nadanǵa aınalyp jatady. Sebebi, baılyq kózdiń nuryna, teriniń sýyna engennen keıin boıdan adamgershilik qasıet ketedi. Sebebi, ózimizge ózimiz qanshalyqty jaqyndaı tússek, ómirden sonshalyqty alystaıtynymyz bar. Al, bul -  aqymaqtyq. Sonda ómir degenimiz ne deısiz be?

Aldymen, ómirdiń máni bolǵan adamgershilik jaıly taldaý jasaıyq.

Adamgershilik - bul Allanyń júrekke qosyp bergen kıeli qany, minezi, qasıeti! Qannyń ishinde meıirim- shapaǵat, minezde-mahabat, qasıette-rýh bolady.

Meıirim – qanyń týlap, boıǵa taraǵan shaqta, jol-jónekeı júrekke de soǵyp, jylý berip, ókpege nár berip, kóńilge baryp túnep, baýyrǵa baryp shalqyp, bútkil boıdy kezip shyǵyp, ishki álemnen syrtqy álemge ystyq nur taratady. Ol – álemdi  bıleıdi.  Sebebi adamnyń meıirim shýaǵy jarqyraǵan shaqta kúnniń nurynyń ózi de álsiz!

Mahabbat... Men óz basym “mahabbat joq” dep oılaıtynmyn. Negizinde bar eken. Ol - júrektiń túpki bólmesinde, kóńilmen birge jaıǵasqan dúnıe eken.  Mahabbat – bir tylsym kúshke, tylsym janǵa, qubylysqa qushtarlyq. Qushtarlyq bar jerde sezim bolady. Sezim bar jerde táttilik bolady.  Tipti, sezimmen ishken sýyń zám-zám sýyndaı shıpaly, sezimmen sóılegen sózdiń bári de  janǵa rahat syılaı alatyn qudiretti kúshke ıe bolady.

Rýhty adam - eń myqty adam. Óıtkeni ol – ómirde bolǵan ózgeristerden qashpaıdy. Ótkenge oralmaıdy. Bolashaqqa basqan qadamdary nyq ári shynshyl keledi. Al shynshyl adam qadirli, syıly bolady.

Mine, osylardyń  bári de – adamgershilik. Adamgershilik degende, biz eń aldymen “Adam” sózin taldap alaıyq.  Adam kim? Adam dep dúnıedegi jandylardyń syrt kelbetine qarap ajyratamyz ba,  álde ishki álemine karaımyz ba?  Qadir Myrza-áli aıtqandaı: “Adam - Allanyń shyǵarmasy”.  Ras,  adam - Allanyń jazǵan, jaratqan shyǵarmasy. Alla álemdi jaratýmen qatarmonda tirshilik etetin jandylardy  da jaratty. Bizge “adam” degen sózge laıyqty júrek, oılaıtyn sana, bıik shyńdy kózdegen arman  berdi. “Adam” degen sóz -júrek, sana, sezimnen quralady.   Osy   4-aq árip, tolyqtaı zerttelmegenimen, bul kúnde   maǵynasy ushan-teńiz bolyp jatyr.  “Adam” degen sózben tirkestirgen “adamgershilik”degen sózdiń dárejesi de topyraq astynda qalmasy anyq. Adamgershiligi bar adam “Ómir” degen 4 áriptiń 40 syry men mánin túsine alady. Álemnen izdep kelgen jan rahatyn  taba alady. Onsyzda adamdar - jer egesi  emes. Olar - jaı ǵana ómir ıesi.   Al endi sol  ómir degenimiz ne? Ómir - uǵymy bir, boljamy kóp tylsym dúnıe! Ony árkim ár-qıly kóredi. Biri - mahabbat, biri - ózen, biri - alys jolǵa teńeıdi. Qadirin de árkim ár túrli túsinedi. Ákesi joqtyń ómiri qalaı?! Anasy joqtyń ómiri qalaı?! Balasyzdyń ómiri qalaı?! “Ómir degenniń ne ekenin, ólgennen sura der edim” – dep, Muqaǵalı aıtqandaı, árkimge ómirdiń qadiri ártúrli. Sondyqtan ómirdiń túpkilikti túıini joq...

Qazaqtyń aqıyq aqyny Muqaǵalı Maqataev bir jyrynda “Ómir degen- bir jarq-jurq etken naızaǵaı!”, - deıdi. Múmkin... Muqańnyn sózinde de jan bolar.  Ómir degen - óte alys jol. Biraq, oǵan  jetý úshin  adamnyń ýaqyty az. Óıtkeni ómir tolqyny bir adamnyń ýaqyty bitti eken dep, jarǵa soǵýdy toqtatpaıdy. Ótkinshi, ótedi, ketedi.  Ol  - bir tal temekiniń shoǵyndaı, biterde ǵana qadirli...

“Jarq-jurq etken naızaǵaı” – dedik. Muqań netken sheber deseńizshi? Bul sózimen aqyn ómirdiń naızaǵaı jarqylyndaı tym qysqalyǵyn kórsetip jatyr. Al, bir jaǵynan adam ómirde naızaǵaı ushqynyndaı jarq-jurq etip ómir súrý kerektigin, ushqyn syılap ótý kerektigin aıtyp ótken. Oıymnyń nelikten osylaı órbigenin bilgińiz kele me?  Dosym birde: “Ómir arsyzdardiki”- dep edi. Árıne bıologıalyq emes, psıhologıalyq arsyzdardiki bolýy múmkin. Rasymen de,  ómir laýlap janatyndardiki, qasqyrdaı jalma-jan baqyt úshin talasatyndardiki. Ómirde qasqyr bolý kerek te shyǵar. Qasqyr bolǵan adam ǵana baqytty bola alsa kerek. Óıtkeni qasqyr bolyp, baqytyń úshin básekelesińdi talasań ǵana ómir  shyńyna shyǵa alasyn.  Árıne kez kelgendi qanyn shyǵaryp jeý emes, kerek kezde jeý kerek, talaý kerek. Sonda ǵana birinshilikti qolǵa alarsyń. Biraq bul ómirdi túsiný degen emes.

Menińshe, ómir súrý degen - álemge bir jarq etip ushqyn syılap, qorqynysh hám jaryq syılap,  aıdyń tóńiregindegi bulttardy soǵystyryp,  jan aıhaıyńdy bir kúrkiretip, artynan aı nuryna aınalyp nemese kún shýaǵyna enip, álemge nur shashý, ol álemdi jańaǵy jarqylyń arqyly sóıletý. Mine, ómirdi túsiný, ómirmen baılanys degen osy shyǵar. Adamzat zaryǵyp kútken baılanys dál osy. Ókinishke oraı  bul baılanys áli bolǵan joq. Sebebi, bul  kúnderde shynaıy adam da, qıalı adam da kóp. Olar ómir túgil  bir-birin túsinbeı júr. Eń aldymen solar bir-birin túsiný kerek. Sonda  ǵana bir kózqaraspen ómirdi zertteý bastalady, sonda ǵana bir natıje bolýy múmkin.  Bir kún keledi – jaratylys pen ómir ortasynda tátti bir baılanys ornaıdy.  Ol kún -  aqyrǵy zamannyń aqyrǵy kúni bolady!..

Nurlan Ábdikárimov,

TarMÝ stýdenti

---