Ómir degen
Taqyryby: ««ÓMİR» degen «álemniń» eń jaqsysyn qalaımyn!»
Maqsaty: Jastardyń boıyndaǵy ómirge degen qyzyǵýshylyǵy pen shyǵarmashylyq shabytyn oıatý. Eń bastysy ómir qundylyǵyn túsindirý.«Ómir», «baqyt» uǵymdaryna tereńirek úńilýge yqpal jasaý. Ózinde bar qundylyqtardy baǵalaı bilýge úıretý; Baqytqa qol jetkize alatynyna senim týǵyzý. Ómirge qushtarlyqtaryn arttyrý; ómir mańyzdylyǵyn uǵyndyrý, ómirde kezdesetin túrli keleńsiz jaǵdaılardan shyǵý joldaryn meńgertý.
Mindetteri:
- ómir qundylyǵy týraly tereńirek bilim berý;
- ómirge qushtarlyqtaryn damytý;
- ómirdiń mánin túsinýge tárbıeleý.
Formasy: toptyq shara.
Ótkizýge qajetti materıaldar: slaıd, vıdeo rolıkter, danalyq sózder, úlestirmeli betshe, lenta, sharlar, arnaıy daıyndalǵan betsheler, túrli tústi qaryndash, qalam, plakat t. b.
Baǵyty: psıhoprofılaktıka
Sharanyń ózektiligi:
Bul taqyrypty tańdaýdaǵy sebeb: Ómir qundylyǵynyń mánin ashý, oılaý, paıymdaý, sheshim qabyldaý, ádeptilikke tárbıeleý baǵytyndaǵy jumystardy jandandyrý. Psıhologtar ózgelerdiń ómiri úshin únemi alańdaýmen júretin mamandyq ıeleri. Baqytsyzdyqqa urynǵandar úshin qoǵam, bizdi jaýapqa alady. Sondyqtan biz ómir qundylyǵy týraly ózimiz ózgelerdiń sýsyndaryn qandyryp aıta alatyndaı túsinigimiz ben biligimiz bolýy kerek
Júrý barysy ádemi sazdy áýen júredi.
Kirispe: Ózderińiz bilesiz, qoǵam damyǵan saıyn, elimizdiń jaǵdaıy jaqsarǵan saıyn kóleńkeli jaqtarymyzda baıqalyp keledi. Oǵan ózderińiz kúndelikti ómirden kórip júrgen oqıǵalar kýá. Ómir - saǵattardan, syrǵyǵan kúnderden, jyljyǵan jyldardan quralǵan, kókjıek sekildi sheti - shegi kórinbeıtin ýaqyttyń enshisindegi jumbaqqa toly syrlardyń jıyntyǵy. Osy jıyntyqty bireý súıse, bireýi jıyntyqtyń jumbaqtaryn sheshe almaı, qınalyp júredi, jalpy " bes saýsaq birdeı emes" dep babalarymyz taýyp aıtqan.
Jastardyń qoǵamdaǵy psıhologıalyq vırýstarǵa ımýnıtetteri óte álsiz. Olardyń jaman jolǵa túsip sektalarǵa enip ketýi, óz - ózine qol jumsaý áreketterine barýy da osynyń saldarynan. Psıhologıalyq tıimdi ádis - tásilderdi paıdalana otyryp jas urpaqtyń psıhologıalyq densaýlyǵyn nyǵaıtý búgingi qoǵamnyń basty talaby.
Sondyqtan da búgingi shara taqyryby «ÓMİR» degen álemniń tek jaqsysyn qalaımyn - dep alynyp otyr.
Sharanyń alǵashqy sózin, ashylý saltanatynyń qurmetin Kolej dırektordyń mindetin atqarýshy A. İzǵalıqyzyna beremiz.
Ómir týraly ańyz oqylady.
Tarshylyq pen talpynys: Bir jigit danyshpan qarıaǵa kelip "qansha talpynyp talaptansa da, qarjydan qysylyp, dúnıege jarymaı” júrgenin baıandapty. Ol aıtypty: sirá, meniń mańdaıyma osyndaı tarshylyǵy mol taǵdyr jazylǵan shyǵar. Sonda danyshpan: talpynyp talaptanǵan adamnyń tabysqa jetpeýi múmkin emes, seniń qateligiń sony túsinbeýde jatyr,- depti. Sonan soń danyshpan jigitti ózen jaǵasyna alyp kelip, ózimen birge sýǵa alyp túsipti. Adam boılamaıtyn tereń jerine alyp kelip, basynan ustap, tómenge basypty. Alǵashqyda shydap kórýge tyrysqan jigit, bolmaı bara jatqan soń, joǵary shyǵýǵa umtylypty. Shaldyń qolynan bosanyp shyǵa almaǵasyn, qatty bulqynyp, sý betine basyn zorǵa shyǵaryp aýa jutypty. Sonda danyshpan qarıa: mine, seniń talpynysyń osyndaı bolǵanda ǵana, tarshylyqtyń tusaýynan bosaı alasyń, - depti.
PS: Sen tarshylyqtan tunshyǵyp júrgen bolsań, seniń "taza aýa” jutqyń kelse, onda talmaı talaptaný kerek.
İ Týr:
Qatynasýshylarǵa berilgen tapsyrma boıynsha, Jarqyn ómirdi beıneleıtin úlgide kıinip, ómirdi qalaı túsinseńiz, sony tańbalap, ómirdegi ustanymdaryńyz qandaı ǵulama ǵalymdardyń pikirimen sáıkes kelse sony ustanyp maǵynasyn ashyp tanystyrý kerek bolatyn. Endeshe, kezek ózderińizde
1. «Fılologıa» bólimi «Báıterek» toby
2. « Óner jáne mádenıet» bólimi «Alǵa basar» toby
3. «Mektepke deıingi tárbıe» bólimi «ıtl»
4. «Mektep» bólimi «Shamshyraq»
Tapsyrma: Qas - qaǵym sátte.. Ýaqyty 2 mınýt. Tapsyrma bir - aq ret aıtylady.
Ómir degen; Basqalardan bıik turar boı da emes; Oıyn da emes; Shahmat emes shatasqan; Toı da emes,; Qadirine; Qatań emtıhan; Uta qoıar doıby emes; Ótpeıtinder qulaıdy.
jetpeıtinder; Ómir boıy jylaıdy;
kele jatyr dáleldep, eńbek, eńbek jáne eńbek. Ómir degen baqyttyń da qusy emes,
Qarap jatsań, Ómir ony qona qalar saǵan kep.
Bul kimniń óleńi?, taqyryby qandaı?
«Ómir jyry» Sózi T. Moldaǵalıevtiki; Áni Á. Beıseýovtiki
Ómir degen oıyn da emes, toı da emes,
Basqalardan bıik turar boı da emes.
Ómir degen shahmat emes shatasqan,
Ómir degen uta qoıar doıby emes.
Qaıyrmasy:
Ómir – qatań emtıhan,
Ótpeıtinder qulaıdy.
Qadirine jetpeıtinder
Ómir boıy jylaıdy.
Ómir ony kele jatyr dáleldep,
Ómir degen - eńbek, eńbek jáne eńbek.
Ómir degen baqyttyń da qusy emes,
Qarap jatsań, qona qalar saǵan kep.
Oı talqy: ÓMİR DEGENİMİZ NE?
Bul suraqtyń jaýabyn árkim ózinshe aıtady. Óıtkeni ár adamnyń dúnıe tanýy, túsinigi, ómir tájirıbesi ár túrli. Al tájirıbe oqý - bilimmen izdenýden, jaqsy men jamandy bastan ótkizýden turady.
İİ týr: Ómirdiń qundylyǵy, jeńilispen jeńisten quralatynyn shydamdylar men sabyrlylarǵana qaıtadan qaırattanyp tura alatynyn sýretshiler qylqalam men, aqyndar óleń joldarymen jyrlaǵan, Endigi kezekte sol ózderińizdiń kóńilderińizge qonǵan aqynnyń jarymen jetkizsek.
«Aqyndar jyrlaǵan ÓMİR» aqyn óleńderin oqý
İİİ týr: Óleń sózdiń ózegine úńilsek, talaı jandar ómirdi talmaı jyrlaǵany jandy terbetti emespe.. Biraq, osynaý beıbit ómir súrýge biz kimderdiń arqasynda qol jetkizgenimizdi umytpasaq kerek. Demek biz bıylǵy toılanǵaly otyrǵan Uly jeńistiń 70 jyldyǵynyń ózi, ózekti órtegen talaıǵy ókinishter men qabyrǵany qaıystyrǵan qaıǵy - qasirettermen keldi.
«Qıyndyqpen men quralǵan jeńisti ómir» týry arqyly sizder ómir qundylyǵyn túsindirip kórseńizder. Kórinis qoıylymy
Ómirdiń aq pen qaradan turatynyn tereńirek úńilip ashyp kórsek degen oımen «Ómir ózi quralǵan aq - qaradan» atty týrǵa kezek beremiz.
Sýretshiler oılaryn órnektep qaǵaz betine túsirgenshe,
Kóterip, kóńil - kúıdiń saltanatyn,
Kún ǵoı bul kómekeıden bal tamatyn.
Ánshilerdi shaqyram ortamyzǵa,
Ómir týraly joldasyn án qanatyn - deı kele «Ásem áni syrnaıdaı» týryna kelip jettik
1. «Báıterek» toby Aıdar, Ernar «Ómir - joly»
2. «Alǵa basar» toby Sózi: Jazıra Baıyrbekova,
Áni: Aıjan Saǵatov «Armansyz kúnim bolmaıdy»
3. «Mektepke deıingi tárbıe» bólimi «ıtl»
4. «Shamshyraq» Sózi: Serik SEIİTMAN
Áni: Sáken DÁRİBAEV «Ómirińe nemquraıly qarama»
İV týr: Gazet qorǵaıdy
Trenıń: «Meniń ómirimniń aq joly» Ár toptan 1 stýdent, jetekshilerimen qatysady
Maqsaty: Bir tilek, bir maqsat, bir múddege kelmesek, árqaısysymyz ár jaqqa júgirip jol tabam deýmen maqsatqa jetý qıyn ekenin túsindirý.
V Týr: «Balaýsa jyrdyń kóktemi» Stýdentter shyǵarmashylyǵy
Qorytyndy Adamnyń jan dúnıesin tereń zerttegen psıholog ǵalymdar mynadaı anyq aqıqatty baıqaǵan. Jas adam sanaly ǵumyryn bastamaı jatyp aýyr tragedıaǵa urynyp, onyń baǵaly taǵdyry qaıǵy men qasiretke aınalǵanda túpki sebebi bireý degen. Jap - jas órimdeı jigit nemese qyz balasy óziniń ómirge ne úshin kelip, ne úshin ómir súrý kerek ekenin umytyp, aqyly shatasqanda onyń taǵdyry qaıǵy men muńǵa tola bastaıdy. Sondyqtan kez kelgen qoǵamdyq dertten jas urpaqty aman alyp qalý úshin olarǵa ómirdiń máni men tirshiliktiń aqıqat tiregi týraly shyndyqtardy anyqtap berý eń mańyzdy sharýa.
Ómir degen. júkteý
Maqsaty: Jastardyń boıyndaǵy ómirge degen qyzyǵýshylyǵy pen shyǵarmashylyq shabytyn oıatý. Eń bastysy ómir qundylyǵyn túsindirý.«Ómir», «baqyt» uǵymdaryna tereńirek úńilýge yqpal jasaý. Ózinde bar qundylyqtardy baǵalaı bilýge úıretý; Baqytqa qol jetkize alatynyna senim týǵyzý. Ómirge qushtarlyqtaryn arttyrý; ómir mańyzdylyǵyn uǵyndyrý, ómirde kezdesetin túrli keleńsiz jaǵdaılardan shyǵý joldaryn meńgertý.
Mindetteri:
- ómir qundylyǵy týraly tereńirek bilim berý;
- ómirge qushtarlyqtaryn damytý;
- ómirdiń mánin túsinýge tárbıeleý.
Formasy: toptyq shara.
Ótkizýge qajetti materıaldar: slaıd, vıdeo rolıkter, danalyq sózder, úlestirmeli betshe, lenta, sharlar, arnaıy daıyndalǵan betsheler, túrli tústi qaryndash, qalam, plakat t. b.
Baǵyty: psıhoprofılaktıka
Sharanyń ózektiligi:
Bul taqyrypty tańdaýdaǵy sebeb: Ómir qundylyǵynyń mánin ashý, oılaý, paıymdaý, sheshim qabyldaý, ádeptilikke tárbıeleý baǵytyndaǵy jumystardy jandandyrý. Psıhologtar ózgelerdiń ómiri úshin únemi alańdaýmen júretin mamandyq ıeleri. Baqytsyzdyqqa urynǵandar úshin qoǵam, bizdi jaýapqa alady. Sondyqtan biz ómir qundylyǵy týraly ózimiz ózgelerdiń sýsyndaryn qandyryp aıta alatyndaı túsinigimiz ben biligimiz bolýy kerek
Júrý barysy ádemi sazdy áýen júredi.
Kirispe: Ózderińiz bilesiz, qoǵam damyǵan saıyn, elimizdiń jaǵdaıy jaqsarǵan saıyn kóleńkeli jaqtarymyzda baıqalyp keledi. Oǵan ózderińiz kúndelikti ómirden kórip júrgen oqıǵalar kýá. Ómir - saǵattardan, syrǵyǵan kúnderden, jyljyǵan jyldardan quralǵan, kókjıek sekildi sheti - shegi kórinbeıtin ýaqyttyń enshisindegi jumbaqqa toly syrlardyń jıyntyǵy. Osy jıyntyqty bireý súıse, bireýi jıyntyqtyń jumbaqtaryn sheshe almaı, qınalyp júredi, jalpy " bes saýsaq birdeı emes" dep babalarymyz taýyp aıtqan.
Jastardyń qoǵamdaǵy psıhologıalyq vırýstarǵa ımýnıtetteri óte álsiz. Olardyń jaman jolǵa túsip sektalarǵa enip ketýi, óz - ózine qol jumsaý áreketterine barýy da osynyń saldarynan. Psıhologıalyq tıimdi ádis - tásilderdi paıdalana otyryp jas urpaqtyń psıhologıalyq densaýlyǵyn nyǵaıtý búgingi qoǵamnyń basty talaby.
Sondyqtan da búgingi shara taqyryby «ÓMİR» degen álemniń tek jaqsysyn qalaımyn - dep alynyp otyr.
Sharanyń alǵashqy sózin, ashylý saltanatynyń qurmetin Kolej dırektordyń mindetin atqarýshy A. İzǵalıqyzyna beremiz.
Ómir týraly ańyz oqylady.
Tarshylyq pen talpynys: Bir jigit danyshpan qarıaǵa kelip "qansha talpynyp talaptansa da, qarjydan qysylyp, dúnıege jarymaı” júrgenin baıandapty. Ol aıtypty: sirá, meniń mańdaıyma osyndaı tarshylyǵy mol taǵdyr jazylǵan shyǵar. Sonda danyshpan: talpynyp talaptanǵan adamnyń tabysqa jetpeýi múmkin emes, seniń qateligiń sony túsinbeýde jatyr,- depti. Sonan soń danyshpan jigitti ózen jaǵasyna alyp kelip, ózimen birge sýǵa alyp túsipti. Adam boılamaıtyn tereń jerine alyp kelip, basynan ustap, tómenge basypty. Alǵashqyda shydap kórýge tyrysqan jigit, bolmaı bara jatqan soń, joǵary shyǵýǵa umtylypty. Shaldyń qolynan bosanyp shyǵa almaǵasyn, qatty bulqynyp, sý betine basyn zorǵa shyǵaryp aýa jutypty. Sonda danyshpan qarıa: mine, seniń talpynysyń osyndaı bolǵanda ǵana, tarshylyqtyń tusaýynan bosaı alasyń, - depti.
PS: Sen tarshylyqtan tunshyǵyp júrgen bolsań, seniń "taza aýa” jutqyń kelse, onda talmaı talaptaný kerek.
İ Týr:
Qatynasýshylarǵa berilgen tapsyrma boıynsha, Jarqyn ómirdi beıneleıtin úlgide kıinip, ómirdi qalaı túsinseńiz, sony tańbalap, ómirdegi ustanymdaryńyz qandaı ǵulama ǵalymdardyń pikirimen sáıkes kelse sony ustanyp maǵynasyn ashyp tanystyrý kerek bolatyn. Endeshe, kezek ózderińizde
1. «Fılologıa» bólimi «Báıterek» toby
2. « Óner jáne mádenıet» bólimi «Alǵa basar» toby
3. «Mektepke deıingi tárbıe» bólimi «ıtl»
4. «Mektep» bólimi «Shamshyraq»
Tapsyrma: Qas - qaǵym sátte.. Ýaqyty 2 mınýt. Tapsyrma bir - aq ret aıtylady.
Ómir degen; Basqalardan bıik turar boı da emes; Oıyn da emes; Shahmat emes shatasqan; Toı da emes,; Qadirine; Qatań emtıhan; Uta qoıar doıby emes; Ótpeıtinder qulaıdy.
jetpeıtinder; Ómir boıy jylaıdy;
kele jatyr dáleldep, eńbek, eńbek jáne eńbek. Ómir degen baqyttyń da qusy emes,
Qarap jatsań, Ómir ony qona qalar saǵan kep.
Bul kimniń óleńi?, taqyryby qandaı?
«Ómir jyry» Sózi T. Moldaǵalıevtiki; Áni Á. Beıseýovtiki
Ómir degen oıyn da emes, toı da emes,
Basqalardan bıik turar boı da emes.
Ómir degen shahmat emes shatasqan,
Ómir degen uta qoıar doıby emes.
Qaıyrmasy:
Ómir – qatań emtıhan,
Ótpeıtinder qulaıdy.
Qadirine jetpeıtinder
Ómir boıy jylaıdy.
Ómir ony kele jatyr dáleldep,
Ómir degen - eńbek, eńbek jáne eńbek.
Ómir degen baqyttyń da qusy emes,
Qarap jatsań, qona qalar saǵan kep.
Oı talqy: ÓMİR DEGENİMİZ NE?
Bul suraqtyń jaýabyn árkim ózinshe aıtady. Óıtkeni ár adamnyń dúnıe tanýy, túsinigi, ómir tájirıbesi ár túrli. Al tájirıbe oqý - bilimmen izdenýden, jaqsy men jamandy bastan ótkizýden turady.
İİ týr: Ómirdiń qundylyǵy, jeńilispen jeńisten quralatynyn shydamdylar men sabyrlylarǵana qaıtadan qaırattanyp tura alatynyn sýretshiler qylqalam men, aqyndar óleń joldarymen jyrlaǵan, Endigi kezekte sol ózderińizdiń kóńilderińizge qonǵan aqynnyń jarymen jetkizsek.
«Aqyndar jyrlaǵan ÓMİR» aqyn óleńderin oqý
İİİ týr: Óleń sózdiń ózegine úńilsek, talaı jandar ómirdi talmaı jyrlaǵany jandy terbetti emespe.. Biraq, osynaý beıbit ómir súrýge biz kimderdiń arqasynda qol jetkizgenimizdi umytpasaq kerek. Demek biz bıylǵy toılanǵaly otyrǵan Uly jeńistiń 70 jyldyǵynyń ózi, ózekti órtegen talaıǵy ókinishter men qabyrǵany qaıystyrǵan qaıǵy - qasirettermen keldi.
«Qıyndyqpen men quralǵan jeńisti ómir» týry arqyly sizder ómir qundylyǵyn túsindirip kórseńizder. Kórinis qoıylymy
Ómirdiń aq pen qaradan turatynyn tereńirek úńilip ashyp kórsek degen oımen «Ómir ózi quralǵan aq - qaradan» atty týrǵa kezek beremiz.
Sýretshiler oılaryn órnektep qaǵaz betine túsirgenshe,
Kóterip, kóńil - kúıdiń saltanatyn,
Kún ǵoı bul kómekeıden bal tamatyn.
Ánshilerdi shaqyram ortamyzǵa,
Ómir týraly joldasyn án qanatyn - deı kele «Ásem áni syrnaıdaı» týryna kelip jettik
1. «Báıterek» toby Aıdar, Ernar «Ómir - joly»
2. «Alǵa basar» toby Sózi: Jazıra Baıyrbekova,
Áni: Aıjan Saǵatov «Armansyz kúnim bolmaıdy»
3. «Mektepke deıingi tárbıe» bólimi «ıtl»
4. «Shamshyraq» Sózi: Serik SEIİTMAN
Áni: Sáken DÁRİBAEV «Ómirińe nemquraıly qarama»
İV týr: Gazet qorǵaıdy
Trenıń: «Meniń ómirimniń aq joly» Ár toptan 1 stýdent, jetekshilerimen qatysady
Maqsaty: Bir tilek, bir maqsat, bir múddege kelmesek, árqaısysymyz ár jaqqa júgirip jol tabam deýmen maqsatqa jetý qıyn ekenin túsindirý.
V Týr: «Balaýsa jyrdyń kóktemi» Stýdentter shyǵarmashylyǵy
Qorytyndy Adamnyń jan dúnıesin tereń zerttegen psıholog ǵalymdar mynadaı anyq aqıqatty baıqaǵan. Jas adam sanaly ǵumyryn bastamaı jatyp aýyr tragedıaǵa urynyp, onyń baǵaly taǵdyry qaıǵy men qasiretke aınalǵanda túpki sebebi bireý degen. Jap - jas órimdeı jigit nemese qyz balasy óziniń ómirge ne úshin kelip, ne úshin ómir súrý kerek ekenin umytyp, aqyly shatasqanda onyń taǵdyry qaıǵy men muńǵa tola bastaıdy. Sondyqtan kez kelgen qoǵamdyq dertten jas urpaqty aman alyp qalý úshin olarǵa ómirdiń máni men tirshiliktiń aqıqat tiregi týraly shyndyqtardy anyqtap berý eń mańyzdy sharýa.
Ómir degen. júkteý
You Might Also Like
