InfoHub Logo

Taqyryby: «Ónerliniń qoly altyn, Óleńshiniń sózi altyn»
Maqsaty: Ata - babamyzdyń urpaq tárbıesine erekshe mán bergenin balalarǵa uǵyndyrý.
Shyǵarmashylyq qıalyn damyta otyryp, iskerlikke, sheberlikke baýlý.
Kórnekilik: tablısa, úlgiler, Qazaq halqynyń qol óner sýretteri, taqta upaı sandary jazylǵan qaǵazdar.
Muǵalim: Armysyzdar qurmetti ustazdar, oqýshylar!
«Ónerliniń qoly altyn,
Óleńshiniń sózi altyn» saıysqa qosh keldińizder, «Sheber», «İsker» toptary.

İ bólim Kirispe
İ bólim « Sen bilesiń be?»
1. Qazaq halqynyń qol óneri týraly málimet
2. Oıý - órnek týraly túsinik.
3. Qamshy týraly túsinik.

İ bólim Saıys 8bólimnen turady.
1.«Sálem sózdiń - anasy» (topty tanystyrý)
2. ««Ulttyq kıim ulaǵattary»» (ulttyq kıimder kórsetiledi)
3. «Kim jyldam?» (kartop tazalaý, túıme qadaý).
4. Dastarqan degen sózdiń ishinen, birneshe sóz quraý. (1 mınýt)
5.«Quraq quraý da óner».
6. «Atadan qalǵan asyl sóz» «Jalǵasyn taýyp aıt» (óner týraly maqal)
7. «Oıý oıǵannyń - oıy ushqyr»
8. «Bul qandaı án» atty mýzykalyq áýendi saıys. (mýzykanyń atyn jáne jalǵasyn tabý)

İ bólim « Sen bilesiń be?»
1. Qazaq halqynyń qol óneri
1. Zergerlik buıymdar
2. Ulttyq kıimder
3. Aǵashtan jasalǵan buıymdar men quraldar
4. Júnnen jasalǵan múlikter
5. Kólik turmandary
6. Metaldan jasalǵan buıymdar men quraldar
7. Sharýashylyq jáne turmys quraldary
2. Oıý - órnek týraly túsinik.
Oıý - órnektiń kóneden kele jatqanyn dáleldeıtin buıymdar murajaılarda saqtaýly. Adamdar erteden – aq ózderin qorshaǵan aınala dúnıeni tasqa beınelegen, bertin kele kıim - keshekterine, qoldanatyn buıymdary men ydystarǵa qarapaıym sýret retinde salynǵan. Osylaı birte - birte oıý - órnek paıda bolady.
Óner óshpeıdi, sónbeıdi, kónermeıdi
Ǵulama ǵalym Álkeı Marǵulan «qazaqtar oıý - órnek áleminde ómir súredi» dep aıtqandaı, qazaq halqynyń ulttyq buıymdarynyń barlyǵynda oıý - órnektiń ásemdik pen sándiliktiń belgisi. Oıý - órnektiń san alýan astary tereń.
3. Qamshy týraly túsinik.
Qazaqtyń eń qasıetti buıymy – qamshy. Qamshy – ári qarý, ári qural, ári rýhanı kúsh – qýat, syı sıapat, jigitpen qyzdyń sáni saltanat, azamat aıbyny, qolóner týyndysy, shańyraqtyń kıesi atadan balaǵa mıras bolyp qalatyn asyl mura. Onyń kóp úıdiń tórinde ilýli turatyny da sondyqtan. Qamshy bar úıge jyn - shaıtan jolamaıdy. Ol úıdiń ıesi bar. Úıge kelgen kisi de sypaıy kelip, sypaıy ketedi. Óıtkeni ony qamshynyń mysy basady. Qazaq esh ýaqytta «qansha balań bar» dep suramaǵan. Keregede ilýli turǵan qamshynyń sanyna, qalaı jasalǵanyna qarap - aq ol úıdiń qansha balasy bar, onyń nesheýi ul, nesheýi qyz, qaı balasy qandaı kásippen aınalysatynyn aıtqyzbaı bilgen
İİ. bólim «Qol óner – mol óner»
1.«Bolar eldiń balasyn sánimen emes, sáleminen tanısyń»- demekshi, alǵashqy saıysymyz «Sálem sózdiń - anasy».
Óner qýyp saıyskerler óter deımin,
Bir basyna óner bilim jeter deımin.
Báske túsken saıyskerler kezektesip,
Tanystyryp ózderin ótse deımin.
2.«Ulttyq kıim ulaǵattary»
1. Uzatylatyn qyzdardyń bas kıimi (Sáýkele)
2. Jıegine ań terisin salǵan, erlerge de arnalǵan bas kıim. (Bórik)
3. Ájelerdiń tek beti ashyq, basyn, ıyǵyn, jaýyp turatyn bas kıim.(Kımeshek)
4. İshine jabaǵy jún salyp syryǵan shapan túri.(Kúpi)
5. Ań terilerinen tigilgen qysta kıetin sándi kıim.(İshik)
6. Qazaq jaýyngerleriniń bas kıimi.(Dýlyǵa)
7. Ań, mal terisinen jasalǵan qystyq bas kıim.(Tymaq)
8. Áıelderdiń kóılek syrtynan kıetin jeńsiz jeńil kıim.(Qamzol)
3. «Kim jyldam?» dep atalady.
Ár toptan eki oqýshy shyǵady. Bir qyz kartop tazalaıdy, ekinshi qyz túıme qadaıdy. Kartoptyń qabyǵy juqa, ári úzilmegen bolsa óte jaqsy. Túıme mata sáıkestigine, ıne, jip túıilgeni eskerý kerek.
4. Dastarqan degen sózdiń ishinen, birneshe sóz quraý. (1 mınýt)
5. Kelesi saıysymyz «Quraq quraý da óner». Munda tez arada sýretterge qarap, qaǵazdan qıylǵan úlgiler boıynsha quraq quraý.

Qazylar alqasy upaı sanyn bildirseńizder.
6.«Atadan qalǵan asyl sóz»dep atalady.
«Jalǵasyn taýyp aıt» (óner týraly maqal)
1. Ónerli bala (Súıkimdi)
2. Óner – (aǵyp jatqan bulaq)
3. Bilim – (janyp jatqan shyraq)
4. Qyz erkeli – (kestesimen kórkem)
5. Ul erkeli - (ónerimen kórkem)
6. Ónerlige - (nur jaýar)
7. Óner kózi – (halyqta)
8. Óner tabý – (órge shabý)
9. Erinbegen etikshi bolady.
10. Sheberdiń saýsaǵy – (altyn).
11. Jeti ret ólshep, (bir ret kes).
12. Adamdy adam etken – (eńbek).
7. Endigi «Oıý oıǵannyń - oıy ushqyr» saıysy.
Oıý - órnekke qarasań,
Óńkeı múıiz tigilgen.
Qaısysyn qalasań,
Qıyp al syzǵan izimnen.
Qıý ońaı demeńder,
Oǵan da óner oı kerek.
Bos maqtanyp júrmeńder,
Qıýǵa pysyq qol kerek.

8. Endigi kezekte «Bul qandaı án» atty mýzykalyq áýendi saıys.
Aınalaıyn, qaraǵym,
Bárekeldi, jaradyń.
Endi bizge elińniń,
Aıtyp bershi bir ánin.
Al, qazir qatysýshy toptardyń jalpy upaı sanyn eseptep, jarysta jeńgen jeńimpaz topty marapattaý úshin ádil qazylarǵa sóz bereıik.

Muǵalim: Demeńiz biz ónerdi aıap qaldy,
Ýaqyt biraz jerge taıap qaldy.
Kóriskenshe hosh saý bolyp turyńyzdar,
Saıysymyz osymen aıaqtaldy.