InfoHub Logo

Jospar
İ. Kirispe
Syn turǵysynan oılaýdy damytý ádisi – álemniń túkpir - túkpirinen jıylǵan bilim berýshilerdiń birlesken eńbegi.

İİ. Negizgi bólim:
a) STO strategıasy – úsh deńgeıden turatyn oqytý men úıretýdiń modeli.
á) Syn turǵysynan oılaýdy damytý men qoldaný arqyly qazaq tili sabaqtaryn ótkizý tájirıbem.

İİİ. Qorytyndy.
«Oqý men jazý arqyly syn turǵysynan oılaý» baǵdarlamasynyń qazirgi tańda bilgenin ómirge paıdalana alatyn shákirt tárbıeleýde alatyn orny erekshe.

Bilim berý úrdisinde ustaz da, shákirt te jeke tulǵa bolyp qarastyrylatyn boldy. Jeke tulǵaǵa jetý úshin ár oqýshynyń qabiletin tanyp, bilip, damytyp, shyńdap, jón siltep, adam dárejesine keltirý kerek. Demek, oqytýdyń jańa tehnologıalaryn paıdalana otyryp, bilim sapasyn arttyrý, mazmunyn baıytý, oqý úrdisin jetildirý, jan - jaqty damyǵan, rýhanı dúnıesi baı jas urpaqty tárbıeleý – kezek kúttirmeıtin máselelerdiń biri. Bunyń ózi oqýshylardyń óz betimen jumys jasaý, damý, tárbıeleý, ár balanyń qabiletin, darynyn ashý muǵalimder qaýymyna zor mindetter júkteıdi.

Qazaqstan Respýblıkasynyń 2015 jylǵa deıingi bilim berýdi damytý tujyrymdamasynda: «... Jyldam ózgerip otyratyn dúnıe jaǵdaılarynda alynǵan tereń bilimniń, kásibı daǵdynyń negizinde erkin baǵdarlaı bilýge, ózin - ózi iske asyrýǵa, ózin - ózi damytýǵa jáne óz betinshe durys adamgershilik turǵysynan jaýapty sheshimder qabyldaýǵa qabiletti jeke tulǵany qalyptastyrý»,- dep atap kórsetken.

Bizder, ustazdar, osy zań boıynsha jańa tehnologıalarǵa kóp kóńil bólýimiz kerek.
Elimiz bolashaqta kórkeıip órkenıetti elder qataryna qosylýy búgingi urpaq beınesinen kórinedi. Qazirgi bilim berý salasyndaǵy problema – áleýmettik - pedagogıkalyq jáne uıymdastyrý turǵysynan bilim mazmunyna jańalyq engizýdiń tıimdi, jańa ádisterin izdestirý, olardy júzege asyrý. Qazaqstan Respýblıkasynyń «Orta bilim berýdi damytý» tujyrymdamasynda: «Árbir balanyń jeke tulǵalyq qasıetterin ashý, onyń múmkinshiligin, ómirdegi mánin kórsetý arqyly bilimge tereńirek umtylýyna, sondaı - aq izdenisine, beıimdiligine kómek berý, jaǵdaı týǵyzý jáne oǵan ómir súrý úshin jańa rýhanı kúsh berý - bilim berýdiń túpkilikti maqsaty» ekendigi aıqyndalǵan. Osy oraıda, Elbasy Nazarbaevtyń: «... Bizge burynǵy qaı kezdegiden de bilim men ǵylymnyń baǵa jetkiliksiz qoryn barynsha arttyrý, ony qazirgi zamanǵa saı etý qajet» - degen sózi egemendi elimizde bilim máselesine memleket tarapynan qanshalyqty kóńil bólinip otyrǵanyn dáleldeıdi.

Búgingi mektep aldyndaǵy basty mindet – qazaq tili sabaqtarynda syn turǵysynan oılaý jobasyn basshylyqqa ala otyra, oqýshylardyń tilin damytyp, synı turǵydan oılaýǵa jaǵdaı jasaý. Syn turǵysynan oılaýdy damytý baǵdarlamasy – álemniń túkpir - túkpirinen jıylǵan bilim berýshilerdiń birlesken eńbegi. Tájirıbeni júıege keltirgen Djınnı L. Stıl, Kýrtıs S. Meredıt, Charlz Templ. Jobanyń negizi J. Pıaje, L. S. Vygotskıı teorıalaryn basshylyqqa alady.
Maqsaty barlyq jastaǵy oqýshylarǵa kez kelgen mazmunǵa synı turǵydan qarap, eki uıǵarym pikirdiń bireýin tańdaýǵa sanaly sheshim qabyldaýǵa sabaqtarda úıretý. Bizdiń elimizge Djordj Sorostyń ashyq qoǵam ınstıtýty, “Soros - Qazaqstan” qory arqyly kelgen bul tehnologıa orys jáne qazaq tilderinde mektep tájirıbelerine ene bastady.

“Syn turǵysynan oılaý” uǵymy belgili bir ıdeıalardy qabyldaı otyryp, onyń nege qatysty ekenin zertteý, olardy jeńil septıkalyq oılarǵa qarsy qoıa bilý, salystyra alý, sol ıdeıalarǵa qarsy kózqarastarmen tepe - teńdikte ustap zertteý, olarǵa senimmen qaraý dep túsindiredi avtorlar.
Belgili ǵalym Daıana Halpern «Synı oılaý – oılaǵan nátıjege jetý úshin tanymdyq tehnıkalardy paıdalaný arqyly shyǵarmashylyqpen ári qaraı baǵyttaı oılaný.
Synı oılaý – belgili bir másele týraly bar ıdeıalardy jınaqtap olardy qaıta oı eleginen ótkizý jáne sheshim qabyldaýmen aıaqtalatyn kúrdeli psıhologıalyq úrdis» ekenin atap kórsetken. Synı oılaý – adam ómiriniń bir salasy. Sebebi, bul fılosofıa adamdarǵa kóptegen joldar men sheshimder ishinen mańyzdy ári paıdaly ekenin, tek qajetti aqparattardy ǵana jınaqtap, jańa bilimdi burynǵydan ajyrata alýǵa kómektesedi. Synı oılaýdy damytý tehnologıasynyń dástúrli oqytýdan basty aıyrmashylyǵy – bilimniń daıyn kúıinde berilmeýi.
Syn turǵysynan oılaý – oqý men jazýdy damytý baǵdarlamasy. Oqýshyny muǵalimmen, synyptastarymen erkin sóılesýge, pikir talastyrýǵa, bir - biriniń oıyn tyńdaýǵa, qurmetteýge, ózekti máseleni sheshý joldaryn izdeı otyryp, qıyndyqty jeńýge baýlıtyn baǵdarlama.
Tehnologıanyń basty maqsaty – damyta oqytý negizinde “Syn turǵysynan oılaý arqyly oqý men jazýdy damytý” baǵdarlamasyn iske asyrý, balalarǵa tereń bilim berý. Bul baǵdarlama Qazaqstan qory janynan 1998 j. qazan aıynan bastap júrgizilip keledi. Jańa tehnologıa retinde eń ozyq ádisterdi der kezinde ıgerý, izdený arqyly bala boıyna darytý, odan ónimdi nátıje shyǵara bilý – árbir ustazdyń basty mindeti. RWCT baǵdarlamasy – aǵylshyn tilinen aýdarǵanda “Syn turǵysynan oılaý úshin oqý men jazý” degendi bildiredi. Bul baǵdarlama oqytýdyń 60 túrli strategıalarynan: ádisterinen turady.
«Oqý men jazý arqyly syn turǵysynan oılaýdy damytý» baǵdarlamasy boıynsha ol:
- shyńdalǵan oılaý. kez kelgen damý deńgeıine baılanysty máselelerge synı kózben qaraý;
- kúrdeli máselelerdi sheshýge, asa mańyzdy, jaýapty sheshimder qabyldaýǵa qushtarlyq;
- úıretý men úırený birliginen, úırenýdiń qyzyǵýshylyǵynan turatyn, úırenýshiniń senimine negizdelgen qurylym.