InfoHub Logo

Ana tili. 3 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Oqýǵa shaqyrý. Ahmet Baıtursynuly
Sabaqtyń maqsaty: 1. A. Baıtursynuly jaıly bilgenin eske túsirý, óleńdi oqyp, mazmunyn ashý, negizgi oıdy anyqtaýǵa kómektesý
2. Aýyzsha sóıleý daǵdylary men jazbasha tilderin jetildire otyryp, oıyn qorytyp túsindirip aıta bilýge yqpal jasaý;
3. Zıaly adamdar ómirimen tanystyra otyryp, oqýǵa, bilim alýǵa qushtarlyqqa, uqyptylyqqa, eńbek súıgishtikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: aralas.
Kórnekiligi: A. Baıtursynovtyń portreti, kitap, pikir aǵashynyń sýreti, syzba, óleń joldary
Ádisi: STO, túsindirý, áńgime, suraq - jaýap.

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
- Balalar, káne, aınalamyzǵa jylý syılaıyq, júzderińnen kúnniń kózindeı kúlki ketpesin.
Qyzyǵýshylyqty oıatý. Jumbaq sheshý
Sózi - dana, úni joq,
Sóılemeıdi tili joq.
Qolyńa alsań – sheshen,
Aqyly asqan kósem.(Kitap )
Synyp oqýshylaryn 3 topqa bólý.
1 - top «Mektep» Urany: Mektep - keme,
Bilim - teńiz»
2 - top «Kitap» Urany: Kitap - bilim bulaǵy,
Bilim - ómir shyraǵy.
3 - top «Bilim» Urany: Kúsh - bilimde,
Bilim - kitapta
«Mıǵa shabýyl»
- Ómirde osy ataýlar kerek pe?

İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý, suraý.
«Álippeniń atasy» mátininiń mazmunyn suraý
Kitaptaǵy sýretter syry nede?

Jańa sabaq. a) Kirispe Maǵynany ashý.
- Tuńǵysh álippeni jazǵan kim? Ol týraly ne bilesiń?
«Pikirler aǵashyn» toltyr
ǵalym, aqyn, aǵartýshy, Álippe jazǵan
Ómiri, Shyǵarmalary, Atqarǵan qyzmetteri
1873 jyly 28 qańtarda burynǵy Torǵaı oblysy, Jangeldın aýdany, Sarytúbek degen jerde dúnıege keldi.
1909 jyly «Qyryq mysal» 1911 jyly «Masa»
1913 - 1918jj. «Qazaq gazetiniń» bas redaktory.
1920j. Qazrevkom múshesi.
1920 - 21jj. Qazaq AKSR halyq aǵartý komısary.
1922 - 25jj. Qazaq ólkesin zertteý qoǵamynyń tóraǵasy.
1921 - 25jj. Orynbordaǵy, 1926 - 28jj. Tashkent halyq aǵartý ınstıtýtynyń qazaq tili men ádebıeti, mádenıet tarıhynan sabaq berdi.

1 - top Ahmet Baıtursynulynyń ómirimen tanystyrady, qalǵan toptar tolyqtyrady.
2 - top Ahmet Baıtursynulynyń shyǵarmalarymen tanystyrady, qalǵan toptar tolyqtyrady.
3 - top Ahmet Baıtursynulynyń atqarǵan qyzmetterimen tanystyrady, qalǵan toptar tolyqtyrady.
2. Óleńdi túsinip oqyp, ishteı oqý, tizbekteı oqý, jeke - jeke oqý. Óleńdi tómendegi bólimderge bólip oqý
1 - top Oqýǵa shaqyrý
2 - top Eńbek – is - áreketi.
3 - top Danalyq
3. Dáptermen jumys (tústi boıaýmen erekshelengen sózderdi terip jazyp, túsindirý)
4. Sózdik jumys júrgizý
İzdep taýyp alalyq - bul jerde: úırený, oqý, izdený.

İÚ. Jańa sabaqty pysyqtaý:
5. Aqyn oıyn endi túsindiń be? Ahmet Baıtursynuly balalardy nege shaqyrady? Óleńge súıenip syzbany óz sózińmen túsindirip kór.

Ú. Qorytý:
Oı tolǵanys.
3 mınýttyq esse. Ahmet Baıtursynuly – aǵartýshy, ǵalym, «Alash» zıalysy.
1. Danalyq, oqý, bilim, t. b. sózder nelikten qumyrsqa túrinde kórsetilgen dep oılaısyń?
2. « Danalyq – óshpes jaryq, ketpes baılyq» qalaı túsinesiń? Syzba arqyly kórsete alasyń ba?
Danalyq ------- bilim -------- baılyq
Úİ. Úıge tapsyrma: Óleńdi jattap alý, «Danalyq» sózine sózjumbaq qurastyrý.
Baǵalaý.