InfoHub Logo

1. QYRAN JANDARǴA ARNALǴAN JYRLAR

Ádebıet aıdynynda óziniń jeke jelkenin quryp, órge júzgen kúninen jyrqumar qaýymdy jalyqtyrmaı kele jatqan keń tynysty aqynymyz Farıza Ońǵarsynovanyń «atanyń uly» bolyp týyp, rýhanı baılyǵy Músirepov talǵamymen aıtqanda «jer-ananyń otty júregine deıingi tereńdikke» jetip, «ǵaryshtyq deńgeıdegi bıiktikke» kóterilgen Adamnyń ulyna aınalǵanyna eńbektegen bala eseıgendeı ýaqyt ótti.

Biz sóz bostandyǵy men baspasóz bostandyǵyna ózge jurttan birinshi bolyp qoly jetkenderdiń urpaǵymyz ǵoı. Solaı dep udaıy maqtanamyz. Onyń ústine aqyn tvorchestvosynyń asyly men jasyǵyn aıyryp, talant qýaty men qabilet qarymyna qaraı ádil baǵasyn aıtar týrabıi — osy ózimiz ekeni ras bolsa, kókeıde júrgen oıymyzdy oraıy kelip turǵanda búkpeı ashyǵyn aıtalyqshy. Kópten kózge urýmen kele jatqan basy ashyq bir shyndyqqa júginer bolsaq, kóbine jalpylama maqtalyp júrgenimen, Farıza shyn laıyqty baǵasyn áli ala qoımaǵan aqyn.

Onyń izgilik nuryna sýarylǵan jalyndy jyrlary siz ben bizdiń bir sátke qalǵyp ketken sezimimizdi talaı ret dúr silkindirip alǵan joq pa edi?! «Oıan, ar men adaldyq! Saǵatqa oıan!» - dep Aqyn bar daýysymen til qatqanda, aınalamyzǵa parasat kózimen qaraýǵa talpyndyrǵany jadymyzda ǵoı. Al, sondaı shaqtarda kókeıinde jamala-jamala ábden berish bop qatyp qalǵan (syrtqa shyǵaraıyn deseń, óreń jetpeıdi, óreń jetpegen soń sóziń kelispeıdi) oılaryńnyń ózegine shoq qaryǵandaı - janyńdy yshqyndyra shyndyqty aıtyp bergen jyr qudyretine tánti bola almadyq deı almasaq kerek.

Farıza - jele jortyp óte shyǵatyn óleńshi emes. Onyń jyrlaryn qadaǵalap oqyp kelgen jankúıer qaýym osynaý tuǵyrynan taımas qaısar aqynnyń árbir jyr shýmaǵyna júreginiń qan-sólin syǵyp bergendeı asqan jaýapkershilikpen qaraıtynyn ańǵarar edi.

Halqymyzdyń rýhanı qazynasy - tól poezıamyzdyń mereıi men abyroıyna adaldyq osy aqynnyń aınymas jan serigine aınalǵan dersiń. «Óleńshi» degennen shyǵady, onyń jazǵan «ájesiniń oıýyndaı árbir jyr-órnegin» óleń deýge qımaısyń, aǵyl-tegil jyr degiń kep turady. Nege? Dáleldeı alsaq, dáleldep kórelikshi osy oıymyzdy.

Bizdiń tanýymyzda Farıza - poezıanyń qasıetti quzyryna óz jańalyǵyn ala kelgen, oqýshy qaýymdy sol jańalyǵyna ılandyra alǵan, senimine de ıe bolǵan aqyn. Al, onyń jańashyldyǵyn jyrlarynyń týý túrlerinen izdemeý kerek. Onda shatysamyz. Onyń jańashyldyǵy - shyndyqtyń balyn tamyzyp ta, qanyn sorǵalatyp ta aıta alatyndyǵynda, abyzdyń jasyn jasaǵan fılosoftaı oıshyldyǵynda. Jylaıman jyrǵa bul aqynnyń jany qas, aıtaryn ne de bolsa júregińe ot tastap, qybyńdy qandyryp aıtady. Tógip aıtady. Jyrlaryn jerge tastamaı súıip oqıtyn aqynymyzdyń biri Temirhan Medetbekov «Baba dástúrdiń laıyqty muragerin» izdegende Farıza talantyn bekerge tanyp, teris moıyndap otyrǵan joq. Áıel zatynan bola tura Farızanyń jyr kerýeni keıde sonaý orta ǵasyr tórinen Sypyra jyraýdyń ýyz batasyn alyp, babalarymyz salǵan uly súrleýde Mahambettiń jyr semserin qolǵa ustatyp turǵandaı áserge bólenemiz. Bul ne? Bul da jyr qudiretiniń bir sıqyry bolsa kerek.

Osy oraıda ádebıet teorıasyn bir sátke umytyp, «jyr jazýdyń da zańdylyǵy bar ma eken?» — degiń keledi. Bar bolsa, Sypyra jyraý men Mahambet sol zańdylyqty bildi me eken?!

Berisi Batys Evropadaǵy «eń mádenıetti» jurttan sanalatyn fransýzdardyń búgingi ana tili XV ǵasyrdyń aıaq kezinde qalyptasty. Al sol kezde týǵan qazaq jyryna syn kózimen oı jiberip kórińizshi. Tógilip turǵan joq pa, tógilip! Farıza jyrlaryn indetip otyrsańyz, bizdi sol úlgige - Sypyra jyraýdan bastalatyn uly sarynǵa alyp barady. Mine, bir mysal:

Elim degen uldarym
jalań tósin karsy qoıyp synǵa myń,
qaısarlyǵy qyshtan soqqan qamaldaı,
zamanynan laıyqty baǵa almaı,
janar kezde janartaýdaı jana almaı,
týǵan jerdiń bostandyǵy - bar nesip,
osy jolda rahattan baz keship,
boran qushyp, saz keship,
qyrshyn qany «Qaıǵylarǵa» quıylǵan.
Keter me olar kókiregimnen, mıymnan...
Bul - ata mekenimiz Jerdiń (Úlken jáne Kishi Qaıǵynyń)

úni. Búgingi zaman Aqynyna muńyn shaqqany. Arada qansha ýaqyt keńistigi jatyr! Biraq, Farızanyń kúni keshe jazǵan jyrlary men babalar murasy birin biri jatyrqap turǵan joq, qaıta úndesip ketken. Al, bizge keregi - sol úndeskeni, baba dástúrin damyta berý!

Ádette biz ilgeride ótken aryndy aqyndardy en dalada emin-erkin ǵumyr keshkendeı, jyrlaryn olar sondyqtan da kósiltip erkin jazǵandaı, al búgingi aqyndarymyzdy álde bir zańdylyqqa qaraılap kibirtikteı beretindeı kóremiz. Sóıtsek, óleńderiniń «biri jamaý, biri quraý» aqyndar qaı kezde de az bolmapty. Búginderi de barshylyq. Al, solardyń arasynan jaı oǵyndaı jarqyldap, kıip-jaryp shyǵa keletin Farıza jyrlaryn zańdylyqqa baǵynbaıdy dep kim aıtty? Ideıa, talap, talǵam — aqyndarymyzdyń bárine birdeı emes pe? Birdeı. Biraq, bir ǵajaby, bul aqynnyń oń jambasyna alǵan taqyryby jyr qalybyna quıylǵanda tolǵan Aıdyń sút aǵyn sáýlesindeı sorǵalaı jóneledi. Mysaly:

Jańǵyrýy úshin janymda
mıym ba, oı ma, qanym ba —
toǵytyp topandy aǵynǵa
ot berer janǵa, janarǵa,
revolúsıa kerek maǵan da!

Nemese:

Bir sergip qaıtsam ba eken elge baryp,
janyma jarqyldaǵan jeńgeni alyp,
júzimdi jonnan esken jelge janyp,
tuńǵıyq sezimderge bir súńgisem,
sol ǵana júregimdi emderi anyq.

Qalaı-qalaı tógiledi, á! Beıne aqyn jyr tókkende túk qınalmaıtyndaı, seldetip óte shyǵatyndaı. Keıde tipti «osy Farıza óleńdi qalammen jazyp áýre bolmaıtyn shyǵar, sirá, ózi sýyryp salma emes pe eken» dep te qalasyń. Biraq, olaı emes qoı.

Júrekten shyqqan joldardan -

janymnyń jasy tur tamyp... - deıdi ol. Kórdińiz be, jyr jazý azaby men jer betinde Aqyn atanyp qalý mashaqatyn aıtýdaı-aq aıtqan ǵoı... Asyly, aqpa aqynsha (mysaly Isa) tógile salǵandaı (ońaı degen), ózgeniń qabyldaýynda jyrdy op-ońaı jaza salǵandaı kóriný - Farıza talantynyń tabıǵı ereksheligi desek bolar. Iá, ıá, ol shynynda sheshen tildi aqynymyz.

Biz Farıza jyrlaryn taǵy da qandaı qasıeti úshin qasterleımiz?

Álemdik kórkem oıdyń bir alyby - Ernest Hemengýeı:

«Shyndyqtan attap óte almadym» depti amerıkan stýdentterine arnap jazǵan hatynda. Buǵan halqymyzdyń «Sóz anasy - shyndyq» degen danalyq nusqasyn da qosyp qoıyńyz. Al, Farızanyń búgingi úzeńgilesi, orys jazýshysy Vladımır Krýpın ýaqyt jáne ózi týraly áńgimesinde: «Tolko pravda delaet proızvedenıe jıvym, tolko ona dvıjet progres. Drýgoı dorogı net», - dep jazdy. Dese de, shyndyqty jaltaqsyz aıtý qalamgerge ońaı ma? Jeńildik ápere me? Qaıdan ápersin! Shyndyqty aıta alǵan qalamgerdiń mańdaıynan ekiniń biri sıpaı bermes... Onyń taǵy bir qıyndyǵy: halyqtyń oıynan shyǵatyn ashshy shyndyqty sýretker jaıdaq sózben aıta almaıdy ǵoı. Ondaı «ádiske» onyń haqysy joq. Ýaqyt shyndyǵy sýretker sanasymen — obrazdy til, kórkem oımen aıtylýy kerek. Muqaǵalı: «Aıtyp ótken aqynda arman bar ma» degende, sol sóz anasyn ańsady-aý deımiz... Alaıda, bizdi shyndyq qaınaryna jeteleı beretin Farızany «armansyz aqyn» deı almaımyz, sirá. «Adam janyndaǵy, adam rýhyndaǵy tereńdikke» (Ǵ. Músirepov) boılaı engen aqynnyń armany da kól-kósir shyǵar...

Biz aqynnyń úsh toptamasy týraly sóz qozǵamaqpyz. Úsh toptama birin-biri tolyqtyryp turǵan tutas dastandaı áserge bóleıdi. Birinshisinen uǵaryńyz: Farıza úshin «oty basqa - Otany basqa» deıtin naqysh eskirgen. Keıipkeriniń Otany ot basynan bastalady da, Dala taǵdyrymen tabysady.

Aqyn óz otynyń basyn «Oshaǵym - oqshaý qurlyǵym» dep nege aıtty? Baqsaq, alys jandar aqynnyń júregine jyrymen enip jatsa, óz úıinde eshkim de janyn uǵar emes. Aǵynan jarylý osyndaı-aq bolar! Sol oqshaý oshaǵy týraly:

Bir qurlyq bar túspegen kartaǵa áli,
sıǵyzardaı tósine san qalany.
Ǵalymdar da bilmeıdi ony ázirshe,
tek arnaıy izdegen jan tabady, - deıdi avtor.

Aqyn janyn túsinsek kerek. Onyń oqshaý qurlyǵyn ázirge eshkimniń bilmeıtini ras. Iá, ázirshe. Al, biraq, aqyn sol oqshaý qurlyq taǵdyryn Dala taǵdyrynan bólip qaramaıdy. Ol úshin úı men dala - qos ana, ekeýinen de nár alyp shabyttanady. Sosyn ol bylaı kósiledi:

Qara jan baspas bul mańda
qara kók darıa burqanyp,
qatygez qasań qyrlarǵa
qyrmyzy dıdar gúl taǵyp,
Ýaqyt pen Adam jarysqan.

Osy jyrdyń áleýmettik astary tym tereńge tartqan. Poetıkalyq boıaýy da qanyq: qara kók darıa - munaı; qyrmyzy dıdar - dalaǵa ornaǵan qala, jastyq bazary; Ýaqyt -dalany túletken zamany; Adam - búgingi jasampaz urpaq.

Osy jyrdyń ózeginde biz aıta beretin ınternasıonaldyq sıpat ta bar: «Kókiregin tosyp sursha qum, júzdesip jatyr júz elmen, suramaı qaıdan, kimsiń dep». Aıtýy qalaı?! Az sózden — aǵyl-tegil oı. Ym, ıshara, emeýrin-astaryn óziń túsine ber. Dostyq shapaǵatyn Farıza «Dala taǵdyry» fragmentterinde bylaı-aq sýretteı salady:

Arman qýyp jalań bas kelgen jasty
bul Dala batyr qylǵan.

Aqyn kózine dalanyń jasyl jyńǵylynyń ózi jumaqtaı kórinip, adamdary adaldyqqa nyq senetin qyran kóńildi jandar bolyp elesteıdi. Dalanyń keń peıil adaldyǵyn, baýyrmaldyǵy men sengishtigin kókke kótere jyrlaý - aqynnyń berik pozısıasy. Tipti, bul dalada týyp-ósken qyzdardy Farıza qandaı qyrǵa shyǵarǵan deseıshi!

Abyroıy Kúnmen jarysqan,
kókireginen ásem án ushqan...

Kórdińiz ǵoı, Dala qyzdarynyń abyroıy kóktegi Kúnmen jarysady eken. Budan asyryp taǵy qalaı aıtýǵa bolar?!

Jalpy, tirshilik tiregi áıelderdiń taǵdyryna aralasý - Farıza tvorchestvosynyń eń bir ózekti arnasy. Bizge ol jyrlap bergen búgingi qyzdar dala taǵdyryna kúni erteń Kúlásh, Álıa, Mánshúk, Kámshat bolyp aralasatyndaı. Aqyn bizdi jyr qýatymen osyndaı úmitke jeteleıdi, ılandyrady. Jan dúnıeńdi jarqyn oıymen rýhtandyrady.

Dala jyrǵa ǵashyq! «Qyzyl sýdyń kóbigindeı» jasyǵyna emes, júregińdi eriksiz jaýlap alatyndaryna ǵashyq. Buǵan bir mysal aıtaıyn. El ishin aralaı júrgende ańǵarǵanymyz: búgingi syr boıynyń Farıza esimdi qyzdary kóp. Gúl-gúl jaınap ósip keledi. Bul beker bolmaýǵa kerek. Bul - Dala júreginen oryn alýdyń naqty aıǵaǵy bolar.

Qashan da taqyrypqa kende bolyp kórmegen Farıza jyrlarynda kóńilge qonatyn jáne bir erekshelik bar. Jalǵandyqqa jaı túsirerdeı asqaq saryndar men sezimdi shaıqap, jandy baýrar muńdy sazdar árbir jyrynda basynan aıaǵyna deıin esilip sorǵalaıdy da otyrady. Neniń muńy ol? Jeke bastyń ba? Olaı desek - qatelestik.

Kóńilimniń kógin bult alyp,
janymnan jyljyp muń tamyp...
Nege muń tamady, nege? Buǵan jaýapty da ózi aıtqan.
Ózge muń — óz jyrymnyń ortasynda
ómirim órtenýmen óter meniń.

Óz jyry - ózgeniń muńy. Shynynda qoǵamdyq ómirge qatysty aqynnyń tirshilik tynysyna beı-jaı qaraýy múmkin emes qoı. «Muń» mine osydan týady. Al, durysyna júginsek, halqynyń muńyn muńdap, joǵyn joqtamaǵan aqyn aqyn ba? Joq, ondaı jazǵyshty biz álpeshteı almasaq kerek. Halyqtyń kókeıindegisin qashan da Aqyny aıtyp kelgen, áli de aıta alýy tıis. Al, bul mısıany oryndaý úshin mýzaǵa bári kerek: kúıinish pen súıinish te, ókinish pen muń, naz-nala da... bári, bári. Onsyz mýza múgedek.

Asyly, F. Ońǵarsynova - otqa oranǵan mazasyz oıdyń aqyny. Onyń jyrlaryn oqyǵanyńda júzińdi kúresker rýhtyń jalyny sharpyp otyrady. Sanańda sáýlet jańǵyryq paıda bolady. Jan dúnıeń tolqymaı, jan júregiń syzdamaı oqý múmkin emes. Aqynnyń ári muńdy, ári ótkir, ári jaýjúrek batyl «Menimen» birge mazasyz oılar keshesiń. «Óleń uqpaıtyn jandarǵa jyr qudiretin sezdirýge» qushtar Aqynnyń sezimi de seńdeı soqtyǵysyp, kóńili báıge alańyna aınalǵanda, rýhy kúshti jyrlardan seniń de janyń rahat tabady...

Aıalap sulýlyqty sezýge de kóz kerek, sosyn jota júrek kerek, - dep tolǵaǵan Aqynnyń árbir jyrynan kezdesip otyratyn teńeýleri qandaı! - «Jota júrek» deıdi. Sosyn:

Bazarynan baz keshken jansyz dala —
sábısiz úı sekildi qańyraǵan...

Nemese:

Qos etek kóılek kıgen kelinshekter

kóz baılar keń dalanyń aqqýyndaı - dep sóz sýretin salady. Al, osyndaı-osyndaı sóz sýretteri bul aqynda aıtarlyqtaı-aq mol. Onyń teńeýinde: ajal - múlt ketpes mergen; Ýaqyt - Batyr; Qazaqstan - Oktábrdiń juldyzy, Sovetter Odaǵynyń gúl shoǵy; bólshevıkter - ádilet sımvoly; shyndyq - sáýle shashqan nur; tipti daýyldyń ózi - dalanyń án saldyratyn dırıjeri eken... Mundaı teńeýlerdi sanap taýysý múmkin emes.

Saryarqa, sal kórikti saıyn dalam
...keńdikti kózden ushqan qaıyr maǵan!

Bu ne degen aryn, bul ne degen batyldyq? Asyly, siz ben biz bul aqynnyń osyndaı erligine tántimiz-aý! Osy arynymen oqshaý oshaǵyn Dala taǵdyryna, al Dalasynyń bar bitim-bolmysyn Revolúsıa murattaryna ákep bir-aq tabystyrady. Tapqyrlyqtyń da shegi bolatyn shyǵar? Al, Farıza Revolúsıanyń týǵan kúnin - Aqynnyń týǵan kúni dep sanaıdy. Ábden oryndy. Revolúsıa - bizdiń ómirimizde. Keshe aspandaǵy Aıdyń saýyryna «soqa» salsaq, búgin kosmos qıyrynda naǵashymyzdyń elin aralap júrgendeı aılap-jyldap mekendeıtin boldyq. Buny bile tura Aqyn qıaly qalaı sharyqtamas. Sondyqtan ol:

Tirshiliktiń máńgi jas arda shaǵy
týǵan kúnder aqıqat almasary -
Jer aınalyp turǵanda, jer ústinde

revolúsıa osylaı jalǵasady! - dep astary tereń asqaq oımen túıedi, sizdi de sendiredi.

Qyzylorda. 1984 j.

2. "MENİŃ JANYM — QAZAQTYŃ JANY KİRSHİKSİZ"

Halqymyzdyń súıikti aqyny - Farıza Ońǵarsynovanyń 1987 jyly «Jazýshy» baspasynan eki tomdyǵy jaryq kórgen edi. Buǵan deıin birneshe jyr jınaqtaryn bergen aqyn birinshi tomdyǵyn:

Meniń mynaý qıyndaý taǵdyrym bolyp
o basta kóriskeniń úshin

Óleń, men seni aıalap ótem, - dep bastaǵan eken. Shynynda, oılanyp qalasyz. Qaı zaman - bul qyzdyń qolyna Aqyn qalamyn ustap, jyr kestesin órnektep kele jatqanyna. Sodan beri tek qana jyr-taǵdyryn aıalaýmen keledi eken. Jyldar kóshi - zamana jeli aǵymdaı lyqsyp óte beripti. Al, jazý azabyna jan-tánimen berilip, qalamgerliktiń qıyn taǵdyryn qalap alǵan jaratylysy qaǵylez jannyń qaısarlyǵyna, gúldeı názik, tastaı berik shydamdylyǵyna ishteı rıza bolýmen kelemiz. Aqyn bolý, onyń ishinde kópshiliktiń kózine túsken - jámıǵattyń nazaryn ózine burǵan, únemi jurtshylyqtyń tynysy - tirshiligimen birge tynystaı alatyn Aqyn bolý qandaı qıyn. F. Ońǵarsynovanyń bylaıǵy pendelerdi ómirdiń qıan-qıly burylystarynda renjitken sátteri bolǵan shyǵar, al aqyndyq soqpaǵynda jyrqumar qaýymnyń kóńilin sýytqan kezi bolǵan joq, - dep senimmen aıta alamyz. Ol - óz oqyrmandaryn jyl ótken saıyn, jınaqtan-jınaqqa órlegen saıyn qýantýmen kele jatqan ıisi qazaq poezıasyndaǵy taǵdyry dara tulǵa. Buǵan dálel - onyń búkil aqyndyq álemi, ár jyldary týǵan túıdek-túıdek jyrlary.

Buǵan dálel - aqynǵa 1984 jyly Qazaq SSR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty ataǵy berilgennen keıin 1989 jyly 26 qańtarda Qazaqstan Jazýshylar odaǵy úıiniń úlken zalynda Farıza Ońǵarsynovanyń tvorchestvosyna arnalǵan poezıa keshi bolyp ótti. Keshti belgili ádebıetshi, Murat Muqtaruly Áýezov eki tilde - qazaq jáne orys tilderińde júrgizip otyrdy. Sol keshte aqynǵa maqtaý-madaq biraz aıtyldy. Stýdent qyzdar, teatr artıseri Farıza jyrlaryn jatqa oqyǵanda - aqyn poetıkasynyń jalyndy qudiretin burynǵydan da anyq, burynǵydan da kúshtirek sezinip, ishteı túlep otyrǵan bir sátimiz sol boldy.

Al endi aqyn óleńderin orys tiline aýdaryp júrgen aqyndar sóz alǵanda - Farıza jyrlarynyń qadir-qasıetin erte tanyp, tabystaryna tilektes bolǵan jankúıer sezimimizdiń aldanbaǵanyna, bizdiń de kókirek kózimizdiń oıaý ekendigine qýandyq. Aýdarmashy aqyndar biraýyzdan: «Biz Farıza jyrlarynyń qanjardaı qaısarlyǵyn, semserdeı ótkirligin, til qunaryn - búkil poetıkalyq asqaqtyǵy men ishki syr-sıpatyn, basqalarǵa uqsamaıtyn ózindik dara tabıǵatyn tolyq palıtrasynda jetkize almaı kelemiz», - degende, zaldy qyzý qolshapalaqtaý kómip ketti.

Bul ne? Bul - aýdarmashy aqyndar oıyn bylaıǵy oqyrman juraǵattyń qup alǵandyǵy ǵoı. Ondaı salıqaly keshte aqyn aqyn týraly jalǵan aıta almasa kerek.

Óıtkeni, sol keshke qasıetti qazaq ádebıeti men mádenıetiniń Ábdijámil Nurpeıisov, Ǵazıza Jubanova, Ábý Sársenbaev, Hamıt Erǵalıev, Ábish Kekilbaev syndy kóptegen iri ókilderi qatysyp otyrdy. Sondaı aıbyndy tulǵalardyń aldynda kimniń aqyly jetip, júregi daýalap jalǵan aıta alar edi.

Bul bir. Artynsha kóp uzamaı bizdiń qolymyzǵa Farızanyń «Hýdojestvennaıa lıteratýra» baspasy shyǵarǵan bir tomdyǵy («Qasıetti qylysh») tıdi. Sol kitapqa qazaqstandyq ádebıetshilerden buryn moskvalyq synshy «Lıteratýrnaıa gazetaǵa» resenzıa jazdy. Biz lebizimizdiń basynda Farıza týraly «aqyndyq taǵdyry dara tulǵa» dep bekerge aıtyp otyrǵanymyz joq. Maqalada aıtylǵan oılar men tujyrymdar bizdiń aqyn shyǵarmalaryn qabyldaý túısigimizdi túlete tústi. Senimimizdi arttyra tústi. Endi, mine, sonyń bári - aqıqat shyndyqqa aınalyp otyr. Bıyl «Pravda» gazeti, «Drýjba narodov» jýrnaly F. Ońǵarsynova týraly bizdiń ulttyq ıntellektýal-tulǵalarymyz qashanǵy beıqamdylyǵymen silkinip aıta almaı kelgen baǵasyn aıtty. "Sóz joq, ol ýaqyt bıiginen sóıleı alýǵa tolyq pravoly Aqyn", - dep baǵalady. Tipti, «Pravda» gazetiniń oqyrmandary qyzymyzdy «jıyrmasynshy ǵasyrdyń uly aqyndary» qataryna aparyp ta qoıdy. Laıym solaı bolǵaı!

Neni jyrlap, neni aıtsa da, barlyq ystyq-sýyq temperamentimen kúıip-janyp, kúıdirip-jandyryp aǵynan jaryla aıtatyn Aqyn bolmysyn jyrlarynyń ózi-aq uǵyndyryp turatyny bir ǵajap.

Meniń eń jek kórerim - jasandylyq,
Súıerim - ashshy shyndyq, tursa-daǵy ol
kózime beıýaqytta jas aldyryp

nemese,

Seni qalaı súıýdiń kerektigin,

men eshqandaı kitaptan oqymadym, - deıdi týǵan jer týraly tolǵanǵanda. Shynynda, kim bolmasyn, týǵan jerin qalaı qasterlep, qalaı shynymen jaqsy kóretindigine bylaıǵy jurtty qalaı sendire alar? «Súıemin de kúıemin» dep kólgirsýdiń ásirese aqyn úshin qanshalyqty qajeti bar?! Óleńi sendirýi kerek qoı sizdi.

Aqyn dostyq pen ekijúzdilik týraly:

meniń eki dúnıede eki dushpanym bar, olar - shyndyqqa júginbeıtin óresiz jandar men dostarymdy ózime jamandap keletin kúıki pendeler. Basqalarmen mámilege kelsem de, álgindeı beısharalarmen til tabysýym múmkin emes, -dep tolǵanady.

Halyqtar dostyǵyn árkim árqalaı jyrlady. Al aqyndyq sýretkerlikpen jyrlaý - bir basqa. Mine, qazaq pen qyrǵyz týraly aıtqany:

Ekeýmizge Alataý saıa bolǵan,
ekeýmizdi bir qanjar jaralaǵan,

ekeýmizde bir óris - dana dalam, - bary-joǵy erkin kósilgen úsh jolǵa, zerdelep kórseńiz, qansha tarıh jáne qandaı tarıh sıyp ketken!

Ia, bul aqynnyń sýretkerlik bıikte kemeldengenin kez-kelgen óleńinen baıqaýǵa bolady. Aıtalyq, Qazaqstanda tyń kóterý týraly qanshama qampıǵan roman, qulash-qulash dastandar jazyldy. Al, sıkldi jyrlardyń ushy-qıyry joq. Árıne, tyń týraly jazǵan jaqsy. Biraq, qalaı jazý kerek? Áńgime sonda. Kóptegen aqyndarymyzdyń tyńǵa baılanysty halyqtar dostyǵy týraly aldymen óz halqynyń qaıyrymdylyq qasıetin basa kórsetý ornyna qyzyl sózben urandatyp, jalaýlatyp aıtqanyna kelisemiz be?

Joq, mundaıda Farıza bylaı depti:
Jalań aıaq, jalań bas kelgen uldy,
bul Dala Batyr qylǵan.

Mine, obrazdap-astarlap aıtý degen osy. Yp-yqsham joldarǵa búkil Dalanyń keńqoltyq darhandyǵy men meıirimdiligi syıyp ketken. Tyńdy ıgerýge kimder keldi, shynynda da olar kimder edi? Bári birdeı paıymdy, parasatty jandar boldy ma? Bola ala ma? Al, osyǵan Farıza qalaı jaýap bergen? Ol basqalar sıaqty: «Sen kúni keshe qulazyp jatqan meńireý dala ediń, búgin kemelińe keldiń, tyń ıgerýshiler seni túlen túletip, bizdi el qyldy», - dep jatpaıdy. Elin de, jerin de eshkimniń tabanyna salyp bermeıdi. Al, tyń ıgerý barysynda qazaqtyń 40 mıllıon gektar jeriniń túte-tútesi shyqqany baz bir aqyndardyń qaperinde joq...

Aqynnyń ekinshi bir ereksheligi: keshegi toqyraý kezeńinde onyń qaısar qalamynyń qaltyramaǵandyǵyna da, ýaqyt tynysyn baıqaǵysh, kóregen alǵyrlyǵyna da súısinesiz. Buǵan deıingi jazǵandary quddy qoǵamdy jańartý prosesteri júrip jatqan qazirgi revolúsıalyq qozǵalys barysynda týǵan dúnıeler sıaqty áser alasyz.

Onyń eshqandaı daý týǵyzbaıtyn aıqyn aqyndyq jańashyldyǵyn da moıyndaý kerek. Paıymdap otyrsańyz, poemalary shap-shaǵyn, shyp-shymyr tolǵaý-monolog túrinde týǵan sıkldi jyrlar - bir demmen týa salǵandaı bolyp keledi. Bul úrdis qazirgi jas aqyndar tvorchestvosynda qyzý damı bastady. Tólegen men Muqaǵalı, Jumeken men Farıza bastaǵan tolǵaý-monologtar búgingi dáýirge ótken zaman keıipkerleri kózimen oı jiberýdiń utymdy nusqasyna aınaldy. Farızada el qorǵaǵan batyr apalarymyz - Álıa men Mánshúk keıingi tirilermen tolǵaý-monolog tebirenisimen tildesedi. Mahambet te, Qurmanǵazy da, qazaqtyń burynǵy ótken sheshenderi men aqyndary da solaı sheshilip tolǵanady. Jyrdyń mundaı nusqasyna romandarǵa jeli bolyp tartylatyn ordaly oılardy da syıǵyzýǵa bolady eken. Jańashyldyq pa bul? Sóz joq, solaı! Sirá, Farızanyń túıdek-túıdek sıkldi jyrlaryn oqyp shyqqanymyzda keń tynysty epıkalyq shyǵarmalardy oqyǵandaı mol áser alatynymyz da sondaı bir qupıasyna baılanysty bolsa kerek.

«Almas qylysh nemese Mahambetpen qalaı kezdestim» degen poemasynda Farızanyń: «Qaı zamanǵa da daýylpaz ekpin ún kerek, naızaǵaı syndy jyr kerek...» - dep ózi aıtqandaı, onyń aqyndyq tabıǵatyna tán órshil de óristi jyrlarǵa molynan qaýysha bereıik, - degimiz keledi.

Qyzylorda. 1989

Berikgúl KÓLEGENOVA

Qazaq qyzynyń sezimin jyrlaýdaǵy aqyndyǵyńyzǵa qosa, batyrlyǵyńyz úshin, janyn jalyndy, ashý-qasiretin aryndy etip sýretteı alǵandyǵyńyz, shynaıy shynshyldyǵyńyz úshin san alǵys Sizge, Farıza!

Armanymyzdyń órligin, jan-júregimizdiń keńdigi men erligin óleńińizben de, ómirińizben de tanyta bilgendigińiz úshin rahmet Sizge, Farıza! Ózińizdi men unatqan «tylsym tynysh túnderdi» súıgendigińiz úshin, «pasyqtarǵa pysqyrmas» tákkabbarlyǵyńyz úshin jaqsy kórem.

10 qazan, 1982 jyl.

---