InfoHub Logo

Dúnıetaný 4 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Ormanǵa saıahat

Sabaqtyń maqsaty: oqýshylardyń sóılemniń dara jáne kúrdeli músheleri týraly alǵan bilimderin jınaqtap, júıeleý;
Oılaý qabiletterin jetildire otyryp, sóz qoryn molaıtý, tilin damytý. Maǵynaly sóılem qurýǵa daǵdylandyrý;
Uqyptylyq pen jınaqylyqqa, taza, saýatty jazýǵa tárbıeleý
Ádisi: suraq - jaýap, túsindirý, áńgimeleý
Kórnekilik: slaıdtar, qıma qaǵazda
Sabaqtyń túri: saıahat sabaq

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Psıhologıalyq daıyndyq.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý.
İİİ. Jańa sabaq. Sabaqtyń taqyryby men maqsatyn habarlaý.

«Ormanǵa saıahat»
a) Kórkem jazý sáti
Shákirt kezdegi,
Bilimniń bezbeni. (baǵa)

á) 41 - jattyǵý. Sóılemderdi kóshirip jazý, sóılem múshesine taldaý. Olardyń qaısysy dara, qaısysy kúrdeli ekenin aıtý.
«Ormannyń asqaq aǵashtary»
(qaraǵaı, qaıyń, kókterek, sheten)
*Bul – bıik, alyp aǵash. Álemniń kóptegen halyqtary ony sıqyrly, baqyt ákelýshi, qaýip - qaterdi qýatyn qasıeti bar dep sengen. Aǵashty ata.(qaraǵaı)

*Bul – aǵashtyń qabyǵyn sarbazdardyń etigindegi ultaraq arasyna salǵan. Kómir dárisin daıyndaǵan, Monshaǵa odan jasalǵan sypyrǵyshpen baryp shomylasyń, shyrynyn ishesiń. Aǵashty ata (qaıyń)
*Bul – halyq medısınasynda keń qoldanylady. Qazirgi kezde sirińke men faner jasaýǵa qoldanady. Aǵashty ata (kókterek)
*Bul – kóktemde kógeredi, jazda sarǵaıady, kúzde qyzarady. Qysta qustarǵa qorek. Aǵashty ata.(sheten)

b) 42 - jattyǵý. Sýretterge qarap, sóılemderdiń kúrdeli múshesin taýyp jazý. Sóz tabyn anyqtaý.
«Ańyzdar gúldeıdi»
(injýgúl, kóktiken, tuńǵıyq, veneranyń kebisi)
Grek tilinen aýdarǵanda «Mamyrda gúldeıtin qyr lalagúli». Ańyz boıynsha ol kóktemge ǵashyq bolǵan, al jaz shyǵyp kóktem ketkende, ol kóz jasyn kóldetip tókken. (injýgúl)
Veneranyń kebisi – sulýlyq qudaıy Venera batpaqtardyń ústimen kele jatyp súrinip ketken. Aıaǵyndaǵy bir kebisi joǵalyp qalǵan. Bul Qyzyl kitapqa engen gúl. (veneranyń kebisi)

v) 43 - jattyǵý. Berilgen kúrdeli múshelerdi qatystyryp sóılem quraý. Kúrdeli músheniń qaı sóz tabynan ekenin aıtý.
«Sańyraýqulaq jańbyry»
(maıqulaq, shybynjut, aq sańyraýqulaq, arysh, túlkishek)
*Bul - bul kóp taralǵan sańyraýqulaq. Top bolyp ósedi. Jeýge jaramdy. (maıqulaq)
*Bul – bul jeýge jaramaıdy, biraq paıdasy kóp. Ókpe aýrýy – týberkýlezdi, revmatızmdi emdeýge bolady. qaraǵaı men shyrshaǵa qorek bolady. (shybynjut)
Qaı sańyraýqulaq orman janýarymen attas? (........)
Balaqaı qarashy,
Bir túzý aıaqty.
Qalpaǵy qyp - qyzyl,
Shashylǵan aq tary. (........)

g) Sergitý sáti «Áýenge ilesip bıleý»

ǵ) 44 - jattyǵý. Óleńnen dara jáne kúrdeli múshelerdi taýyp, olardyń bir - birinen ózgesheligin dáleldeý.
«Jıdekter»
(búldirgen, tańqýraı, qojaqat, qarajıdek, ıtbúldirgen)
*Bul – tańqýraıǵa uqsaıdy, biraq jıdekteri qara tústi. (ıtbúldirgen)
*Bul – dámdi jıdek, biraq jep bolǵan soń aýzyń qap - qara túske boıalady. (qarajıdek)

d) 43 - jattyǵý. Berilgen kúrdeli múshelerdi qatystyryp sóılem quraý.
«Orman turǵyndary»
(aıý, qasqyr, túlki, buǵy)
*Bul – uzyndyǵy 2, 5 metr, salmaǵy 500 kg. Jáı júredi. Saq. Qoregi túrli: tamyrlar, ósimdik jýashyǵy, sańyraýqulaq, jıdek, usaq kemirgishter, baqa, qus jumyrtqasy men balapan, balyq. Qystygúni balalaıdy.(aıý)
*Bul – iri jyrtqysh. İzine qarap topta nesheý ekenin ajyratýǵa bolmaıdy. Artynda kele jatqany aldyńǵynyń dál izinen basady, shataspaıdy. (qasqyr)
*Bul – janýardyń uzyn sıraqtary 90 sm qardyń ústinen júrýge múmkindik beredi. (buǵy)

İV. Úıge tapsyrma: 46 - jattyǵý
V. Qorytyndy bólim.
Baǵalaý.
Jer – bizdiń ortaq úıimiz.
Orman - aýa fabrıkasy. Balalar, ony qorǵaýymyz jáne saqtaýymyz kerek.