InfoHub Logo

Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik
- Orta ǵasyrda ǵylymynyń damýy men oǵan úles qosqan ǵalymdardyń eńbekterimen oqýshylardy jan – jaqty tanystyra otyryp, shyǵarmalarynyń tarıhy mańyzy týraly túsinikti qalyptastyrý;
Damytýshylyq
- Oqýshylardyń tarıhı – ǵylymı eńbekterdi taldap, salystyryp, qorytyndy jasaý qabiletterin damytý.
Tárbıelik
- Oqýshylardy qazaq halqyna qatysty tarıhı shyǵarmalardy ómirde oryndy qoldana bilýge, olardan tálim – taǵylym, bilim alýǵa, óz Otanyna qatysty derekterdi izdenýge, tarıhı qundylyqtardy qurmetteýge tárbıeleý.

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý
«Betpe-bet» strategıasy boıynsha suraý
1. Islam dini qaı kezde qabyldandy, ony memlekettik din dep kim jarıalady?
2. Islam dininiń jergilikti jerlerde nyǵaıa bastaǵanyn neden kórýge bolady?
3. Islam dininiń ádet-ǵuryptary týraly ne bilesiń?
İİİ. Úı tapsyrmasyn qorytý.
« Sáıkestendir» test
1. Adamdardyń shyǵý tegin belgili bir ańmen baılanystyratyn nanym – senim
A) mazda
Á) totemızm
B) zoroastrızm
V) táńirlik
2. 751 jylǵy Atlah shaıqasynda Arabtarmen birlesip Qytaı áskerine qarsy turǵan taıpa
A) úısinder
Á) qarluqtar
B) uıǵyrlar
V) túrgeshter
3. Arab qolbasshysy Kýteıba ıbn Mýslımniń Shashty basyp alǵan jyly
A) 633jyly
Á) 709jyly
B) 751jyly
V) 714jyly
4. Ejelgi Iran jerinde zoroastra ilimi qaı ǵasyrlardy qalyptasty
A) Vİİ - İV ǵasyrlarda
Á) Vİİ - Vİİİǵ
B) VI – VIIǵ
V) VIII - Ixǵ
5. Ertedegi shyǵys halyqtarynyń dýalısik dini
A) ıslam
Á) zoroastrızm
B) totemızm
V) manıheı
IV. Jańa sabaq

Jospary:
1. Ǵylymnyń damýy.
2. Til bilimniń damýy.
3. Ádebıet.

1. Ǵylymnyń damýy.
Ábý Nasyr ál Farabı.
Shyǵystyń dúnıe júzine áıgili, kórnekti ǵalymy Ál Farabı týraly baıandaǵanda onyń sýretin, karta, tirek kesteni paıdalana otyryp, ómiri men ǵylymı eńbekteri jaıly maǵlumat beriledi. Ál Farabı ádebıet teorıasymen jan - jaqty shuǵyldanǵan ǵalym. Osyǵan baılanysty ǵalymnyń eńbekterimen tanystyrylady.
Ábý Raıhan ál - Bırýnı – ensıklopedıst ǵalym. Tarıh, matematıka, geografıa, astronomıa, medısına t. b. ǵylym salalarynan 150 – den astam eńbekter jazyp qaldyrǵan. Ǵulamanyń ataqty «Burynǵy urpaqtar eskertkishi», «Asyl tasta» eńbekteri búgingi kúnge deıin óziniń qundylyǵyn joımaǵan.

İİ. Til biliminiń damýy.
Mahmýd Qashqarı. Taqyryp syzba arqyly túsindiriledi. Til biliminiń damýy onyń shyǵarmalary týraly túsinik beriledi. M. Qashqarıdyń «Dıýanı luǵat at - túrik» qazirgi túrki halyqtarynyń bárine ortaq mura. Bul eńbektiń kóshirme qoljazbasy HH ǵ. bas kezinde tabylǵan.
2. Júsip Balasaǵunı – Hİǵ. Asa kórnekti aqyny, esimi kúlli shyǵys elderine belgili, qoǵam qaıratkeri, ensıklopedıst ǵalym. Aqyn ómiri men aqyndyq qyzmeti jolynda keıbir derekterdi «Qudatǵý bilik» eńbegi bar.

Ǵalymdardyń aty – jóni Zerttegen salalary men baǵyttary Eńbekteri
Ábý Nasyr ál - Farabı
(870 - 950jj.)
Mahmýd Qashqarı
(1030 - 1090jj.)
Júsip Balasaǵunı
(1021 - 1075jj.) fılosofıa, álemtaný, matematıka, fızıka, astronomıa, botanıka, mýzyka t. b
ertedegi túrik tilin alǵash ret ǵylymı turǵyda zerttegen, túrik tiliniń túsindirme sózdigin jasaǵan birinshi ǵalym.

Fılosofıa, astronomıa, algebrat. b «Mýzykanyń uly kitaby»,«Mýzyka ǵylymy týraly pikirler»t. b.
«Dıýanı luǵat at - túrik»
Túrik tilderiniń sózdigi
«Qudatǵý bilik»

V. Jańa sabaqty qorytyndylaý.
«Juldyzdy sát» oıyny
1. Ábý Nasyr ál - Farabı qaı jerlerde bilim alǵan?
2. Ábý Raıhan ál - Bırýnı aspan denelerine qatysty qandaı jańalyq ashqan?
3. Mahmýd Qashqarıdyń eńbegi týraly orys ǵalymdary qandaı pikir bildirdi?
4. Qoja Ahmet Iasaýıdiń áýleligi nede?
5. Qoja Ahmet Iasaýıden qalǵan uly mura
6. Otyrar qalasynda týǵan shyǵystyń asa kórnekti ǵalymy
VI. Oqýshylardy baǵalaý.
VI. Úıge tapsyrma: 21 referat jazyp kelý

Ǵalymdardyń aty – jóni. Zerttegen salalary men baǵyttary. Eńbekteri

Ábý Nasyr ál-Farabı (870-950jj.)
Ertedegi túrik tilin alǵash ret ǵylymı turǵyda zerttegen,túrik tiliniń túsindirme sózdigin jasaǵan birinshi ǵalym.


Mahmýd Qashqarı
(1030-1090jj.)
Fılosofıa,astronomıa,algebra t.b«Mýzykanyń uly kitaby» ,«Mýzyka ǵylymy týraly pikirler»t.b.
«Dıýanı luǵat at-túrik»
Túrik tilderiniń sózdigi

Júsip Balasaǵunı
(1021-1075jj.) fılosofıa,álemtaný,matematıka, fızıka,astronomıa,botanıka,mýzyka t.b
«Qudatǵý bilik»