- 05 mam. 2016 00:00
- 238
Osy sheber aıla-tásildiń arqasynda muǵalim nashar oqýshylardyń sanyn azaıtty
Muǵalim erekshe oıdyń arqasynda artqy partaǵa qashatyn, nashar oqıtyn oqýshylarǵa bilimniń qanshalyqty mańyzdy ekenin túsindire aldy.
Mektep oqytýshysy oqýshylaryna ómirlik mańyzdy sabaqty jetkize aldy. Ol muny ish pystyrarlyq leksıa arqyly emes, odan da qyzyǵyraq, ınteraktıvti jattyǵýlar arqyly úıretti. Oǵan bar-joǵy myjylǵan bir paraq qaǵaz (ár oqýshy úshin) ben synyptyń aldyńǵy jaǵynda ornalasqan qoqys jáshigi kerek boldy.
Budan keıin ol shart qoıdy: «Ózderińdi synyp emes, elimizdiń halqy dep elestetińder. Árkimniń baıyp ketýge múmkindigi bar. Biraq joǵarǵy qoǵamǵa ótý úshin óz myjylǵan qaǵazyńdy qoqys jáshigine ornyńnan turmaı laqtyrýyń kerek».
Nátıje aldyn ala boljalǵandaı boldy. Aldyńǵy qatarda otyrǵandardyń kóbi jáshikke dál tıdi, al sońǵy partada otyrǵandar tapsyrmany oryndaı almady.
Oqytýshy muny bylaı túsindirdi: «Maqsatyńyzǵa jaqyn bolǵan saıyn, oǵan jetý múmkindigińiz de arta túsedi. Bul artyqshylyqty paıdalaný kerek. Qalaýyńyzdan alysta bolǵanda, ózińizdi aqtap alatyn syltaý izdeı bastaısyz, teń emes jaǵdaı jasady dep bireýlerdi kinálaısyz, kóptegen kedergilerdi kóresiz. Al basynan alda júrgen adamnyń kóńili tapsyrmany oryndaýda ǵana bolady, ol tipti oǵan berilgen artyqshylyq jaıly da oılamaıdy.
Mine, bul osylaı jumys isteıdi. Artyqshylyq bolashaq jaıly jáne osy shaq jaıly aıqyn kórinisti bere alady. Ol dál sol maqsatqa jetkisi keletin, biraq artta turǵan adamdardy ǵana mazalap, kóńilin bóledi. Shyn máninde, artyqshylyqty paıdalanatyn adamdar, ony eshqashan kórmegender úshin kedergi bolady».
Muǵalim negizgi qorytyndyny jasaǵansha balalar aıtylǵan teorıany uǵynýǵa tyrysty. Oqytýshy sózin bylaı jalǵady: «Shyn máninde, dál qazir, senderdiń árqaısyńda tabysty bolýǵa jeteleıtin artyqshylyq bar. Bul – bilim. Bolashaqta onyń artyqshylyǵyn ońaı qoldana alasyń, artqy qatarlardy, syltaýlar men kinálaýlardy tańdaǵandardy basyp ozyp, qalaýyńa qol jetkizesiń».
Álbette, keleshegi bar balalardy tárbıeleý munymen bitpeıdi, biraq basty negiz qalanǵanyna kúmánińiz bolmasyn. Balańyz bolashaqta tabysty bolsyn deseńiz osy aqıqatty túsinýge kómektesińiz.