InfoHub Logo

2007 jyly 4 maýsymda Astana qalasynda Qazaqstan Respýblıkasy memlekettik rámizderiniń 15 jyldyǵyna arnalǵan «Meniń Qazaqstanym» atty respýblıkalyq jastar forýmynda Prezıdent N.Á.Nazarbaev sóılegen sózinde: «Memlekettik rámizder-elimizdiń egemendigi men táýelsizdigin pash etetin nyshandar. Bul rámizder bizdiń memleketimizdiń ótkeni, búgini men bolashaǵy arasyndaǵy sabaqtastyqtyń jarqyn beınesi.

Memlekettik rámizder - halqymyzdyń rýhyn, ulttyq salt-sanasyn, qaharmandyǵy men danalyǵyn, bolashaqqa úmitin, arman-tilegin jetkizetin erekshe qundy belgiler. Jelbiregen aspan tústes baıraǵymyz halqymyzdyń armanyn asqaqtatyp, qyran búrkitteı elimizdi aspan áleminde qalyqtatyp tur» -dep atap kórsetti.

1992 jyly 4-shi maýsymda tuńǵysh ret táýelsiz Qazaqstannyń jańa memlekettik rámizderi bekitildi. Bul jyldar ishinde bizdiń kók baıraǵymyz Nú-Iorktegi BUU shtab-páteriniń aldynda dúnıe júzindegi basqa memleketter týlarynyń arasynda jelbirep turdy. Atlantta ótken olımpıadalyq oıyndarda jeńiske jetken qazaqstandyq sportshylar qurmetine shyrqalǵan ánuran esimizde. Ulttyq valútamyz-teńgeniń banknotynda tuńǵysh eltańbamyz kórinis tapty. Tuńǵysh qazaqstandyq ǵaryshkerlermen birge ǵaryshta bolǵan memlekettik rámizder elimizdiń tarıhynyń bir betteri.

     Memlekettik rámizder:

- Elimizdiń egemendigi men táýelsizdigimizdiń nyshandarynyń biri;

- Ejelden erkindik,bostandyq jáne egemendik ańsaǵan ata-babalarymyzdyń bıik muraty;

- Qazaqstannyń dúnıe júzindegi jetistigi men bedeliniń artýy;

-  Elimizdiń jastaryn óz eline degen tereń súıispenshilik pen shynaıy patrıotızmge tárbıeleý quraly;

- Memlekettik rámizderge degen qurmet óz eline, jerine, tiline degen maqtanysh, onyń rámizderine degen qurmet-degen uǵym qalyptastyrý;

Bolashaq urpaqty jalpy adamzat qundylyqtaryn qasterleý men qatar óz eline, ultyna, tiline, salt-dástúrine degen otanshyldyq sezimin tárbıeleýdiń mańyzy zor. Qazaqstan Respýblıkasynyń konstıtýsıalyq zańynyń Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik nyshandary týraly bapta:

«Azamattyqqa jáne otansúıgishtikke, óz Otany - Qazaqstan Respýblıkasyna degen súıispenshilikke tárbıeleý, Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik nyshandaryn qurmetteýdi qalyptastyrý, sondaı-aq olardyń máni men mańyzyn túsindirý maqsatynda olardy oqytý jalpy orta, kásiptik bastaýysh, kásiptik orta jáne kásiptik joǵary bilim berý uıymdarynyń negizgi jalpy bilim berý baǵdarlamalaryna engiziledi»-dep atap kórsetilgen.

Mektepte memlekettik rámizderdi oqyp-úırený bastaýysh bilim berý satysynda «Dúnıetaný», «Ana tili» pánderin oqytý barysynda bastalady. Bastaýysh mektepte oqýshylar elimizdiń memlekettik rámizderi týraly alǵashqy túsinikter alyp, óz eliniń týy, eltańbasy men ánuranyna degen qurmet sezimderiniń qalyptasýyna negiz jasaldy. Al joǵary synyptarda osy bastaýysh mektepte alǵan memlekettik rámizder týraly bilimderi odan ári tolyqtyrylyp, ony qurmet tutý sezimderi tereńdeı túsýge múmkinshilik mol.

«Ana tili» men «Dúnıetaný» pánderiniń «Táýelsiz Qazaqstan», «Týǵan el. Otan» sabaqtarynda jáne sabaqtan tys tárbıelik-tanymdyq jumystardy júrgizgende oqýshylarǵa arnap memlekettik rámizderge qatysty beınefılmderdi jáne arnaıy «Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik nyshandary týraly» elektrondy oqýlyqtan úzindi paıdalanǵan tıimdi. Beınekórinisten rámizderdi qabyldaý tarıhynan elimizdi álemge tanytqan Olımpıada chempıondary Bekzat Sattarhanov, Ermahan Ybyraıymov, Olga Shıshıgınanyń jeńis tuǵyryna kóterilgen  sáttegi elimizdiń jelbiregen týy, kók baıraqty ǵaryshqa alyp shyqqan ǵaryshker Talǵat Musabaev, Táýke hannyń tusyndaǵy tańbalar men Abylaı hannyń mórine deıingi kezeń beıne fılm arqyly kórsetilip, ótken men búginge sholý jasaý, oqýshylardyń rýhyn, salt-sanasyn, bolashaqqa úmitin, óz eline degen maqtanysh sezimin tárbıeleýge kómektesedi. Mundaı tálimdik-tárbıelik máni bar áserli beıne kórinister shákirtterge erekshe áser etip, memlekettik rámizderdi tanyp bilýge septigin tıgizedi. «Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik Týy-ortasynda shuǵylaly kún, onyń astynda qalyqtap ushqan qyran beınelengen tik buryshty kógildir tústi mata. Týdyń sabynyń tusynda ulttyq órnek tik jolaq túrinde naqyshtalǵan. Kún, onyń shuǵylasy, qyran jáne ulttyq órnek beınesi altyn tústes. Týdyń eni men uzyndyǵynyń araqatynasy-1:2» dep jazylǵan.

Bizdiń memlekettik týymyzdyń túsi aspan tekti zeńgir kók. Bul tús-adaldyqtyń, tazalyqtyń, yntymaq pen birliktiń kórinisi, ashyq kók aspannyń nyshany. Kún beınesi ómirdiń, bereke-baılyqtyń belgisi, keńistik pen ýaqytty bildiretin, baǵdar uǵymy da, sheńber ómir, tirshiliktiń nyshany. Esik qorǵanynan tabylǵan saq patshasynyń bas kıiminiń aldynda kún belgisi kúlli álemniń tutas beınesi. Qyran búrkit- kúsh-qýattyń, qyraǵylyqtyń, bıiktiń, kóregendiktiń kórinisi. Kúltegin eskertkishinde qanatyn kerip qoıyp samǵap ushqan qyran búrkit - bıliktiń nyshany retinde kórinis tapqan. Ulttyq órnek «qoshqar múıiz» jolaq-qazaq halqynyń qoldanbaly óneriniń jarqyn beınesi, ulttyq ereksheliktiń aıqyn belgisi, búgingi kúni sáýlet óner týyndylarynda erekshe kórinis tapqan. Bizdiń elimizdiń memlekettik eltańbasyndaǵy shańyraq beınesi - qazaq halqy jáne respýblıkanyń basqa halyqtarynyń ortaq Otanynyń kórinisi. Tatýlyq pen bereke-birlik elimizdiń ár azamatynyń is-qımylyna, onyń ári gúldenýi úshin adal qyzmet jasaýyna baılanysty. Qazaqstan Respýblıkasy memlekettik Týynyń avtory-sýretshi Sháken Ońlasynuly Nıazbekov.

«Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik Eltańbasy- dóńgelek nysandy jáne kógildir tús aıasyndaǵy shańyraq (kıiz úıdiń joǵary kúmbez tárizdi bóligi) túrinde beınelengen, shańyraqty aınala kún sáýlesindeı tarap ýyqtar shanshylǵan. Shańyraqtyń oń jaǵy men sol jaǵynda ańyzdardaǵy qanatty pyraqtar beınesi ornalastyrylǵan. Joǵarǵy bóliginde - bes buryshty kólemdi juldyz, al tómendegi bóliginde- «Qazaqstan» degen jazýy bar. Juldyzdyń, shańyraqtyń, ýyqtardyń, ańyzdardaǵy qanatty pyraqtardyń beınesi, sondaı-aq «Qazaqstan» degen jazý-altyn tústes».

Táýelsiz Qazaqstannyń eltańbasynyń avtorlary arhıtektorlar J. Málibekov pen Shot-Aman Ýálıhanov.

Kıiz úı ata- babalarymyzdyń basty baspanasy. Kıiz úı tek qazaq halqynyń ǵana emes, túrkilerdiń jáne kóptegen kórshi elderdiń kıeli turaq- mekeni bolǵany málim. Qazaqtyń kıiz úıi - onyń qasterlep ustaǵan, kıeli tutqan turaǵy, mekeni, baspanasy, maqtanyshy bolǵan. Memlekettik Eltańbadaǵy aq múıizdi, altyn qanatta qos pyraq-jylqy beınesi batyldyqtyń, kúsh-jigerdiń, kórkemdiliktiń, adaldyqtyń nyshany bolyp tabylady. Qazaq uǵymynda jylqy adamnyń ómirlik serigi, azyǵy, sulýlyqtyń, tektiliktiń, erkindiktiń, jyldamdyqtyń kúsh-qýattyń nyshany. Múıiz-aıbyndylyqtyń, kúshtiliktiń, bedeldiktiń belgisi. Qazaqstan uǵymynda «múıiz» kúsh-qýat, erlik, batyrlyq, aıbattylyqty da bildiredi. Elimizdiń memlekettik Eltańbasyndaǵy bes buryshty juldyz-memleketimizdiń bes qurlyqqa da ashyqtyǵyn, erkin elimizdiń erteńiniń bıik nysanasy.

Memlekettik Eltańbamyzdaǵy «Qazaqstan» el aty retinde etno – mádenı rámiz bolyp sanalady. XV ǵasyrdyń ekinshi jartysynda qazaq halqy qurylǵan soń, «qazaq» ataýy etnıkalyq mańyzǵa ıe bolady.

«Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik gımni - osy Konstıtýsıalyq zańda kózdelgen jaǵdaılarda oryndalatyn mýzykalyq poetıkalyq týyndy». Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik Ánurany-memlekettiń táýelsizdigi men egemendigin pash etetin qaırat pen saltanattylyq sıpattaǵy áýen men sózden quralǵan mýzykalyq shyǵarma.

1944 jyly Qazaq KSR-niń memlekettik ánurany paıda boldy. Onyń  sózin: Ǵ.Músirepov, H.Muhamedjanov, Á.Tájibaev, al ánin E.Brýsılovskıı, M.Tólebaev, L.Hamıdı jazdy. Onyń mazmunynda jeńistiń rýhy, halyqtar dostyǵy,fashızimge qarsy kúres, eńbek bastamasy kórinis tapty.

1992 jyly 16 jeltoqsanda Memlekettik Ánuran qabyldandy. Ánurannyń sózin (mátinin) M.Álimbaev, Q.Myrzalıev, T.Moldaǵalıev, J.Dáribaeva shyǵardy. Mýzykasyn sazgerler M.Tólebaev, E.Brýsılovskıı, L.Hamıdı jazǵan. Osy mátinmen jazylǵan ánuran egemendiktiń alǵashqy 10 jyldan astam ýaqyt aralyǵynda elimizdi eńseli etýde eleýli úles qosty.

2006 jyly 7 qańtardaǵy konstıtýsıalyq zańǵa sáıkes QR-nyń Memlekettik Ánuranynyń mýzykalyq redaksıasy men mátini jańa redaksıada jazyldy. Memlekettik gıminiń mýzykalyq redaksıasy ánniń avtory: Shámshi Qaldaıaqov. Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik gıminiń (mátinin) sózin jazǵandar: Jumeken Nájimedenov, Nursultan Nazarbaev. Bul ánurannyń sózi respýblıkamyzdyń barlyq halyqtarynyń júregine jaqyn, jurttyń báriniń kóńilinen shyqqan, tereń otanshyldyq sezimdegi án.

Memlekettik rámizderdi qadirleý táýelsiz Qazaqstannyń árbir azamatynyń qasıetti boryshy. Memlekettik rámizderdi qurmetteý-eldi, halyqty, ádet-ǵurypty, salt-dástúrdi qasterleý bolyp tabylady.