InfoHub Logo

Sabaq taqyryby: Otbasy jáne jastar
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdik maqsaty: QR «Neke jáne otbasy» týraly Zańyna sáıkes otbasynyń quqyǵy týraly túsinik berý, otbasy, neke, azamattyq neke, týystyq, muragerlik uǵymdaryn tanyp bilý.
Damytýshylyq maqsaty: Otbasy qajettigin, mańyzdylyǵyn, neke quqyǵy týraly bilimderin keńeıtý.
Tárbıelik maqsaty: Otbasy men neke quqyqtyq erejeleriniń buzylmaýyna baǵa berý.
Sabaq túri: Jańa bilim berý
Oqytý ádisi: Shaǵyn leksıa, top jumysy, jeke jumystar
Pán aralyq baılanys: Qazaqstan tarıhy, ádep
Kórnekilik: «Neke jáne otbasy» týraly Zań. Keste, tirek-syzba
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý.
Oqýshylarmen amandasý, túgeldeý, kitap quraldaryn tekserý.
Bizder bıyl quqyqta İ. Konstıtýsıalyq quqyq İİ. Ákimshilik quqyq oqydyq.

İİ. Jańa sabaq. Otbasy jáne neke
Jospar
1. Neke jáne otbasy uǵymy. Otbasylyq qatynastar.
2. Týystyq jáne týysqandardyń túrleri.
3. Muragerlerdiń alty kezegi
4. Neke jáne otbasyn qorǵaý.

1. Oı qozǵaý. Otbasynyń qyzmetin ataý
- Urpaq jalǵastyrady,
- ózara kómektesedi,
- máseleni birge sheshedi,
- balalarǵa bilim men tárbıe berý,
- turǵylyqty jeri bolady.

2. Maǵynany taný Shaǵyn leksıa
Otbasy degenimiz-bul nekeden, týystyqtan, bala asyrap alýdan nemese balalardy tárbıeleýge alýdyń ózge de nysandarynan týyndaıtyn jáne otbasylyq qatynastardy nyǵaıtý men damytýǵa septigin tıgizetin, múliktik jáne múlikke qatysty emes jeke bastyń quqyqtary men baılanysqan adamdar toby. Otbasylyq qatynastardy retteıtin quqyqtyq normalardyń jıyntyǵy otbasylyq quqyq dep atalady. Otbasy – neke qatynastaryn retteıtin negizgi normatıvtik quqyqtyq akt 17 jeltoqsan 1998 jyly QR «Neke jáne otbasy» Zańy bolyp tabylady. 10. 01. 2006 jyly ózgertýler engizilgen. 7 bólim, 29 taraý, 213 baptan turady.
Neke – otbasy qurýdyń negizi bolyp tabylady. Erli-zaıyptylar arasyndaǵy teń quqyqtyq odaqty – neke dep túsindirýimiz qajet.
Otbasylyq qatynastar adamdar arasynda nekeden, týystyq, bala asyrap alýdan, otbasyna tárbıeleý úshin bala alýdan týyndaıtyn qatynastar. Otbasyndaǵy qatynastar adamgershilik, izgilik – ónegelik, ózara qurmet, súıispenshilik, qamqorlyq jáne ımandylyq normalary negizinde retteledi.

Otbasy túrleri
Tolyq otbasy – ata-ana balalary, ata ájesi.
Tolyq emes otbasy – ata-ana bireýiniń bolýy (ajyrasqan, qaıtys bolǵan)
Týystyq degende bir negizden nemese ortaq bir atadan taraıtyn qandas adamdardyń baılanysy túsiniledi. Týystyqtyń eki tarmaǵy bolady: tikeleı jáne janama týystyq. Tikeleı týystyq joǵary jáne tómengi tarmaqqa ajyratylady. Týystyqtyń joǵary tarmaǵy urpaqtan arǵy ataǵa qaraı taraıdy (ákege, sheshege, ataǵa, atanyń atasyna jáne t. b.), tómengi tarmaq – arǵy atadan urpaqtaryna qaraı taraıdy (balaǵa, nemerege, shóberege jáne t. b.). janama týystyqqa jeti ata, nemere aǵaıyndar jatady.(keste)
Muragerlerdiń alty kezegi
1-kezegi Balalary, erli-zaıyptylar men ata-analar
2-kezegi Týystary, aǵalary, qaryndastary, áke-sheshesi jaǵynan ata-ájesi
3-kezegi Kókesi, tátesi
4-kezegi Altynshy atasyna deıingi ózge týystary
5-kezegi On jyl birge turǵan týys aǵalary, qaryndastary, ógeı áke-sheshesi
6-kezegi Mura qaldyrýshynyń eńbekke jaramsyz asyraýynda bolǵandar

Tolyq týys – bir ata-anadan taraǵandar,
Tolyq emes týys – áke men sheshesiniń bireýi ortaq týystar,
Bir kindikten - bir anadan taraǵandar,
Qandastar – ákesi bir, shesheleri basqa,
Súıek jaqyn – ógeı er, qyz bala
Neke jáne otbasyn qorǵaý eki túrde júzege asyrylady:
1. Iýrısdıkalyq (sot, prokýror, AHAT organdary, İİO)
2. Beıýrısdıkalyq (azamattar men uıymdardyń ózara is-áreketteri)

Damytý kezeńi
İ. Jeke tapsyrma: Otbasynda sender qandaı qyzmet atqarasyńdar?
(ata-ana, ini-qaryndas, aǵa-apa úshin qandaı jaýapkershilik sezinesińder?)

İİ. «Neke jáne otbasy» Zańy baptarymen jumys jasatý.
1. Neke jasy - (erler-18, áıelder-17) (10bap)
2. Nekege turýǵa tıym salý (2bólim, 3taraý, 11bap) (- Basqa nekede turǵan jaǵdaıda, - týystyq jaqyn bolsa,- psıhıkalyq esi kem bolǵan jaǵdaıda,- sol el azamattyǵy joq bolsa)
3. Jaramsyz neke (jalǵan neke-fıktıvtik neke) (24-25-26bap)
4. Nekeni toqtatý (qaıtys bolýda, joǵalyp ketse) (4taraý, 14bap)
5. Neke quqyqtary (tegin, mamandyq, turǵylyqty jerintańdaý, ortaq menshik) 28-29 bap

İİİ. Trenıń ótkizý Akvarým (úsh belsendi oqýshyny shyǵarý, tapsyrma berý, pikirlerin tyńdaý, suraqtar qoıý, unaǵanyna daýys berý)
1. Jalǵyz basty adam otbasy bolmaıdy
Qoǵamdaǵy otbasyly bolmaǵandar (qyzdar, uldar, ajyrasqandar) týraly pikirleriń?

İV. Pikirtalas
1. Qazirgi jastar erte otbasyn quryp, ata-analaryna jaýapkershilik arta salýy durys pa?
Bekitý. – Jaqsy otbasy jáne nashar otbasy nege bolady? (oılanyp jaz)
Sáıkestendirý test
№ Termın Anyqtama
1 Nýklearly otbasy A) Bir atadan taraǵandar
2 Keńeıgen otbasy Á) Balamen ne balasyz ata-analardyń biri turatyn otbasy
3 Muragerlik B) Otbasyn qurý negizi, er men áıel arasyndaǵy erikti kelisimmen jasalǵan quqyqtyq odaq
4 Polıgamıa G) Muraǵa qalatyn ne zań boıynsha ıesi ólgennen keıin basqa adamǵa beriletin múlik
5 Týystyq Ǵ) Erli-zaıyptylardyń biriniń balasymen ne týysqandarynyń birimen turatyn otbasy
6 Neke Z) Kóp áıel alý

Qorytyndy: «Júrekten – júrekke»
«Men óz otbasymdy qalaı jaqsy kóremin?» oqýshylar taratylǵan júrekterge otbasy týraly sezimderin jazyp taqtaǵa iledi, daýystap oqıdy.
Baǵalaý.
Úıge tapsyrma: 17-taqyryp, 97 bet. Kórshi 10 otbasy tizimin alyp, otbasy túrinen aqparat daıyndaý.