InfoHub Logo

Taqyryby: Otbasyndaǵy syılastyq - ádeptilik bastaýy (tárbıe saǵaty)

Naqyl sózder:
1. Qyzyń ósse, gúldeı bolsyn dep tile.
2. Otbasynyń qos shynary: ata men áje.
3. Ana - jaraǵa japyraq.
4. Qaryndasyń syılamaǵannyń qary synsyn. Tapsyrma. Shyǵarma jazyp kelý.
1. Qaryndasym – qanatym.
2. Men aǵataıymdy syılaımyn.

Synyp jetekshisi: Qymbatty ata - analar, ustazdar, uldar men qyzdar! Búgin biz «Otbasyndaǵy syılastyq - ádeptilik bastaýy» degen synyp saǵatyn ótkizemiz.

Maqsaty: álpeshtegen áke men aıalaǵan ana arqyly órbigen týystar syılastyǵy, januıadaǵy úlgi tutar ata - ana tárbıesi bergen ádeptilik, izet, qurmet týraly pikir qozǵaımyz.
/Sabaq barysynda ata - analardan, qatysqan ustazdardan suraq týsa, jazbasha jiberińiz/.
Álpeshtep ósip kele jatqan jetkinshekter, mektepke kirip kelgende mańdaıshada qandaı ulaǵatty sóz jazylyp tur.
«Ádeptilik, ar - uıat - adamdyqtyń belgisi» bizdiń mektepte jazylyp tur,- dep oqýshylar jaýap berdi.
- Durys, dúnıege shyr etip kelgennen anań, senderdi mápelep júrip ádeptilik, ınabattylyq, adamgershilik sezimderine baýlı terbetedi. Ol qasıetter senderdiń «Besik jyrymen» boılaryńa sińedi.

«Besik jyryn» bizdiń mekteptegi úlgili ana, balalaryn ónerge, iske baýlyp júrgen, izetti, ınabatty, aqylyna kórki saı, synyptaǵy Dosqannyń mamasy Kýlzıa apaı oryndap beredi /oryndaıdy/. Osyndaı besik jyrymen búgingi qatysyp otyrǵan barlyǵymyz terbelip óstik. Qymbatty balalar, buıyrsa ata - anań álpeshtep 14 - 15 jasqa jetkizdi. Otbasyndaǵy ata - ana orny, olardy qurmetteý, adam boıyndaǵy jaqsy qasıetter jaıly pikirleseıik. 1 - oqýshy: Otbasynyń qos shynary - Alataýdaı atam bar, analardyń anasy - aq jaýlyqty ájem bar. Ata - bereke, meıirim, ónege. Danalyqtyń qaınar kózi, qasıetti isimen syı - qurmetke bólengen qarıa. Ájem balalar qamqory, kól - kósir astyń tutqasy. Atany syılaý – eldi syılaý. Ájeni qurmetteý - ómirdi qurmetteý. Qymbatty ata - anam, ustazdarym, bizdiń boryshymyz - sizderdi qurmetteý!

2 - oqýshy: Borysh ata - anaǵa, úlken adamdarǵa qyzmet jasap, ákeniń eńbegin, ananyń aq sútin óteý úshin júrgiziletin saltqa aınalǵan.
Qaıyrymdy is - áreketter qaryz degen sózdiń balamasy. Bala - men, sen, álpeshtep ósirgen ata - ana aldynda, biz úshin olar jasaǵan eńbekterin óteýge qaryzbyz. Eger naǵyz adam bolsaq, eń áýeli ata - ana aldyndaǵy boryshty óteý maqsatyn qoıamyz. Ardaqty áke - sheshem, atyńa kir keltirmeýge tyrysamyn.

Muǵalim: Tún uıqysyn tórt bólgen, túnde besik taıanyp, túnde shoshyp oıanǵan anańnyń aq meıirimin, eresek eńbegin baǵalamasańdar, ol - qorlyq.
Keıbir tárbıesiz, arsyz balalar anasyna qarsy sóılep, tyńdamaı jatady. Ondaı qylyqtardan aýlaq bolyp, ana, áke, qaryndas - týystaryńdy syılap júrińder. Áke - tiregiń, qamqorshyń, asyraýshyń. Áke - asqar taýyń.

3 - oqýshy:- Ákem meniń árqashan,
Ádiletti bol degen.
Aqyl sózi sanamda,
Júrem ádil jolmenen.

4 - oqýshy: Ákem meniń árqashan,
Bol deıtuǵyn til alǵysh.
Úlkenderden sondyqtan,
Alyp júrmin kóp alǵys.

5 - oqýshy: Qandaı qymbat sóz edi – «áke» degen
Áke emes pe, ósirip, mápelegen.
Ákesi bar balalar bolady erke,
Aspandaǵy aıdy da áper degen.
Dombyramen án oryndalady. «Áke armany»