InfoHub Logo

Álginde ǵana tegis alańnan kóterilgen aqshańqan samolet tymyq aýanyń kógildir aıdynynda jyljyp keledi. Kók teńizdiń tákabbar tolqyndaryn tilgilegen muzjarǵysh sekildi osynaý shetsiz de, sheksiz keńistiktiń tósinde erkin samǵaı túsedi. Samolet ishindegi kezekti vahtaǵa bara jatqan barlaýshy-burǵyshylar ádettegishe ári-bergi únsizdikten keıin motor únimen básekeleskendeı, ózara dabyrlaı sóılesip, shylym tútinin býdaqtatyp otyr. Qońqaq múryndy qaratory jigit janyndaǵylardyń bárin umytyp, ılúmınatorǵa taqala tómenge — sonaý kerilip jatqan boz dalanyń kelbetine úńiledi. Janyndaǵy tolyqsha sary jigit Tóreǵalı jaqqa bir-eki ret qarap edi, ol tym berile shúqshıyp, áldeneni esine túsirgendeı, tómenge qadalyp otyr eken. Sonan soń ol Tóreǵalıdyń tizesin kúrekteı alaqanymen basyp, yrsıa kúldi.

— Oý, sen Mańqystaý dalasyn jańa kórgendeı úńilesiń de qalasyń, álde baıaǵy sharlaǵan izderińdi kórgiń kep otyr ma?!

Aıtýyn aıtqanmen, ózi de kórshisiniń ıyǵyna asyla tómenge kóz jiberdi. Qan tamyrlaryndaı taram-taram joldar san toraptan toǵysyp kelip, bir arnaǵa qúıylyp jatqan ózen taraýlaryna uqsaıdy eken. Ersili — qarsyly shubyrǵan mashınalarda bir tynym joq, áldeqaıda enteleı júgirisip barady. Áne, munaı jınaıtyn alyp estaketa janynan aýyr sostav qozǵalyp ketti. Mańqystaýdyń «qara altynyn» adam ıgiligine jaratýǵa apara jatyr. Ádeıi qatarlap jıǵan sirińke qorabyndaı ádemi úıler tizbektelip qalyp jatyr. Bul — Ózen qalasy. Onan ári — sonaý alysyraqta samsaǵan aq munaralar kórinedi. Jigit áli qozǵalmastan sonyń bár-bárin sholyp otyr. Bir sát janyndaǵy Sádirbaıǵa qarap edi, ol kúrtesiniń jaǵasyn kóterip alǵan kúıi uıyqtap ketken eken. Joldasynyń jańaǵy aıtqanyn esine aldy. «Baıaǵy izderińdi kórgiń kep otyr ma?» — deıdi. Dúrys aıtady, á...

Ol ishinen osyny aıtyp, taǵy da terezege úńilgende, endi onyń kóz aldynan baǵanaǵy taram-taram joldar emes, osynaý ólkeniń búkil ómirtarıhy tizbektelip ótip jatty.

...Men shynynda da sonaý alǵashqy kúnderdiń aıshyqgy izderine qaraımyn. «Ótken kúnniń belgisi joq» degen sóz bar ǵoı. Men óz basym bul pikirge qosylmas edim... Munyma osy óńirdiń ózi kýá. Biz alǵash Ózenge qadam basqanda, jýsan men alabotadan aıaq alyp júrgisiz boz dala edi-aý bul jer. 1961 jyldyń jazynda birneshe barlaýshy otbasy úı-ishimizben jalǵyz júk mashınasymen kezektesip kóship keldik. Meńireý mıdaı jazyq. Qybyr etken qımyl joq. Tas tóbege shyǵyp alǵan kún arqandalyp qalǵandaı qozǵalmaıdy. Aspan jerge túskendeı aptap ystyq arqańdy keptiredi. Alǵashqy eki kún jertóle qazyp, palatka tigýmen ótti.

Úshinshi kúni ertemen alǵashqy skvajınany montajdaýǵa kiristik. Ábden sharshap, túski úziliske shyqtyq. Kelsek, urttam sý joq. Tandyr bop keýip qalǵan mıdaı dalada sý qaıdan bolsyn. Ózenniń kúnbatys — arqa tusynda Saýysqan degen qum bar desedi. Sýdy sol jerden mashınamen tasıdy. Sýshy mashına aldyńǵy kúni ketken. Áli joq.

— Qudaı-aı, osy mıdaı qatqylǵa qaıdan kelip edik! Shıetteı bala-shaǵany qyryp alamyz ǵoı mynaýmen, — dep keıbir jeńgeıler renish bildirip jatyr. Orynnyń úıindegi bir samaýyr sýdy bólip-jaryp iship, tandaı jibittik-aý, áıteýir. Keshkisin shofer jigit te jetti. Jıyrma úıdiń bala-shaǵasy jıylyp aldynan shyqtyq. Jigitte óń joq, tús joq: túnimen adasyp, ábden qaljyrapty. Mynaý dala tósiniń kúre tamyryndaı sozylyp jatqan asfált qaıda o kúnde! Mańqystaýda jol taýyp júrý degen kúrdeli másele boldy da. Syrtynan syr bermeı beıqam jatatyn dala jaryqtyq biraz synyna saldy ǵoı alǵash kelgenderdi... Sol jyly-aý deımin, bir mashına jigit, ishinde tipti ınjenerler de bar, mejeli núktege jeter jolda adasyp, úsh kún, úsh tún dala kezip júrgeni... Búgin, mine, sol mıdaı qatqyldyń tósindegi biz alǵash panalaǵan jertólelerdiń ornynda qabat-qabat bop boı túzegen, ádemi úıler tur. Barshasy da jańasha salynǵan. Áne, qubyla bette shetkerirek turǵan bes qatarly eńseli úı — «Munaıshy» meımanhanasy. Endi birer jylda bul jer qalanyń ortalyǵy bolyp qalary haq. Odan áregirektegi úıdiń ekeýi jataqhana. San taraptan Mańqystaý baılyǵyn ıgerisýge kelgen kóp ulttyń jastary turady olarda. Anaý turǵan ádemi úı — bizdiń Ózen jastarynyń eń súıikti orny — «Aqqaıyń» kafesi. «Aqqaıyńǵa» jastar ǵana emes, bul kúnde «orta býyn» atanyp qalǵan myna bizder de jıi kelip turamyz. Kelgende túbek baılyǵyn tuńǵysh ıgerýshi aǵa býynnyń ókili retinde búgingi jetkinshektermen dıdarlasýǵa kelemiz. Aǵa urpaqtyń eńbek jolyn qasterleý, ol bastaǵan ıgi dástúrlerdi ilgeri damytý -bul jóninde ózendik jastarǵa ókpe aıtýǵa bolmaıdy. Ózen óz aldyna otaý bolyp qala atanǵanyna da kóp bolǵan joq. Qazir munda qurylys, munaı jáne gaz óndirý, barlaý júmystaryn júrgizetin mekemeler kóp-aq. On jeti myń túrǵyndy Ózen tórt klýb, bes kitaphana, 800 oryndy Mádenıet saraıy, alty myń oryndy stadıon, nan jáne sút zavodtary, tońazytqysh pen sý baseıni bar ásem qalaǵa aınaldy. Keleshekte tabıǵı gazdy óńdeıtin alyp zavod salynbaq... Joq, ótken kúndi belgisi joq deýge bolmaıdy. Oǵan osy óńirdiń ózi kýá. Osy ózgergen óńirdiń topyraǵynda júrgenime ózimdi sheksiz baqytty sanaımyn. Meıli maǵan eshkim eskertkish ornatpasyn. Meniń esimim urpaqtarǵa ańyz bolyp qalmaı-aq qoısyn. Biraq men óz zamanymnyń qarapaıym, qatardaǵy azamaty bolǵanyma baqyttymyn. Osynaý ózgergen óńirde ózimniń izimdi qaldyrǵanyma baqyttymyn.

Barlaýshylar samoleti Ózenniń soltústik-batysyna qaraı áli de samǵap keledi. Qatpar-qatpar aq bas taýlar bıikten qaraǵanda kishkene ǵana tóbeshik bop qalyp jatyr. Áne, anaý áıgili Qaraǵıa oıpaty. Dúnıe júzindegi eń birinshi oryn alatyn tereń oıpat. Onyń astynda qansha baılyq jatqany ázir belgisiz. Biraq ol jaqyn kúnderdiń mejesi.

...Anaý tústa «Qazyna araly» Mańqystaýdyń maqtanyshy — Shevchenko qalyp barady. Bizdiń jaqta Shevchenko qalasyn «astana» dep ataıdy. Óıtkeni kúni keshe Ózen enshi alyp shyqqanǵa deıin Shevchenko munaıly Mańqystaýdyń ortalyǵy bolyp keldi. Sondyqtan bolar, anaý Eralıev, Jetibaı, Teńge, Ózen poselkeleriniń turǵyndary bu qalany óziniń úlken úıindeı kóredi.

Ótkende Shevchenko qalalyq komsomol komıtetiniń shaqyrýymen bir top adam qala jastarymen kezdesýge bardyq. Shynar ǵoı shirkin Shevchenko degen! Baıaǵy ata-babamyzdyń ertegilerde qıaldaıtyny osy-ay deımin tegi. ...Baıtaq jatqan mań dala. Jalǵyz tal shybyqty emge izdep taba almaısyń. Úp etken samalǵa da elegize qoparylyp, aq topyraq alaı-dúleı boranyn bastaıdy. Mine, sol dalamen siz jalǵyz júrip kelesiz. Qumdy daýyl kózińizdi ashtyrmaıdy. Kenet sizdiń kóz aldyńyzda baıaǵynyń tańǵajaıyp ertegilerindeı bir shahar eles etti. Siz óz kózińizge ózińiz senbeı tamsana qaraısyz. Qalanyń kóp qabatty úılerine bórkińiz túskenshe shalqaıa qarap, tamashalaısyz. Kóshelerdegi neshe túrli aǵash pen jaýqazyn gúlder myna súreńsiz kóringen dalamen, alapat aq daýylmen tipti jaraspaıtyn tárizdi. Qalanyń dál ortalyǵyndaǵy «Dostyq» klýby, odan sál árirekte «Iýbıleınyı» kınoteatry, onyń janynda «Komsomoldyq dostyq parki»... Siz bár-bárine sulýlyqqa toıýdy bilmeıtin yqylas-yntańyzben tolǵana, ǵashyq kózben suqtanasyz. Odan ári shyqqanda asaý tolqyny alaburtyp, birese dúnıedegi bar baısaldylyqty bir ózi jınap alǵandaı sulq túsip jatqan atyshýly Atyraýdy kóresiz. Tákabbar teńizge keýdesin tosqan jastyq qalasyna súısine turyp:

— Apyraý, japan túzde japyraq jaıǵan shynar ǵoı mynaý! — der edińiz sonda. Sonsoń Adam degen qudiretke eriksiz bas ıer edińiz. Shevchenko — bul aımaqtyń jazdaǵy 40 gradýstyq aptabymen aralasqan qum daýyldy, qysta aqtútek borany men qytymyr aıazdy tabıǵı erekshelikteri kúni buryn eskerilip, tyń jobamen salynǵan qala. Mundaǵy alty móltek aýdannyń árqaısysy óz aldyna mádenı-turmystyq mekemelermen qamtylǵan. Ár aýdanda mektep, sport alańdary, balalar baqshasy, dúken. Atom qýatymen teńiz sýyn tushytatyn alyp qondyrǵy. Saýysqan — Ózen, Shevchenko-Jetibaı-Ózen sý qubyrlary bul ólkeniń ǵasyrlar boıǵy sýǵa muqtajdyq problemasyn sheshýde.

Budan on jyldan astam buryn biz, bir top barlaýshylar, sonaý Qyzańnan shyǵyp, jer qoınaýynyń baılyǵyn izdep osy túbekke bettedik. Sonda jolaı osy Shevchenko turǵan jerge qonyp, ústimen júrgenimiz bar-dy. Onda shildeniń kezi-tin. Qurylysshylardyń qyzyl kirpishten salynǵan bir qatarly jataǵan jataqhanasy men ashanadan basqa kózge iliner eshnárse joq bolatyn. «Kóz toqtatar eshteńe joq. Dalaǵa kóz júgirtseń, jan-dúnıeńdi muń basady. Tunshyǵyp ólgiń keledi», — dep bir kezde Taras aqyn aıtqan boz dala edi. So joly osy jerge bir tún aıaldap, qurylysshylarmen áńgimelestik. Jigitterdiń deni órimdeı jas eken. Elimizdiń ár túkpirinen kelgender.

— Biz osy jerge qala salamyz! — dep edi sonda qaǵilez kelgen, aqsary óńdi balań jigit. Ózi komsomol uıymynyń hatshysy eken. Osy mańǵa kańtar aıynda kelgenderin, belýardan qar, alǵashqy jınalysty palatka ishinde ótkizgenderin aıtyp otyrdy sonda. Sol jigit áli osynda eken.Ótkendegi kezdesýde kórdim. Tanyp jatyr. Syrttaı oqyp ınjener mamandyǵyn alypty.

— Bul kúnde biz qalanyń aqsaqaly atandyq, — dep kúledi Anatolıı Gromashev áńgime arasynda. — Qurylys jumysy áli de kóp: mehanıkalyq zavod, soda zavody, tigin fabrıkasy, et kombınaty...

Ózen sıaqty, Shevchenkony da jastar qalasy dep oryndy ataıdy. Bul qalanyń da eń qart degen turǵyndary orta eseppen 35 jastaǵylar. Qala halqynyń ózindik ıgi dástúrleri bar eken. So joly bir komsomoldyq toıda bolǵanymyz bar. Biraq kez kelgen adam mundaı toıdyń ıesi bola almaıdy, tek qana eńbek ozattary, turmysta da, ómirde de ónegeli degen laıyqty jastar ǵana bastaýysh komsomol uıymynyń usynysymen toı saltanatyn qura alady. Jáne jas jubaılarǵa jańa páterdiń kilti tabys etiledi. Taǵy bir qýanarlyq jaı — toıda mektep pıonerleri qalyńdyq pen «kúıeý» jigitke «shashý» shashady. Bul — qazaq jerinde baqyt tapqan eki jasqa halyqtyń ejelden kele jatqan ádet-ǵurpyn, qoshametin kórsetý retinde jastardyń ózderi oılap tapqan jańalyq. Sodan keıin eki jas teńiz jaǵasynda ońasha serýendeıdi. Jas jubaılar shalqar teńizdeı sarqylmas baqyt ıeleri bolsyn degen belgi eken bulary.

Iá, komsomoldyq ekpindi qurylys týǵyzǵan osynaý óren qalanyń jasyl jelekke tunǵan keń aleıalarymen kele jatqanda óziń de boıyńa jastyq kúsh quıylǵandaı sezinesiń. Teńiz jaǵalaýyndaǵy toǵyz qabatty aq shańqan úılerge qarap, jastyq kúshtiń qudyretine bas ıesiń.

...Barlaýshylar samoleti mejeli orynǵa jaqyndap keledi. Áne, qazdıǵan eki munara da kórindi. Ázirshe búl mańdaǵy tirshilik belgisi solar ǵana. Dáý munaranyń mańyndaǵy burǵyshylar joǵarydan qaraǵanda qýyrshaq tárizdi eken. Kim bilgen, endi biraz mezgil ótkende bul jerde de shynar qala boı kóterer, aq munaralar sapqa turar. Ótken kúnniń belgisi bop ıgi ister qalar...

---