Oıyn arqyly bilim alý: Oqytý is - áreketindegi sújettik - róldik jáne dıdaktıkalyq oıyndardyń mańyzy
Oıyn arqyly bilim alý: Oqytý is - áreketindegi sújettik - róldik jáne dıdaktıkalyq oıyndardyń mańyzy
Balanyń kóp ýaqytyn oıynmen ótkizetini belgili. Al osy bala oıynyna zer salyp qarasaq oıynnyń balanyń ósip, bilip, tóńiregindegi dúnıeni tanyp, oılanyp sóıleı bilýinde alatyn mańyzy orasan zor. Úıde kópshilik ata - analar bala oıynyna kóńil bóle bermeıtindigi belgili, olar balanyń suraǵan oıynshyǵyn, ne dúkende kózge ádemi kóringen oıynshyqty ákelip berýmen shekteledi. Al balabaqshada oqytý is - áreketiniń negizgi elementteriniń biri – oıyn bolǵandyqtan pedagog bala oıynyna zor mán berip, ony balanyń qarym - qatynas qabiletiniń qalyptasý quraly retinde qarap, oıynnyń kómegimen balanyń úlkendermen jáne bir-birimen qarym-qatynasynyń durys damýyna kómektesedi. Osy jerde Dj. Rodarıdiń «Tek oıyn kezinde ǵana bala erkin sóıleıdi. Ne aıtý kerek degenge mán berip jatpaıdy, óziniń kókeıindegisin ǵana aıtady... Baladan jaýap alamyn nemese úıretemin dep iske kirisýdiń bereri shamaly. Onymen oınaý, qıaldaý, qurastyrý, birnárse oılap tabýǵa árekettený qajet.» degen sózderin esten shyǵarmaǵan abzal.
Oıyn - pedagogtar úshin balany zertteýdiń basty dıagnostıkasy. Oıyn balanyń ıntellektýaldyq múmkindigine, minezderiniń erekshelikterine, bir - birimen qatynasynyń sapasyna yqpal etedi. Kez - kelgen oıyn barysynda oıyndy bastaýyshy, qostaýshy, oıyndy óziniń qalaǵan arnasyna burýǵa áreket etýshi, kópshilikti óz degenimen júrgizýshi(lıder) áreketteri aıqyn kórinip otyrady. Oıyn kezinde balanyń osy áreketterin baqylaı otyryp, pedagog bir jaǵynan, bala jaıly ózine qajetti maǵlumattar alsa, 2 - jaǵynan, oqytý is - áreketin, tárbıeni ózine kerekti arnaǵa baǵyttaý múmkindigi týady.
Sonymen qatar oıyn kezinde balany damýdyń jańa bıik kezeńine daıyndaıtyn naqty psıhıkalyq ózgerister bolady. Oıyn barysynda balanyń qıaly tolyǵymen kórinedi. Osy jerde pedagogtyń mindeti - bala qıalynyń jaıdaq qıal bolmaı, oqytý is - áreketindegi basty maqsatqa jaqyndatý. Joǵaryda aıtylǵan Dj. Rodarıdiń «bala ne aıtý kerek degenge mán bermeıdi»,- degen sózin este saqtaı otyryp, balamen birge oınaı otyryp bala qıalyn ózimizge qajetti arnaǵa asqan eptilik sheberlikpen bura bilý qajet. Mysalǵa, «Oıynshyqtar álemi» taqyrybyn ótý barysy kezinde «Oıynshyqtar dúkeninde» sújettik - róldik oıynyn oınata otyryp, bir ǵana oıyn barysynda balany onyń ósip damýyna, aınalamen qarym - qatynas jasaýyna qajetti qanshama ádeptilik negizderine úıretemiz, mádenıetti qarym - qatynastyń bastaýyna jol silteımiz:- Qane, balalar, barlyǵymyz oıynshyqtar dúkenine baraıyq.(Sórede túrli oıynshyqtar tizilip tur. Tárbıeshi ne bir bala satýshy róline enedi.)- balalar, kópshilik orynda biz ózimizdi ádepti, mádenıetti etip kórsete bilýimiz qajet - bul oıynnyń basty sharty. Qazir satýshymen sóılesý barysynda ózderiń biletin ádepti sózderdi aıtasyńdar.
Balalar satýshymen sóılesý barysynda ózderin barynsha ádepti etip kórsetýge tyrysady, sypaıy sózderdi qoldana otyryp saýda jasaıdy, satýshy da sypaıy jaýap beredi:
- Salamatysyz ba, táteı!
- Keshirińiz, ana qoıannyń baǵasy qansha?
- Ótinemin, ana aıýdy kórsetińizshi?
- Saý bolyńyz! t. b. – jáne bul oıyndy kópshilik sabaqtarda qoldanýǵa bolady.(Jemister, kókónister, kıimder t. b.)
Balanyń kóp ýaqytyn oıynmen ótkizetini belgili. Al osy bala oıynyna zer salyp qarasaq oıynnyń balanyń ósip, bilip, tóńiregindegi dúnıeni tanyp, oılanyp sóıleı bilýinde alatyn mańyzy orasan zor. Úıde kópshilik ata - analar bala oıynyna kóńil bóle bermeıtindigi belgili, olar balanyń suraǵan oıynshyǵyn, ne dúkende kózge ádemi kóringen oıynshyqty ákelip berýmen shekteledi. Al balabaqshada oqytý is - áreketiniń negizgi elementteriniń biri – oıyn bolǵandyqtan pedagog bala oıynyna zor mán berip, ony balanyń qarym - qatynas qabiletiniń qalyptasý quraly retinde qarap, oıynnyń kómegimen balanyń úlkendermen jáne bir-birimen qarym-qatynasynyń durys damýyna kómektesedi. Osy jerde Dj. Rodarıdiń «Tek oıyn kezinde ǵana bala erkin sóıleıdi. Ne aıtý kerek degenge mán berip jatpaıdy, óziniń kókeıindegisin ǵana aıtady... Baladan jaýap alamyn nemese úıretemin dep iske kirisýdiń bereri shamaly. Onymen oınaý, qıaldaý, qurastyrý, birnárse oılap tabýǵa árekettený qajet.» degen sózderin esten shyǵarmaǵan abzal.
Oıyn - pedagogtar úshin balany zertteýdiń basty dıagnostıkasy. Oıyn balanyń ıntellektýaldyq múmkindigine, minezderiniń erekshelikterine, bir - birimen qatynasynyń sapasyna yqpal etedi. Kez - kelgen oıyn barysynda oıyndy bastaýyshy, qostaýshy, oıyndy óziniń qalaǵan arnasyna burýǵa áreket etýshi, kópshilikti óz degenimen júrgizýshi(lıder) áreketteri aıqyn kórinip otyrady. Oıyn kezinde balanyń osy áreketterin baqylaı otyryp, pedagog bir jaǵynan, bala jaıly ózine qajetti maǵlumattar alsa, 2 - jaǵynan, oqytý is - áreketin, tárbıeni ózine kerekti arnaǵa baǵyttaý múmkindigi týady.
Sonymen qatar oıyn kezinde balany damýdyń jańa bıik kezeńine daıyndaıtyn naqty psıhıkalyq ózgerister bolady. Oıyn barysynda balanyń qıaly tolyǵymen kórinedi. Osy jerde pedagogtyń mindeti - bala qıalynyń jaıdaq qıal bolmaı, oqytý is - áreketindegi basty maqsatqa jaqyndatý. Joǵaryda aıtylǵan Dj. Rodarıdiń «bala ne aıtý kerek degenge mán bermeıdi»,- degen sózin este saqtaı otyryp, balamen birge oınaı otyryp bala qıalyn ózimizge qajetti arnaǵa asqan eptilik sheberlikpen bura bilý qajet. Mysalǵa, «Oıynshyqtar álemi» taqyrybyn ótý barysy kezinde «Oıynshyqtar dúkeninde» sújettik - róldik oıynyn oınata otyryp, bir ǵana oıyn barysynda balany onyń ósip damýyna, aınalamen qarym - qatynas jasaýyna qajetti qanshama ádeptilik negizderine úıretemiz, mádenıetti qarym - qatynastyń bastaýyna jol silteımiz:- Qane, balalar, barlyǵymyz oıynshyqtar dúkenine baraıyq.(Sórede túrli oıynshyqtar tizilip tur. Tárbıeshi ne bir bala satýshy róline enedi.)- balalar, kópshilik orynda biz ózimizdi ádepti, mádenıetti etip kórsete bilýimiz qajet - bul oıynnyń basty sharty. Qazir satýshymen sóılesý barysynda ózderiń biletin ádepti sózderdi aıtasyńdar.
Balalar satýshymen sóılesý barysynda ózderin barynsha ádepti etip kórsetýge tyrysady, sypaıy sózderdi qoldana otyryp saýda jasaıdy, satýshy da sypaıy jaýap beredi:
- Salamatysyz ba, táteı!
- Keshirińiz, ana qoıannyń baǵasy qansha?
- Ótinemin, ana aıýdy kórsetińizshi?
- Saý bolyńyz! t. b. – jáne bul oıyndy kópshilik sabaqtarda qoldanýǵa bolady.(Jemister, kókónister, kıimder t. b.)
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
