Oıynshyqtar áleminde
Uıymdastyrylǵan oqý is - áreketiniń tehnologıalyq kartasy
Bilim salalary: «Qatynas»
Bólimderi: til damytý
Taqyryby: «Oıynshyqtar áleminde»
Maqsaty:
Bilimdilik: oıynshyqtardyń atyn, túsin jáne qandaı zattan jasalǵanyn, jekeshe, kópshe ataýlaryn.
Damytýshylyq: Balalardy sózdi anyq aıtyp, durys sóıleı bilýge baýlý, sózdik qorlaryn damytý
Tárbıelik: olarmen qalaı oınaý kerektigin túsindirip, uqyptylyqqa, estetıkalyq talǵamdaryn keńeıtý. taldaý. ádemilikke tárbıeleý
Bılıngvaldyq quraýysh: Oıynshyqtar áleminde, dop, qýyrshaq, jumsaq oıynshyqtar, matadan jasalǵan oıynshyqtar.
Kerekti materıaldar: oıynshyqtar:
Qyzmettiń kezeńderi Tárbıeshi áreketi Balalardyń áreketi
Motıvasıalyq túrtki bolatyn Shattyq sheńberi
Armysyń jarqyraǵan kún,
Armysyń jer ana!
Armysyń kógildir aspan.
Armysyń apaılar,
Armysyń sen jáne men.
- Balalar qarańdarshy bizdiń tobymyzda oıynshyqtar óte kóp, olar qandaı ásem, ádemi oıynshyqtar. Balalar mynaý qandaı oıynshyq?
- Doptyń pishini qandaı?
- Túsi qandaı?
- Doptyń qımyly qandaı?
- Qane bárimiz dopsha sekireıikshi?
Kim dop týraly taqpaq biledi?
Dop.
Dobym meniń domalaq,
Toqtamaısyń domalap.
Ústel ústin búldirdiń.
Tarelkany syndyrdyń.
Tentek bolyp kettiń dep,
Turmyz seni tepkilep.
- Qyz balalar kóbine qandaı oıynshyqpen oınaıdy?
- Durys aıtasyńdar. Qýyrshaqpen
Al myna qýyrshaq bizben amandasqysy kelip tur. Balalar qýyrshaqtyń ádemi shashy, ádemi kóılegi bar eken.
Qýyrshaqtyń kóıleginiń túsi qandaı? Qýyrshaq qalaı júredi?
- Kim qýyrshaqty qalaı uıyqtatatynyn kórsetedi?
- Al, uldar kóbinese qandaı oıynshyqpen oınaıdy?
Mashınamen oınaıdy.
- Al mashınanyń túsi qandaı?
Kim mashına týraly taqpaq biledi?
Mashına.
Úlkenmin ǵoı mine men,
Oıynshyqtardy jınaımyn.
Mashınaǵa miner em,
Kabınaǵa syımaımyn. Senderdiń úılerińde qandaı oıynshyqtaryń bar? (Balalardyń jaýaby).
- Oıynshyqtar jasalýyna baılanysty birneshe túrge bólinedi.
Jumsaq, qatty, rezınaly. Kórmege temirden, aǵashtan, plasmassadan jáne matadan jasalǵan oıynshyqtar qoıylady. Bir oıynshyqty biz oıynshyq deımiz. Al, kóp oıynshyqty qalaı ataımyz? (Balalardyń jaýaby).
Balalar biz bul oıynshyqtardy qolymyzben ustap, sıpaý arqyly olardy qandaı ekenin bilemiz. Balalar qane esimizge túsireıikshi, oıynshyqtar qandaı zattardan jasalady.
Tosyn sát:
Án áýenmen kúldirgen topqa kirip balalarmen amandasady. Balalar men senderdiń oıynshyqtar týraly aıtyp jatqandaryńdy estip keldim. Meniń senderge tapsyrmalarym bar, eger de sender sol tapsyrmalardy oryndasańdar, men sıqyrly taıaǵymmen senderdiń tilekterińdi oryndaımyn. Al endeshe tapsyrmamdy oryndaýǵa daıynsyńdar ma?
Balalar senderdiń aldarynda úsh aral jatyr. Myna oıynshyqtardy sol araldarǵa ornalastyramyz. Búl araldar jáı araldar emes, sıqyrly araldar. Osy araldan basqa ortada kóp oıynshyqtar bar, olar óz araldaryn taba almaı júr eken, sender osy oıynshyqtardy sapalary boıynsha ár aralǵa ornalastyrasyńdar
1 - Matadan jasalǵan
2 - plasmassadan
3 - Rezınadan jasalǵan oıynshyqtar. Sıpattama berý.
Óte jaqsy balalar senderdiń kómekterińmen barlyq oıynshyqtar óz araldaryn tapty.
Kúldirgen: Balalar qandaı keremet sender barlyq oıynshyqtardy óz araldaryna ornalastyrdyńdar.
Balalar sender tapqyr, bilimdi ekensińder, men sendermen oıyn alyp keldim,
Oıyn: «Ǵajaıyp qorjyn» atty oıyn oınaımyz. Oıynnyń sharty boıynsha kózderińdi jumyp qorjynnan kez - kelgen oıynshyqty alasyńdar. Alǵan oıynshyqtaryńnyń atyn, neden jasalǵanyn, túsin, qatty, jumsaq ekenin aıtyp, jaqsy meıirimdi tilek bildiresińder. Mysaly, men oıynshyqty syndyrmaı taza ustaımyn. Ol meniń súıikti oıynshyǵym bolady.
- Balalar, «oıynshyq» degen sóz qandaı áripten bastalady.
- Durys aıtasyńdar.
- Al qýyrshaq she?
- «K» árpinen bastalady.
- Dop degen «D» - árpinen bastalady. Óte jaqsy, balalar, jaraısyńdar, endi sergitý jattyǵýlaryn jasaımyz.
Jel ýledi: ý - ý - ý
Quıyn kelip bıledi zý - zý - zý
Qatty, qatty jel soqty gý - gý.
Japyraqtar qol soqty dý - dý.
Shydaı almaı japyraqtar ah - ah.
Bılep ketti qaltyrap pah - pah.
Uıymdyq - izdený Balalar men senderge sıqyr kórseteıin be? Beti jabýly oıynshyqtardy sıqyrly taıaǵymen túrtip, oıynshyqtardyń betin ashyp jiberedi. Balalar bul oıynshyqtarǵa men til bitirdim, olar endi sóıleıtin boldy.
Reflekstik túzetý
Suraqtarǵa tolyǵymen jaýap bere bildi.
Kútiletin nátıje:
Bilý kerek: Oıynshyqtardy,
Túsinýge tıis: Oıynshyqtardy, olardy toptastyrýdy
İsteı bilýi kerek: Oıynshyqtar týraly oıyndy oınaýdy
Bilim salalary: «Qatynas»
Bólimderi: til damytý
Taqyryby: «Oıynshyqtar áleminde»
Maqsaty:
Bilimdilik: oıynshyqtardyń atyn, túsin jáne qandaı zattan jasalǵanyn, jekeshe, kópshe ataýlaryn.
Damytýshylyq: Balalardy sózdi anyq aıtyp, durys sóıleı bilýge baýlý, sózdik qorlaryn damytý
Tárbıelik: olarmen qalaı oınaý kerektigin túsindirip, uqyptylyqqa, estetıkalyq talǵamdaryn keńeıtý. taldaý. ádemilikke tárbıeleý
Bılıngvaldyq quraýysh: Oıynshyqtar áleminde, dop, qýyrshaq, jumsaq oıynshyqtar, matadan jasalǵan oıynshyqtar.
Kerekti materıaldar: oıynshyqtar:
Qyzmettiń kezeńderi Tárbıeshi áreketi Balalardyń áreketi
Motıvasıalyq túrtki bolatyn Shattyq sheńberi
Armysyń jarqyraǵan kún,
Armysyń jer ana!
Armysyń kógildir aspan.
Armysyń apaılar,
Armysyń sen jáne men.
- Balalar qarańdarshy bizdiń tobymyzda oıynshyqtar óte kóp, olar qandaı ásem, ádemi oıynshyqtar. Balalar mynaý qandaı oıynshyq?
- Doptyń pishini qandaı?
- Túsi qandaı?
- Doptyń qımyly qandaı?
- Qane bárimiz dopsha sekireıikshi?
Kim dop týraly taqpaq biledi?
Dop.
Dobym meniń domalaq,
Toqtamaısyń domalap.
Ústel ústin búldirdiń.
Tarelkany syndyrdyń.
Tentek bolyp kettiń dep,
Turmyz seni tepkilep.
- Qyz balalar kóbine qandaı oıynshyqpen oınaıdy?
- Durys aıtasyńdar. Qýyrshaqpen
Al myna qýyrshaq bizben amandasqysy kelip tur. Balalar qýyrshaqtyń ádemi shashy, ádemi kóılegi bar eken.
Qýyrshaqtyń kóıleginiń túsi qandaı? Qýyrshaq qalaı júredi?
- Kim qýyrshaqty qalaı uıyqtatatynyn kórsetedi?
- Al, uldar kóbinese qandaı oıynshyqpen oınaıdy?
Mashınamen oınaıdy.
- Al mashınanyń túsi qandaı?
Kim mashına týraly taqpaq biledi?
Mashına.
Úlkenmin ǵoı mine men,
Oıynshyqtardy jınaımyn.
Mashınaǵa miner em,
Kabınaǵa syımaımyn. Senderdiń úılerińde qandaı oıynshyqtaryń bar? (Balalardyń jaýaby).
- Oıynshyqtar jasalýyna baılanysty birneshe túrge bólinedi.
Jumsaq, qatty, rezınaly. Kórmege temirden, aǵashtan, plasmassadan jáne matadan jasalǵan oıynshyqtar qoıylady. Bir oıynshyqty biz oıynshyq deımiz. Al, kóp oıynshyqty qalaı ataımyz? (Balalardyń jaýaby).
Balalar biz bul oıynshyqtardy qolymyzben ustap, sıpaý arqyly olardy qandaı ekenin bilemiz. Balalar qane esimizge túsireıikshi, oıynshyqtar qandaı zattardan jasalady.
Tosyn sát:
Án áýenmen kúldirgen topqa kirip balalarmen amandasady. Balalar men senderdiń oıynshyqtar týraly aıtyp jatqandaryńdy estip keldim. Meniń senderge tapsyrmalarym bar, eger de sender sol tapsyrmalardy oryndasańdar, men sıqyrly taıaǵymmen senderdiń tilekterińdi oryndaımyn. Al endeshe tapsyrmamdy oryndaýǵa daıynsyńdar ma?
Balalar senderdiń aldarynda úsh aral jatyr. Myna oıynshyqtardy sol araldarǵa ornalastyramyz. Búl araldar jáı araldar emes, sıqyrly araldar. Osy araldan basqa ortada kóp oıynshyqtar bar, olar óz araldaryn taba almaı júr eken, sender osy oıynshyqtardy sapalary boıynsha ár aralǵa ornalastyrasyńdar
1 - Matadan jasalǵan
2 - plasmassadan
3 - Rezınadan jasalǵan oıynshyqtar. Sıpattama berý.
Óte jaqsy balalar senderdiń kómekterińmen barlyq oıynshyqtar óz araldaryn tapty.
Kúldirgen: Balalar qandaı keremet sender barlyq oıynshyqtardy óz araldaryna ornalastyrdyńdar.
Balalar sender tapqyr, bilimdi ekensińder, men sendermen oıyn alyp keldim,
Oıyn: «Ǵajaıyp qorjyn» atty oıyn oınaımyz. Oıynnyń sharty boıynsha kózderińdi jumyp qorjynnan kez - kelgen oıynshyqty alasyńdar. Alǵan oıynshyqtaryńnyń atyn, neden jasalǵanyn, túsin, qatty, jumsaq ekenin aıtyp, jaqsy meıirimdi tilek bildiresińder. Mysaly, men oıynshyqty syndyrmaı taza ustaımyn. Ol meniń súıikti oıynshyǵym bolady.
- Balalar, «oıynshyq» degen sóz qandaı áripten bastalady.
- Durys aıtasyńdar.
- Al qýyrshaq she?
- «K» árpinen bastalady.
- Dop degen «D» - árpinen bastalady. Óte jaqsy, balalar, jaraısyńdar, endi sergitý jattyǵýlaryn jasaımyz.
Jel ýledi: ý - ý - ý
Quıyn kelip bıledi zý - zý - zý
Qatty, qatty jel soqty gý - gý.
Japyraqtar qol soqty dý - dý.
Shydaı almaı japyraqtar ah - ah.
Bılep ketti qaltyrap pah - pah.
Uıymdyq - izdený Balalar men senderge sıqyr kórseteıin be? Beti jabýly oıynshyqtardy sıqyrly taıaǵymen túrtip, oıynshyqtardyń betin ashyp jiberedi. Balalar bul oıynshyqtarǵa men til bitirdim, olar endi sóıleıtin boldy.
Reflekstik túzetý
Suraqtarǵa tolyǵymen jaýap bere bildi.
Kútiletin nátıje:
Bilý kerek: Oıynshyqtardy,
Túsinýge tıis: Oıynshyqtardy, olardy toptastyrýdy
İsteı bilýi kerek: Oıynshyqtar týraly oıyndy oınaýdy
You Might Also Like
