InfoHub Logo

Eger bireý boıyńdaǵy kemshilikterdi qazbalap jáne olardy saǵan qaıta-qaıta aıta beretin bolsa, sen ózińdi qalaı sezinesiń? «Sen ne degen baıaýsyń!», «Seniń qolyńnan túk kelmeıdi!» nemese «Sen meni eshqashan túsinbeısiń!» degen sózderdi únemi estý ońaı ma? Ózge adamdar seniń is-áreketterińdi qalaı qabyldaıtyndyǵyn túsiný úshin, keıde mundaı sózderdi tyńdaýdyń paıdasy da bar. Alaıda, ol sózder bizdi renjitedi.

Nege ózge adamnyń kemshiligin kórý ońaı da, al óz kemshiligińdi kórý óte qıyn? Bireýdiń shaǵymdanýyn estip turyp, bylaı oılap kórdińder me: «Sen, óziń týraly aıtyp turǵan sıaqtysyń!». Seni ózgelerdiń minegeni saǵan qalaı unamasa, basqa adamdarǵa da bizdiń olardy minegenimiz unamaıdy.

Myna adamdar týraly ne oılar edińiz:

  Zeıinsiz bolyp kórinedi jáne matematıkadan eshnárse túsinbeıdi;
  Mektepke ylǵı las jáne salaq bolyp keledi;
  Synyptastarynyń eshqaısysymen dos emes jáne qońyraý soǵyla salysymen birden úıge qaıtady;
  Kúnde jańa kıimmen kelip, maqtanady.

Túıgen oı-pikirleriń nege negizdelgen?

Adamdar jaıly ártúrli belgilerge qarap pikir qalyptastyrýǵa bolady. Adamnyń shash úlgisine, kıimine, júrisine, sózine jáne taǵy basqa syrtqy qımyldarynyń ereksheligine qaraýǵa bolady. Adam syrtqy kelbetine qanshalyqty mán beretindigine qarap, kóp nárse aıta alsań da, mundaı paıymnyń tolyq bolýy múmkin emes. «Kitapty syrtyna qarap synama?» degen sózdi estidińder me? Basynda unamaǵan adammen, keıin dostasyp ketken jaǵdaılar bastaryńnan ótti me?  Eger ótse, ol adamnyń qaı jeri unamaǵanyn esterińe túsirip kórińdershi. Sol kezde sen pikirińde jańyldyń ba?  Alaıda, nege sen ol adammen dostasyp kettiń?

Adamdardyń jaqsy qasıetterin kóre bilińder.

Ár adamnyń boıynda jaqsy da jáne jaǵymsyz da qasıetter bolady. Bir adam seniń boıyńdaǵy jaqsy qasıetterdi taba alǵanda, sen ózińdi qalaı sezinesiń? Al jamandaryn she? Óz boıyńda ózgelerdiń tek jaqsy jaǵyn kóretin  ádet qalyptastyra alasyń ba? Aqyr sońynda sen ár adamnyń boıynda qanshama jaqsy jáne izgi qasıetterdiń bar ekendigin kórgende, tańǵalýyń múmkin. Sen árkez basqa adam týraly jaǵymsyz nárse aıta bastaǵanyńda, ózińdi toqtatyp kór jáne ol adamǵa jyly sózder aıtyp kór. Eger bul saǵan qıynǵa tússe, onda úndemegen jón.

Jaqsy tóreshi bolyńyz.

Álbette, adamdardyń boıynda jaqsy qasıetterdi izdeý, olardyń syrtqy keıpine qarap oı túımeý – eń jaqsy nárse. Alaıda, mynany este saqtaý kerek: adamda jaqsylyqty kórý degenimiz – bul onyń búkil is-áreketin quptaý degen sóz emes.  Keıde ómirde seniń paıymdaý(synaý) qabiletiń – seniń eń jaqsy quralyń bolatyn jaǵdaılar týyndaıdy. Mysaly, joldastaryń saǵan, sen qalamaǵan nárselerdi jasaýyńdy ótinýi múmkin. Olar aıtýy múmkin:

  - Eger sen meniń dosym bolsań, sen muny isteısiń!
  - Saǵan ne boldy?
  - Sen, bir túrlisiń, nege sen basqalar sıaqty bola almaısyń?

Eger sen durys emes dep sanaǵan nárseńdi jasaǵyń kelmese; eger sen olardyń is-áreketterimen kelispeseń jáne qandaı da bir mólsherde olardy synasań, sen jaman nárselerge qatyspaý úshin ózińniń synaý qabiletińdi paıdalanasyń.

Jaqsy ortada bolý.

Eger sen basqalardyń jaqsy jaǵyn kóre alatyn jáne asyǵys paıym (kóbine qate bolyp shyǵady) jasamaıtyn adam bolǵyń kelse, onda saǵan adamdardy aqylǵa salyp baǵalaý kerek. Joǵaryda aıtylǵandaı, saǵan óz dostaryń men aralasatyn adamdardyń boıynda qandaı qasıetterdi kórgiń keletindigin muqıat oıla. Adam jaman ortaǵa túskende, basyna qıyndyqtar taýyp alady. Bireýmen dostasardyń aldynda, sen mynalardy oı elegine ótkizip kórseń bolady:

  Bul adamnyń minezi qandaı?
  Onyń ádetteri qandaı?
  Onyń bedeli qandaı?
  Ol týraly basqalar ne aıtady?

Esterińde saqtańdar! Adam týraly pikir qalyptastyrýdyń aldynda, ony tereńirek bilip jáne ony túsiný kerek. Biz úshin sondaı mańyzdy bolmasa da, keıde bizdiń adamǵa degen qarym-qatynasymyz onyń ómirinde úlken ról atqarýy múmkin. Eń úlken súıispenshilik basqa adamdy onyń jasaǵan is-áreketterine  qaramaı jaqsy kórý, sonymen qatar onyń jaqsy adam bolýy úshin talpyný.

Basqalardyń boıynan jaqsy nárse izdeńder, sonda olar senderge jaqsy jaǵynan kórinedi.

---