InfoHub Logo

Taqyryp: Ózimdi ózim tanýmen ósip kelem...
Ózin-ózi taný sabaǵynyń jospary (5 synyp)
Qundylyq: súıispenshilik
Qasıetter: meıirim, qýanysh, dostyq.
Sabaq maqsaty: Oqýshylardyń adam ómir jolynyń mańyzdy quramdasy retindegi ózin - ózi taný týraly túsinikterin keńeıtý.
Mindeti:
Bilimdilik - oqýshylardyń «Ózin - ózi taný» páni boıynsha ótken synyptarda alǵan bilimderin pysyqtaı otyryp, ózin - ózi tanýdyń úzdiksiz úderis ekendigin uǵyndyrý;
damytýshylyq - oqýshylardyń ómirdegi ustanymyn bolashaǵyn anyqtaýyna oqý materıaldary arqyly yqpal ete otyryp adamnyń qaıtalanbas tulǵa ekendigi týraly túsinikterin damytý;
tárbıelik - ózin-ózi tárbıeleý úrdisinde rýhanı qundylyqtardyń qaınar kózi - halyqtyq taǵylymdardyń tájirıbesinen tálim ala bilýge baýlý.

Sabaq barysy:
• Uıymdastyrý kezeńi. 2 mın.
Sálemdesý, oqýshylardyń kóńil-kúıin suraý, sabaqqa qatysýdy tekserý.

• Tynyshtyq sáti. 3 mın.
«Armanymnyń sýreti». Barlyǵymyz kózimizdi jumyp, qandaıda bir armanymyzdy kóz aldymyzǵa elestetemiz. Eń mańyzdy armandaryńdy tańdańyzdar. Endi kózimizdi ashyp ózderińniń armandaryńnyń sýretin salamyz. Sońynda sýretteri boıynsha óz oılaryn surap shyǵamyn.

• Úı tapsyrmasyn tekserý. 5 mın.
Úıge berilgen «Men armandaımyn.......» sóılemdi aıaqtap kelý.
Sabaq barysyn talqylaý:
Dáıeksóz. Otyrarlyq ǵulama ǵalym ál - Farabıdiń adamnyń ózin - ózi taný týraly «Dúnıedegi eń ońaı nárse - bireýge aqyl aıtý, eń qıyn nárse - ózińdi óziń túsiný»degen naqyl sózine taldaý jasalady.

Áńgimeleý (suhbat). 3mın. Oqýlyqta «Oılanaıyq, áńgimeleseıik»aıdarymen berilgen suraqtar negizinde áńgime júrgiziledi:
1. Biz «Ózin - ózi taný»páninen ne úırendik?
2. Ózin - ózi tanýdyń adam ómirindegi mańyzy qandaı?
• 3. Ózin - ózi tanýdy «sarqylmas qazyna» deýge bola ma? Nelikten? «Alystan kórýge úırendi» degendi qalaı túsinesińder?
• Sender tanymnyń qaı jolyn tańdap alar edińder?
• Qaı danyshpannyń taǵylymy tabandylyqqa, bolashaqty boljaýǵa úıretedi?

Ańyz aıtý. 5 mın
Oqýlyqta «Oqyp úıreneıik»aıdarymen berilgen «Tanym taǵylymy»atty mátindi oqyp, suraqtar arqyly taldaý
Suraq qoıý: 5mın.
• Armannyń úlken - kishisi bolady dep oılaısyńdar ma?
• Ózderińniń qandaı armandaryń bar?
• Adamǵa armandaı ne úshin qajet dep oılaısyńdar?
• Armanǵa qalaı qol jetkizýge bolady?

• Shyǵarmashylyq jumys, toptyq jumys. 12 mın.
Oqýlyqta usynylǵan tujyrymdamalarǵa jeke - jeke taldaý jasalady.
adamnyń búkil ǵumyry boıyna jalǵasyp otyrady ózin - ózi taný
tárbıeleýge, jetildirýge múmkindik beredi
Ózin - ózi taný ózgelerdi túsinip, baǵalaýǵa negiz bolady
ómirden óz ornyn tabýǵa kómektesedi

Dáptermen jumys
Qorytyndylaý.
Adam - ǵalam ǵajaıyp jeke dara,
Jan qumary – izdengen máńgi sana.
Ózińdi óziń tanysań – istiń basy,
Túzegen óz ǵalamyn bolǵan dana.

• Toppen án aıtý. 3 mın.
«Arman joldar» Sózi: A. Dúısenbiniki, áni: U. Joldasovtiki

• Úı tapsyrmasy. 2 mın.
dápterdegi berilgen saýalnamalyq
suraqtardy muqıat oqyp, óz oılaryńdy úıde jazyp kelińder.

• Sońǵy tynyshtyq sáti. 3 mın.
• Balalar, endi bir sát tynyshtalaıyq.
. Balalar denelerin túzý ustap, bastaryn joǵary kóterip, yńǵaılanyp otyrady. Aýany tereń jutyp, erkin tynystaıdy, aınaladaǵy barlyq tirshilik ıesi olardy aıalap, qorshap, qamqor bolyp jatqanyn sezinedi. Tula boılary jaqsylyqqa, mahabbatqa tolǵanyn sezinýge umtylady. Búgingi sabaqtan alǵan áserleriń men jaqsy oılaryńdy esterińe túsirip kórińdershi... Ony ózderińmen birge qalý úshin júrekterińe salyp, bir - birlerińe jyly lebizderińdi bildirińder. Ańsaǵan armandarlaryńa jetýlerińizge tilektespin. Búgin sender óte kóp jaqsy ister jasadyńdar, oılaryńdy jetkize bildińder. jaqsy oılar aıttyńdar sol úshin senderge rahmet aıtamyn!

Muǵalim: Aksholakova S. M.