Elim dep soǵar júregim
Taqyryp: Elim dep soǵar júregim
Ózin - ózi taný sabaǵynyń jospary 8 synyp
Qundylyq: Súıispenshilik
Qasıetter: meıirimdilik, jaqsy kórý, qurmetteý
Sabaq maqsaty: «Otan», «el» uǵymdarynyń adamgershilik qundylyq retindegi mánin túsindirý. Otanyna, týǵan jerine, eline degen súıispenshilikke tárbıeleý.
Mindetteri:
- Otanǵa, týǵan jerge degen mahabbattyń mánin túsindirý;
- Otannyń jarqyn bolashaǵyna degen senimderin qalyptastyrý;
- Otanyna, týǵan jerine, eline degen súıispenshilikke tárbıeleý.
Resýrstar: (quraldar, málimetter) stıker, plkattar, túrli tústi qalamdar, qazaqstannyń kartasy.
Sabaq barysy:
1. Uıymdastyrýkezeńi.
Topqa bólý
Qazaqstan
Birlik
Dostyq
Tynyshtyq sáti
2. Úı tapsyrmasyn tekserý
5t erejesin eske túsirý
Tártip
Talap
Tynyshtyq
Tazalyq
Tatýlyq
Tynyshtyq sáti
Barlyǵymyz denemizdi bos ustap erkin sezineıik. Tynyshtalamyz. Kózimizdi jumaıyq. Men keń baıtaq Táýelsiz Qazaqstan jerinde turamyn. Meniń júregim elim dep soǵady. Men - patrıotpyn! Men elimdi, jerimdi, ultymdy súıemin! Men otanymdy, otbasymdy súıemin! Men - tilimdi, dinimdi súıemin! Men Qazaqstan Respýblıkasynyń Týyn, Gımndi, Eltańbany qurmetteımin. Men úshin asa qymbat osy qundylyqtarǵa degen mahabbatymmen maqtana alamyn, jáne sol mahabbatymdy dáleldeı alamyn. Men ózimdi shyn patrıot sanaımyn. Men patrıotpyn. Osyndaı Mahabbat jáne Tynyshtyq kúıinde otyra turynyz. Endi osy sezimdi júregińizge ornalastyrynyz. Aqyryn kózimizdi ashamyz. Rahmet.
2. Úı tapsyrmasyn tekserý
«Elimdep soǵar júregim!» taqyrybynda shyǵarma jazý.
Eskertý
Moı nýr áýeni jáımen oınap turady.
relaksasıa turǵysyndaǵy ádistemelik tásil. Tolyq tynyshtyqta balanyń júrek soǵý yrǵaǵy men tynys alýy retteledi, denesi jeńildenedi. Ol óz oıyn jınaqtaı alý múmkindigine ıe bolady, óziniń ishki «Menin» túsine alady, óziniń sezimi men kóńil kúıin jaqsy sezinedi.
3. Dáıeksóz.
Altyn anam, Otanym! Senen aıar janym joq, senen irker kúshim joq.
M. Áýezov Áýezovtiń naqyl sózimen muǵalim oqýshylardy tanystyryp, onyń maǵynasyn qalaı túsinetinderin suraıdy
4. Oqıǵalardy áńgimeleý
1. Otanǵa degen súıispenshilik, qurmetterińdi qalaı bildiresińder?
2. Eliń, jeriń úshin jasaǵan azamattyq erlikke jata ma?
Búgingi «Elim dep soǵar júregim…» atty sabaǵymyzda Otandy, elimizdi, týǵan jerimizdi súıe bilýdi úırendik.
«Týǵan jer», «el», «Otan» – sózderi baǵa jetpes qundylyǵymyz, eń qymbatymyz. Árqaısymyz ata - babamyzdyń kindik qany tamǵan jer ejelgi qonys, ata mekenimizdi qadirleı, qasterleı, baǵalaı bilýge tıispiz. Sebebi týǵan jer - qasıetti, qudiretti.
Sizder keń baıtaq, Táýelsiz qazaqstannyń jas ulandary, kóginde qalyqtaǵan jas qyrandarysyńdar.
Mátinmen jumys.
«Elge degen mahabbat»
Mátin boıynsha suraqtar:
- Elge, jerge degen mahabbatty nemen túsindirer edińder?
- Ózderiń elge degen mahabbattaryńdy qalaı bildiresińder?
Muǵalim sózi: Týǵan jer, atameken ár adamnyń taǵdyry. Odan alǵanyńdy júregińe quıa bilýiń shart.
Týǵan jerdi súıý, óz elińe baılanyp qalý emes. Jer sharynyń qaı túkpirinde júrseń de týǵan jer, Otan – bireý. Sebebi ózge topyraq, ózge aýa, ózge sý onyń ornyn toltyra almaıtyndyǵyn biz búgingi sabaǵymyzda bildik.
Oqýshylar suraqtarǵa jaýap berý arqyly ómirdiń mánin uǵynady. Adam óz ómiriniń súretshisi ekenin túsiný kerek.
Oqýshylardyń oıylaryn qorytyndylaımyn
5. Shyǵarmashylyqis - áreket, toptyq jumys.
«Qazaqstan» toby: Qazaqstan kartasyn qurastyryp tilekterin jazyp poster qorǵaıdy.
Birlik toby: Eger ákim bolsańdar eldiń gúldenýi úshin ne ister edińder... Poster qorǵaý
Dostyq toby: Elimizde bolyp jatqan ádiletsizdikti joıamyn, elimizdi damytamyn.
Sıqyrly kámpıt oıyny
Kámpıtter ishinde jaǵdaıattar berilgen
1. Shyńǵys árkez azamattyq is kórsetýge, kómek jasaýǵa daıyn turady. Onyń bul áreketi joldasy Nurbolǵa unamaıdy.
• Shyńǵys qandaı bala?
• Nurbolǵa qandaı keńes berer edińder?
2. Oljas synyptaǵy barlyq jaǵdaıǵa jaıbaraqat, nemquraıdy qaraıdy. Aınalasyndaǵy bolyp jatqan jaǵdaılarǵa mán bermeı, kórsede kórmegendeı, úndemeı tura beredi...
• Oljastyń nemquraıdyǵynyń sebebi nede?
• Oljastyń boıynda qandaı qundylyqtar men jaqsy qasıetterdiń bolǵanyn qarar edińder?
3. Synyp úshin mańyzdy is jasaý kerek boldy. Biraq balalar bul iske birden kirisip ketpedi. Olar bir - birine, barlyǵyna, bireýge, árkimge senip, solar jasaıdy dep kútti. Jumysty eshkim jasamady. Barlyǵy áıteýir bireýdiń jasaıtyndyǵyna sendi. Bul jumysty jasaý bárániń de qolynan keletin edi. Alaıda eshkim jasamady. Balalar bir - birine renjıdi. Óıtkendi jumys jasalmady. Bireý jasaıdy degen úmit aqtalmady. Ókinishtisi eshkim de jumys itelinbeı qaldy dep oılamapty. Sońynda ár kimniń jasaı alatyn isin eshkim jasamaǵany úshin barlyǵy belgisiz bireýdi kinalady..
• Osy jaǵdaıattan qandaı qorytyndy jasar edińder?
Darıa jattyǵýy
Biz darıamyzdy quraý úshin myna tamshylarǵa óz eliniń patrıotty adamnyń qandaı qasıetteri bolý kerek ekenin jazý.
Taqtadaǵy aq qaǵazǵa tamshyny kezekpen iledi.
- Balalar, árqaısysyńnyń tamshydaı jasaǵan tamshylardy qosqanda úlken darıaǵa aınaldy. (Darıany ilemin.) Iaǵnı ár adam óz eliniń patrıotty bolsa, gúldenýine úlesin qossa, bizdiń elimizde beıbitshilik ornap, adamdar baqytty ómir súredi.
Dáıeksózde aıtylǵan oıdyń pysyqtalýy maqsatynda oqýshylar jeke tapsyrmany dápterlerine oryndaıdy.
6. Úı tapsyrmasy.
«Elim meniń Qazaqstan» taqyrybynda óleń joldaryn shyǵarý
7. Toppen án aıtý.
Atameken
Sózi: Q. Myrzalıevtiń
Áni: E. Hasanǵalıetiń
8. Sabaqtyń sońǵy tynyshtyq sáti
Baıaý áýen qoıylady. Oqýshylar denesin, basyn tik ustap, kózin jumyp otyrady. Muǵalim jáı daýyspen:
«Búgingi sabaǵymyzdy esimizge túsireıikshi. Jaqsyny estip, aıtyp bárimizdiń kóńil – kúıimiz kóterildi. İsimiz de, sózimiz ben oıymyzdaı, bolatynyna senimdimin. Sabaqta kórinis tapqan jaqsy qasıetter júrekterimizde saqtalyp, is júzine asyrylsyn. Jaqsy oı oılaıyq, jaqsy sóz sóıleıik, jaqsy is jasaıyq! Osyndaı tynyshtyqta sál otyra turaıyq. Qandaı jan tynyshtyǵy! Endi jaılap kózderińdi ashýǵa bolady»
Sabaq barysyn talqylaý:
Muǵalim balalarǵa osy jattyǵýdy oryndatý barysynda olardyń dene qalpyna, tynys alýy men denesin bos ustaı bilýine basa nazar aýdarýy tıis. Sabaq osylaı qorytyndalady.
«Sam mektep - balabaqsha kesheni» KMM
Mambetova Nazgúl Dalýbekovna
Ózin - ózi taný sabaǵynyń jospary 8 synyp
Qundylyq: Súıispenshilik
Qasıetter: meıirimdilik, jaqsy kórý, qurmetteý
Sabaq maqsaty: «Otan», «el» uǵymdarynyń adamgershilik qundylyq retindegi mánin túsindirý. Otanyna, týǵan jerine, eline degen súıispenshilikke tárbıeleý.
Mindetteri:
- Otanǵa, týǵan jerge degen mahabbattyń mánin túsindirý;
- Otannyń jarqyn bolashaǵyna degen senimderin qalyptastyrý;
- Otanyna, týǵan jerine, eline degen súıispenshilikke tárbıeleý.
Resýrstar: (quraldar, málimetter) stıker, plkattar, túrli tústi qalamdar, qazaqstannyń kartasy.
Sabaq barysy:
1. Uıymdastyrýkezeńi.
Topqa bólý
Qazaqstan
Birlik
Dostyq
Tynyshtyq sáti
2. Úı tapsyrmasyn tekserý
5t erejesin eske túsirý
Tártip
Talap
Tynyshtyq
Tazalyq
Tatýlyq
Tynyshtyq sáti
Barlyǵymyz denemizdi bos ustap erkin sezineıik. Tynyshtalamyz. Kózimizdi jumaıyq. Men keń baıtaq Táýelsiz Qazaqstan jerinde turamyn. Meniń júregim elim dep soǵady. Men - patrıotpyn! Men elimdi, jerimdi, ultymdy súıemin! Men otanymdy, otbasymdy súıemin! Men - tilimdi, dinimdi súıemin! Men Qazaqstan Respýblıkasynyń Týyn, Gımndi, Eltańbany qurmetteımin. Men úshin asa qymbat osy qundylyqtarǵa degen mahabbatymmen maqtana alamyn, jáne sol mahabbatymdy dáleldeı alamyn. Men ózimdi shyn patrıot sanaımyn. Men patrıotpyn. Osyndaı Mahabbat jáne Tynyshtyq kúıinde otyra turynyz. Endi osy sezimdi júregińizge ornalastyrynyz. Aqyryn kózimizdi ashamyz. Rahmet.
2. Úı tapsyrmasyn tekserý
«Elimdep soǵar júregim!» taqyrybynda shyǵarma jazý.
Eskertý
Moı nýr áýeni jáımen oınap turady.
relaksasıa turǵysyndaǵy ádistemelik tásil. Tolyq tynyshtyqta balanyń júrek soǵý yrǵaǵy men tynys alýy retteledi, denesi jeńildenedi. Ol óz oıyn jınaqtaı alý múmkindigine ıe bolady, óziniń ishki «Menin» túsine alady, óziniń sezimi men kóńil kúıin jaqsy sezinedi.
3. Dáıeksóz.
Altyn anam, Otanym! Senen aıar janym joq, senen irker kúshim joq.
M. Áýezov Áýezovtiń naqyl sózimen muǵalim oqýshylardy tanystyryp, onyń maǵynasyn qalaı túsinetinderin suraıdy
4. Oqıǵalardy áńgimeleý
1. Otanǵa degen súıispenshilik, qurmetterińdi qalaı bildiresińder?
2. Eliń, jeriń úshin jasaǵan azamattyq erlikke jata ma?
Búgingi «Elim dep soǵar júregim…» atty sabaǵymyzda Otandy, elimizdi, týǵan jerimizdi súıe bilýdi úırendik.
«Týǵan jer», «el», «Otan» – sózderi baǵa jetpes qundylyǵymyz, eń qymbatymyz. Árqaısymyz ata - babamyzdyń kindik qany tamǵan jer ejelgi qonys, ata mekenimizdi qadirleı, qasterleı, baǵalaı bilýge tıispiz. Sebebi týǵan jer - qasıetti, qudiretti.
Sizder keń baıtaq, Táýelsiz qazaqstannyń jas ulandary, kóginde qalyqtaǵan jas qyrandarysyńdar.
Mátinmen jumys.
«Elge degen mahabbat»
Mátin boıynsha suraqtar:
- Elge, jerge degen mahabbatty nemen túsindirer edińder?
- Ózderiń elge degen mahabbattaryńdy qalaı bildiresińder?
Muǵalim sózi: Týǵan jer, atameken ár adamnyń taǵdyry. Odan alǵanyńdy júregińe quıa bilýiń shart.
Týǵan jerdi súıý, óz elińe baılanyp qalý emes. Jer sharynyń qaı túkpirinde júrseń de týǵan jer, Otan – bireý. Sebebi ózge topyraq, ózge aýa, ózge sý onyń ornyn toltyra almaıtyndyǵyn biz búgingi sabaǵymyzda bildik.
Oqýshylar suraqtarǵa jaýap berý arqyly ómirdiń mánin uǵynady. Adam óz ómiriniń súretshisi ekenin túsiný kerek.
Oqýshylardyń oıylaryn qorytyndylaımyn
5. Shyǵarmashylyqis - áreket, toptyq jumys.
«Qazaqstan» toby: Qazaqstan kartasyn qurastyryp tilekterin jazyp poster qorǵaıdy.
Birlik toby: Eger ákim bolsańdar eldiń gúldenýi úshin ne ister edińder... Poster qorǵaý
Dostyq toby: Elimizde bolyp jatqan ádiletsizdikti joıamyn, elimizdi damytamyn.
Sıqyrly kámpıt oıyny
Kámpıtter ishinde jaǵdaıattar berilgen
1. Shyńǵys árkez azamattyq is kórsetýge, kómek jasaýǵa daıyn turady. Onyń bul áreketi joldasy Nurbolǵa unamaıdy.
• Shyńǵys qandaı bala?
• Nurbolǵa qandaı keńes berer edińder?
2. Oljas synyptaǵy barlyq jaǵdaıǵa jaıbaraqat, nemquraıdy qaraıdy. Aınalasyndaǵy bolyp jatqan jaǵdaılarǵa mán bermeı, kórsede kórmegendeı, úndemeı tura beredi...
• Oljastyń nemquraıdyǵynyń sebebi nede?
• Oljastyń boıynda qandaı qundylyqtar men jaqsy qasıetterdiń bolǵanyn qarar edińder?
3. Synyp úshin mańyzdy is jasaý kerek boldy. Biraq balalar bul iske birden kirisip ketpedi. Olar bir - birine, barlyǵyna, bireýge, árkimge senip, solar jasaıdy dep kútti. Jumysty eshkim jasamady. Barlyǵy áıteýir bireýdiń jasaıtyndyǵyna sendi. Bul jumysty jasaý bárániń de qolynan keletin edi. Alaıda eshkim jasamady. Balalar bir - birine renjıdi. Óıtkendi jumys jasalmady. Bireý jasaıdy degen úmit aqtalmady. Ókinishtisi eshkim de jumys itelinbeı qaldy dep oılamapty. Sońynda ár kimniń jasaı alatyn isin eshkim jasamaǵany úshin barlyǵy belgisiz bireýdi kinalady..
• Osy jaǵdaıattan qandaı qorytyndy jasar edińder?
Darıa jattyǵýy
Biz darıamyzdy quraý úshin myna tamshylarǵa óz eliniń patrıotty adamnyń qandaı qasıetteri bolý kerek ekenin jazý.
Taqtadaǵy aq qaǵazǵa tamshyny kezekpen iledi.
- Balalar, árqaısysyńnyń tamshydaı jasaǵan tamshylardy qosqanda úlken darıaǵa aınaldy. (Darıany ilemin.) Iaǵnı ár adam óz eliniń patrıotty bolsa, gúldenýine úlesin qossa, bizdiń elimizde beıbitshilik ornap, adamdar baqytty ómir súredi.
Dáıeksózde aıtylǵan oıdyń pysyqtalýy maqsatynda oqýshylar jeke tapsyrmany dápterlerine oryndaıdy.
6. Úı tapsyrmasy.
«Elim meniń Qazaqstan» taqyrybynda óleń joldaryn shyǵarý
7. Toppen án aıtý.
Atameken
Sózi: Q. Myrzalıevtiń
Áni: E. Hasanǵalıetiń
8. Sabaqtyń sońǵy tynyshtyq sáti
Baıaý áýen qoıylady. Oqýshylar denesin, basyn tik ustap, kózin jumyp otyrady. Muǵalim jáı daýyspen:
«Búgingi sabaǵymyzdy esimizge túsireıikshi. Jaqsyny estip, aıtyp bárimizdiń kóńil – kúıimiz kóterildi. İsimiz de, sózimiz ben oıymyzdaı, bolatynyna senimdimin. Sabaqta kórinis tapqan jaqsy qasıetter júrekterimizde saqtalyp, is júzine asyrylsyn. Jaqsy oı oılaıyq, jaqsy sóz sóıleıik, jaqsy is jasaıyq! Osyndaı tynyshtyqta sál otyra turaıyq. Qandaı jan tynyshtyǵy! Endi jaılap kózderińdi ashýǵa bolady»
Sabaq barysyn talqylaý:
Muǵalim balalarǵa osy jattyǵýdy oryndatý barysynda olardyń dene qalpyna, tynys alýy men denesin bos ustaı bilýine basa nazar aýdarýy tıis. Sabaq osylaı qorytyndalady.
«Sam mektep - balabaqsha kesheni» KMM
Mambetova Nazgúl Dalýbekovna
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: Azot. Azottyń tabıǵattaǵy aınalymy
