InfoHub Logo

Sabaq №13
Taqyryp: Programmalaý - algorıtmdi formaldy jazý tásili. Alfavıt. Programmalaý tiliniń sıntaksısi. Arıfmetıkalyq órnekterdi jazý erejesi
Maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylardy programmalaý tili, Paskal tiliniń alfavıti jáne algorıtm jazý erejelerimen tanystyrý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń algorıtm jazý erejelerin qoldaný qabiletterin damytý.
Tárbıelik: Oqýshylardyń ınformatıka pánine degen qyzyǵýshylyǵyn jan - jaqty tárbıeleý.
Sabaq túri: aralas
Ádis - tásilder: túsindirmeli – ıllústratıvti, kórnekilik, suraq - jaýap
Qural - jabdyqtar kompúter - 7, jumys dápteri, ActiveStudio baǵdarlamasy, ActivBoard, ActivPen, beıneproektor - 1.

Sabaq barysy
1) Uıymdastyrý kezeńi
- amandasý, túgendeý
- "Atom - molekýla" trenıń uıymdastyrý
- 3 topqa bólý
2) Úı tapsyrmasyn tekserý
1) Kompúterdiń paıdasy men zıany (esse)
2) Sáıkestendirý kestesi
3) Kompúter qurylǵylarynyń attaryn aıtý
3) Tusaýkeser (On suraq) ádisi "Kompúter"
4) Jańa taqyrypty túsindirý
"Djıgso" ádisi( oqýshylarǵa resýrs taratý, juppen, toppen jumys jasaý)

1 - top. Algorıtm
« Algorıtm» sózi İH ǵasyrdyń uly matematıgi Ábý Jafar ıbn Musa Ál - Horezmı atynyń latynsha jazylýynan shyqqan. Algorıtm - berilgen eseptiń shyǵarý jolyn rettelgen amaldar tizbegi túrine keltirý. Algorıtm sqemasy - blok – sqema dep atalady. Algorıtmniń 3 túri bar. Olar syzyqtyq, tarmaqtalǵan, sıkldik.
Áreketterdiń tizbekteı oryndalýyn sıpattaıtyn algorıtm – syzyqty algorıtm dep atalady. Belgili bir shartqa táýeldi tarmaqtalyp birneshe joldarǵa bóliný tobyn – tarmaqtalý algorıtm dep ataımyz.
Esepteý prosesiniń bólikteriniń qaıtalap oryndalýyn – sıkldyq algorıtm dep ataımyz. Algorıtm qasıetteri: Aıqyn, dál; órnektelýi; Úziktiligi; Nátıjeliligi; Jalpylamalyq
Algorıtmniń órnektelý joldary: Qarapaıym, Tabıǵı til arqyly, Programmalaý tilderinde, Grafıktik tilder/blok - sqema/

2 - top. Programmalaý
Programmalar belgili bir máseleni, esepti sheshýge arnalǵan. Esepti shyǵarý barysynda kompúterge bastapqy málimetter engiziledi, olardy qalaı óńdeletindigi kórsetiledi jáne nátıje qandaı túrde, qandaı qurylǵyǵa shyǵarylatyny aıtylady. Paskal tilindegi programma jeke - jeke joldardan turady. Olardy terý, túzetý arnaıy mátindik redaktorlar arqyly atqarylady. Paskal tilindegi programma 3 bólikten turady: taqyryp, sıpattaý bólimi jáne operatorlar bólimi.
Programmalaý tiliniń alfavıti programmanyń elementterin qurýda qoldanylýǵa bolatyn sımvoldar jıynynan turady. Oǵan áripter, sıfrlar jáne arnaıy belgiler jatady.
Programmalaý tiliniń belgili bir is - áreketti oryndaı alatyn tıanaqty maǵynasy bar eń qarapaıym sóılemi – operator dep atalady.
Qazirgi kezde Paskal aty programmalaý tilderinde – til aty retinde keńinen qoldanylady. Paskal programmalaý tili 17 ǵasyrda ómir súrgen fransýz ǵalymy Blez Paskaldiń qurmetine atalyp otyr.

3 - top. Paskal ómiri
Blez Paskal /1623 - 1662/
1623 jyly Fransıa memleketiniń Klermon – Ferran qalasynda dúnıege kelgen. Ol jastaıynan – aq bilimdiligi, alǵyrlyǵy, zerektigimen, ásirese matematıka salasyna beıimdigimen barshanyń kózine tústi. 1662 jyly Blez Paskal qaıtys bolǵan soń, álem bilgen qaıtalanbas asa daryndy matematıkterdiń biri bolyp tarıhqa kirdi. Ol matematıka ǵylymynyń damýyna úles qosa otyryp, matematıka ǵylymynyń bir salasy – yqtımaldar teorıasynyń irge tasyn qalady. Paskal tilin 1968 - 1971 jyldary shveısarıalyq ǵalym Nıklaýs Vırt qolaıly programmalaý tili retinde usynǵan bolatyn. Paskal tili Algol, beısık, tilderge qaraǵanda barynsha jetildirilgen til qataryna jatady. Paskal tili óziniń qarapaıymdylyǵyna jáne tıimdiligine baılanysty búkil dúnıe júzine keń taraldy.

Programmalaý-algorıtmdi formaldy jazý tásili. Alfavıt. Programmalaý tiliniń sıntaksısi. Arıfmetıkalyq órnekterdi jazý erejesi. júkteý

Tolyq nusqasyn qaraý