InfoHub Logo

Synyby: daıarlyq toby
Taqyryby: Q dybysy men árpi.
Maqsaty: Bilimdilik: a) Q dybysynyń durys jáne anyq aıtylýyn úıretý, dybys artıkýlásıasyn pysyqtaý, býynda, sózderde, sóılemderde dybystyq ornyn belgileý, túzetý jumystaryna yntalandyrý, sanaly túrde tapsyrmalardy oryndaýdy qadaǵalaý.
Korreksıalyq: b) artıkýlásıalyq apparattaryn damytý, durys dem ala bilýge daǵdylandyrý, usaq qol motorıkasyn jetildirý.
Tárbıelik: v) topta dostyq qarym – qatynasty qalyptastyrý, bir – birine degen baýyrmaldyq sezimderin nyǵaıtý.

Kórneki quraldar: aına, sújetti sýretter, oıynshyqtar, hosh ıisti shaılar, dybystyń sulbasy, slaıdtar, jupar ıisti gúlder, plakattar.
Jańa sózderdi engizý: qulynshaq, qýyrshaq, qulaqshyn.

Sabaq barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
Balalardy sabaqqa uıymdastyrý.
Salamatsyzdarma, balalar!
Balalar, búgin bizde qyzyqty sabaq bolady, kelgen qonaqtarǵa bilimimiz ben ónerimizdi kórsetip tánti eteıik.
Ol úshin balalar barlyǵyn myna kompúterge jaqyn kelińder.
Qazirgi zaman talabyna saı barlyq jumys túri jeńildetilip, kompúterlengen, avtomattandyrylǵan zaman. Qazirgi kezde kóptegen otbasynda kompúterler bar. Endi osy kompúterden bizdiń topqa keletin balalardy kórip, olarmen tanys bolyńyzdar.
Qane, Tımýr, sen myna basqyshtardy basyp, onda kim otyrǵanyn aıta ǵoı. Durys. Endi Renatta sen basa ǵoı, munda kimderdiń sýretin kórip tursyńdar? Kim aıtady? Qane, Ómiráli, sen aıta ǵoı. Durys balalar barlyǵyn durys atadyńdar.
Mine, balalar, bul ortalyq az da bolsa da osyndaı jarymjan jandarǵa qýanysh syılaý úshin qyzmet etedi.

İİ. Jańa sabaq:
Ár sabaqta, balalar, dybystarmen jumys jasaımyz ǵoı. Qane, kim aıtady dybys degenimiz ne?
Dybysty biz estımiz, aıtamyz, al áripti biz jazamyz, kóremiz. Qazir biz daýyssyz dybystardy ótip jatyrmyz. Balalar taqtanyń aldynda neni kórip tursyńdar? Oıynshyqtar. Qandaı oıynshyqtar bar eken? Qoıan, qasqyr, qolǵap, mysyq, balyq, qoshqar, qar. Endi osy sózderdi men qaıtalaımyn, sender muqıat tyńdap, qandaı dybys barlyq sózde kezdesedi eken, soǵan nazar aýdaryp búgingi kezek qaı dybystiki eken? Q dybysynyki. Q dybysyn aıtqanda tilimiz artqa tartylady, ernimiz sozylady, tistiń arasy ashyq, tildiń ushy astyńǵy tiske tıedi, tildiń túbiri jumsaq tańdaıǵa tireledi. Dem joǵary kóterilgen til men tańdaı arasynan atylyp shyǵady. Q dybysy tilimizde óte jıi qoldanylady.

İİİ. Taqtamen jumys:
Endi sol dybystyń taqtaǵa sulbasyn salyp kóreıik. Ol úshin barlyǵymyz taıaqsha salyp úıreneıik. Tımýr, sen túzý taıaqsha, Amantaı sen qıǵash taıaqsha, al Ómiráli sen aıaǵyn salyp úıren. Mine, endi Q dybysyn jazyp kórelik. Qane kim jazady? Sasha jaza ǵoı. Durys. Óte jaqsy, Q dybysyn jazý úshin neshe taıaqsha kerek eken? Tórteý, durys. Endi osy dybysty daýysty dybystarmen qosyp oqyp, býynda, sózderde, sóz tirkesterinde qoldanyp kóreıik.
Qa Qo Qu Qy
Aq Oq Uq Yq
Taq Toq Tuq Tyq
Qaq Qoq Quq Qyq

Qarmaq, qoraz, quıyn, qymyz, monshaq, taqpaq tuqym, qulynshaq, qulaqshyn, tymaq, qýyrshaq. Tómendegi sózderdegi Q dybysynyń oryn belgileıik. Q dybysy sózdiń ortasynda, basynda, aıaǵynda da kezdesedi eken.
Oı! Balalar, myna ádemi kitapqa qarańdarshy, Jan – janýarlar fermasy dep atalady ózi. Munda qustar men janýarlardyń mekeni týraly sóz etedi. Qazir Amantaı sýretke qarap, neniń sýreti, ol qalaı atalady jáne dybystalady, sony bizge kórsetedi. Mynaý ne? Ol jylqy, ol qalaı dybystaıdy? Igo – go, Igo – go! Jylqynyń tólin ne dep ataıdy
Qulynshaq!
Al mynaý ne? Taýyq, onyń balasy balapan. Al mynaý ne? Qoı, onyń tóli qoshaqan.
Psıhojattyǵý. Qazir jyldyń qaı mezgili? Qys. Durys, qys túskenimen jerde áli qar joq, biraq yzǵyryq qara sýyq bar. Daladan kelgende bizdiń betimiz tońyp keldi, sony ýqalap, jylytamyz, qulaǵymyzdy, qolymyzdy, murnymyzdy ýqalaımyz. Óte jaqsy, ornymyzǵa otyraıyq.

Endi men senderge jumbaq jasyramyn, sender muqıat tyńdap, jaýabyn aıta qoıyńdar.
Japalaqtap jaýady,
Jerdiń betin jabady.
Bul ne appaq maqtadaı?
Qanekı, kim tabady? (Qar)
Durys, óte jaqsy. Balalar biz taza anyq dybystardy aıtý úshin artıkýlásıalyq apparattarymyzdy retke keltireıik, jattyǵýlarǵa toqtalyp óteıik.
″Tentek tildi jazǵyrý″ Tilimizdi tistiń ortasyna salyp, tisteımiz. La, la, la. ″Tóbeshik″ Tóbeshikke bir minip, zýyldatyp syrǵanar. Sylaqshy - aý, sylaqshy, tańdaıymdy sylashy! Tilimizben ernimizdi jalaımyz! Attyń júrisin salyp, tańdaı qaǵý.
Mine, balalar, sóıleý múshelerimiz retke keldi, endi myna jańyltpashty jatqa aıtyp, kóreıikshi.
Qys qyspasa, qys pa?
Qus ushpasa, qus pa?
Durys, barlyǵyńda tez jattadyńdar!

Sergitý sáti: Aıazdy kelip qys
Alǵashqy qar ushty
Appaq bop ústimiz
Aq qyraý jabysty.
Manadan beri jattyǵýlar jasap, sharshap qaldyq endi otyryp, biraz dem alaıyq! Balalar qys mezgilinde aýaǵa kóptegen zıandy mıkrobtar taralady. Olardyń kesiri tımes úshin durys dem ala bilý qajet. Durys dem ala bilgen adamdar tamaǵyn, muryn qýysyn ár túrli juqpaly aýrýlardan saqtaıdy eken. Sondyqtan demmen jumys jasap, densaýlyǵymyzǵa kómek bereıik.

Demmen jumys. Aldymen murnymyz ben dem alyp, Aýzymyzdan shyǵaraıyq. Aýzymyzben dem alyp, murnymyzben shyǵaraıyq.
Murnymyzdyń bir úrpisin jaýyp turyp, ekinshi úrpimen dem alamyz, Endi qolymyzdy aýystyryp qaıtalaımyz. Kelesi jattyǵýda jupar, hosh ıisti gúlderdi ıiskep, ıis sezý múshelerimizdi retke keltireıik. Iaǵnı, aroma terapıasyn júrgizip kóreıik.

Aroma terapıa degenimiz ıis sezý músheleriniń jumysyn qadaǵalaý. Adamdar da bolatyn ıis sezý men qatar dám sezý múshelerinde teksere keteıik. Jańa ózderiń aıtqandaı, qazir qys mezgili, kún sýyq, aýada ár túrli mıkrobtar bar, adamdar jıi tumaýmen, sýyqqa shaldyǵyp aýyratyn kez. Osy kesel, aýrý adamdy meńdemes úshin ár túrli shópterden, jemisterdiń japyraqtarynan daıarlanǵan shaılar men dárýmender ıaǵnı (vıtamınder) iship, densaýlyqty nyǵaıtý kerek. Qazir sizderge osy maqsatta daıarlanǵan shaılar taratylyp beriledi. Sizder ony iship, dámi qandaı, Qaı jemistiń japyraǵynan jasalǵanyn anyqtap, ne tatıdy, sony aıtyp beresizder.

Balalarmen qatar kelgen qonaqtarymyzda óz oılaryn ortaǵa salsyn. Mana aroma terapıasy jasalsa, endi dám sezý múshemizdi tekserý maqsatynda fıtoterapıasynda qosa júrgizemiz.

İV. Shyǵarmashylyq jumys:
Aroma shaı iship boldy., kim aıtady? Tımýr, sen ishken shaı ne tatıdy? Qaraqat pa, Qulpynaı ma, lımon ba, búldirgen ba? Al balalar sharshaǵanymyzdy, shólimizdi bastyq, aroma (ıis sezý) qımylyna qarap damıdy, sondyqtan kelesi jasar jattyǵýymyz usaq qol matorıkasyna arnalǵan jattyǵý eńbek terapıasy (trýdoterapıasyn) jasaımyz, ıaǵnı kúz mezgili kelip, egin bitik shyǵyp, tabıǵat - ana bizge molshylyq syılap, baıytty. Endi jasap, ózimizdi qýanyshqa bóleıik. Stol ústindegi karton qaǵazǵa jelim jaǵyp, oǵan tuqymdy jelimdep kelgen qonaqtarǵa syılyq jasap berip, olardy ónerimizben tań qaldyraıyq, balalar!
Kim aıtady, jasaǵan jumystaryńdy syılamas buryn túsindirińder, neniń tuqymynan jasalǵanyn aıtyńdar?
Durys, Tımýr sen ne jasadyń qoıan, neden jasadyń? Shemishkeniń tuqymynan. Aıgerim, sen ne jasadyń? Shar, burshaqtyń tuqymynan. Mine, balalar, Tabıǵat - ananyń bizge bergen syıynan neshe alýan nárse jasap, kádege asyrýǵa bolady.

V. Qorytyndy:
Durys jaqsy, balalar, búgin barlyǵyń óte kóp eńbek ettińder. Sabaq barysynda aroma, fıtoterapıa, trýdoterapıalaryn sabaq barysynda qoldana bilý kerek. Rahmet senderge. Endi kelesi sabaqta kezdesemiz. Saý bolyńdar!