InfoHub Logo

Ózin - ózi taný 10 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Qanaǵat, raqym oılap qoı!
Qundylyǵy: Paryz.
Qasıetter: qanaǵatshyldyq, raqymshylyq, sabyrlylyq.
Sabaqtyń maqsaty: adamgershilik qasıet turǵysynan qanaǵat, raqym uǵymdarynyń mánin ashý.
Mindetteri:
Bilimdiligi: - qanaǵat, qanaǵatsyzdyq uǵymdaryn salystyra otyryp, uǵyndyrý;
Damytýshylyǵy: - eliktiretin, qyzyqtyratyn dúnıege óz sezimderin tejep, oıyna, is - áreketine synı kózben qaraýyn damytý;
Tárbıeliligi: - oqýshylardyń óz qanaǵat sezimderin basqara alýyn tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: aralas.
Sabaqtyń ádisi: tynyshtyq sáti, áńgimelesý, toppen jumys mánerlep oqý, taldaý.
Resýrstar(quraldar): ınteraktıvti taqta, úntaspa, beınetaspa, mátin, naqyl sózder t. b.

Sabaqtyń barysy.
Uıymdastyrý jumystary.
Tynyshtyq sáti. Úntaspadan baıaý áýen oınalady.
Oqýshylar denelerin tik ustap, qoldaryn tizelerine qoıyp, yńǵaıly otyrady. Jan - jaqqa kóńilderi bólinbeý úshin kózderin jumǵany durys. « Balalar, qysqy saıa - baqty kóz aldaryńa elestetińdershi! Jan - jaǵymyz tep - tegis appaq, aq jamylǵy jamylǵandaı, aǵashtar aq kúmis kóılek kıgen qarsha qyzdar sekildi. Aǵashtardyń arasymen ulpa qardy keshe, tap - taza aýany jutyp tereń demalamyz, azdap aıaz da bar, betimizdi shymshylaıdy. Kún men aq kúmis qar kózimizdi shaǵylystyrady. Qandaı keremet, taza aýa! Tereń demalamyz. Tynysymyz ashyldy. Qysqy baqtyń ádemi kórinisi bizdiń kóńilimizdi kóterdi. Kóńilimiz shat, jaǵdaıymyz jaqsy, janymyz rahatqa bólendi. Biz kózimizdi ashyp, synypqa oralamyz»

Úı tapsyrmasyn tekserý. Sh. Qudaıberdiulynyń «Talap pen aqyl» óleńin oqyp, mazmunyn taldaý.
Dáıeksózdiń mánin túsindirý.
«Qanaǵat – qaryn toıǵyzar, qanaǵatsyzdyq – jalǵyz atyn soıǵyzar.»
Toptyq shyǵarmashylyq jumys.
Oqýshylar eki topqa bólinedi. Toptarǵa «Qanaǵat», «Raqym» dep jazylǵan attardyń bireýin tańdap alady.

1 - tapsyrma. «Sizder kimdersizder?» Óz toptarynyń ataýynyń maǵynasyn aıtý.

2 - tapsyrma. «Oı qozǵaý» Suraqtarǵa jaýap berý.(2 suraqtan)
1. Qanaǵat, qanaǵatshyldyq degen uǵymdy qalaı túsinesizder?
2. Qanaǵatshyldyq sezimi adamdy qandaı jaǵdaılarǵa jeteleıdi?
3. Raqym, raqymshyldyq degen uǵymdy qalaı túsinesizder?
4. Raqymshyldyq adamdardy qandaı jaǵdaılarǵa jeteleıdi?

3 - tapsyrma. «Kim jyldam?» Adamgershilik, izgi qasıetterin sıpattaıtyn sózderdi jazyp, aq sandyqqa, kerisinshe adamnyń jaǵymsyz qasıetterin sıpattaıtyn sózderdi jazyp, qara qoqys jáshigine salý.

4 - tapsyrma. «Ulylardan ulaǵat» Taqtada kórsetilgen óleń shýmaǵynyń avtory kim?
Túıindeý. Búgingi sabaǵymyzdy qoryta kele, izgilik pen raqymshylyqqa, qanaǵatshyldyqqa umtylý barlyq adamzatqa tán qasıet. Biraq bul qasıetter adam boıynda týa bitkennen bola bermeıdi. İzgilikke, adamgershilikke, qanaǵatshyldyqqa óz bolmysyn shekteı alatyn adamdar ǵana qol jetkize alady. Barǵa qanaǵat, táýbe ete bilý – ásirese, bizge qazaq balasyna tamyry tereń jatqan ata - babalarymyzdyń ulaǵatty sózderi ulttyq salt - dástúr, ádet - ǵuryptarymyzdan qalǵan tamasha adamgershilik muramyz.

Taqtada «Danalardan qalǵan sóz» Naqyl sózder kórsetiledi.
«Qanaǵat - tabıǵattyń tól perzenti,
Taǵy da densaýlyqty ol kúzetedi» /Ál - Farabı/
«Tapshylyqta azǵa qanaǵat etkeniń,
Ózińe - óziń patsha bop, erkin ómir súrgeniń» /Horezmı/
Talap, eńbek, tereń oı
Qanaǵat, raqym oılap qoı -
Bes asyl is kónseńiz. /Abaı/
Azǵa qanaǵat qylyńyz - dáýletti bolasyz,
Kishipeıil bolyńyz - dosyńyz kóp bolady. /halyq maqaly/

Qorytyndylaý, belsendi oqýshylardy madaqtaý.
Úıge tapsyrma: «Úsh ana» mátinin oqyp kelý
Sońǵy tynyshtyq sáti. Úntaspadan baıaý áýen qosylady. Búgingi sabaǵymyzda bilgen - túıgenderimiz bizdiń kóńil kúıimizge, janymyzǵa jaıly áser qaldyrady dep senemin. Kóńilimiz shat, janymyz tynyshtyqta bolsyn. Tynyshtyq, tynyshtyq. Tynyshtyq barlyq jerde, tynyshytyq búkil álemde!