InfoHub Logo

Qyz bala - ulttyń uıaty, halyqtyń shyraıy

«Qyz» eń qasıetti sóz. Qasıetti bolatyny búkil adamzat qyzdan taraıdy: qyz kelin bolady, kelin anaǵa aınalady, al ana áje degen zor dárejege jetedi. Osy úsheýi arqyly urpaq ósirip, ult qataryn kóbeıtedi.

Ulttyń boıyndaǵy bar jaqsy qasıetterdi - tilin, dinin, ádet - ǵurpyn, salt - sanasyn, dástúrin nemeresine, nemeresinen shóberesine jetkizýshi, damytýshy, árıne, áıel - ana. Halqymyzdyń yrysty yntymaǵyn, bereke - birligin, týystyń tatýlyǵyn iske asyratyn da, uıymdastyratyn da áıel - ana. «Aǵaıyn tatý bolsa - at kóp, abysyn tatý bolsa - as kóp»,- degen ulaǵatty sóz osydan týsa kerek.

Mektep jasyndaǵy qyz balalar tárbıesin negizinen úsh kezeńge bólýge bolady. Bastaýysh synyptar kezeńindegi tárbıeniń maqsaty tazalyqqa, uqyptylyqqa, jınaqylyqqa úırete otyryp, balanyń kóp bilýge qushtarlyǵyn arttyrý, kitap oqý mádenıetin damytý.

Besinshi - segizinshi synyptar arasynda alǵashqy kezeńdegi tárbıe túrleri ary qaraı damytyla túsedi. Bul tusta, jas ereksheligine qaraı, qyz bala anasynan eshnárse búkpeıdi. Qıt etken nárseniń bárin aıtyp keledi. Sol shynshyldyǵy men ashyqtyǵyn paıdalanyp, qyz balanyń keleshegine eń kerekti náziktik, iltıpattylyq, úlkendi syılaý, kishige qamqor bolý, turaqtylyq sıaqty minezderdi qalyptastyrý - basty borysh. Sonda bul sıpattar keleshekte jarasymdy jar, aıaýly ana, qoǵamymyzdyń belsendi múshesi bolatyn qyz balanyń boıynan árqashan nur bolyp tógiledi.

Úshinshi kezeń toǵyzynshy - on birinshi synyptardy qamtıdy. Bul aralyqtaǵy tárbıe aldyńǵy kezeńdermen tyǵyz baılanysty. Adamǵa degen meıirim bala kezden, eń jaqyn adamyn súıýden bastalady. Sondyqtan árbir qyz balaǵa ata - anasyn, týystaryn, ustazyn syılap, qadirleı bilýdi úıretse, bolashaqta odan elin, jerin, halqyn súıetin, óz shańyraǵyn ardaqtaıtyn, balalaryn janyndaı jaqsy kóretin qamqor ana, qaıratty jan, názik arý shyǵary sózsiz.

Qyz balany qurmetteý, olardyń aldynda dóreki sóılemeı, izetti bolý, er - turmany áshekeılengen sulý jorǵalardy qyzdaryna, qaryndastaryna mingizý, kıimniń ásem - sándisin, áshekeıli buıymdardyń jaqsysyn qyzdaryna arnaý - ejelgi dástúr. Jıyn - toılarda qyz balany ár ýaqytta syıly orynǵa otyrǵyzǵan. Jańa kelin bolyp túsken jeńgeleri de qaıyn sińlilerin atymen atamaı «Erkejan», «Shyraılym» dep erkeletken. Orta Azıa men Qazaqstanda jalǵyz kele jatqan qyzdy kórse, oǵan qorǵanysh bolyp, baratyn jerine deıin shyǵaryp salatyn bolǵan. «Qyz ósse - eldiń kórki, gúl ósse - jerdiń kórki» degendeı, qyzǵaldaqtaı bolyp ósip, kóktep kele jatqan gúldiń mezgilsiz solyp qalmaýyna qamqorlyq jasaǵan. «Qyzǵa qyryq úıden tyıý» degen maqal da osynyń aıǵaǵy. Mine, osyndaı tárbıelik máni zor dástúrlerdi atadan balaǵa mıras etip qaldyryp otyrǵan.

Qyzdarymyzdyń asyl qasıeti, jan - dúnıesi názik, adal mahabbat ıesi bolǵandyǵyn, dáýletke, baılyqqa, jıhazǵa qyzyqpaǵandyǵyn jyr - dastandardan bilemiz. Qazaq qyzdary mahabbat atty asyl sezimdi aıryqsha qasterlep, aıalaǵan. Súıgen adamymen qol ustasyp birge júrse, tipti qatyqsyz qara kóje ishse de baqyttymyn dep, ómirge rıza bolǵan.

Qyzdy tárbıeleý, ósirý, er jetkizý eń mańyzdy másele. Qyz ósirý ósirý gúl ósirýmen birdeı! Gúlge álsin - álsin sý quıyp, aýa jetkizip, aınalasyn aram shópterden tazartyp otyrý kerek. Mundaı tıanaqty kútim bolmasa gúl solyp qalady. Qyz da sondaı. Oǵan tálim men tárbıe, óner men ónege, bilim men mádenıet kerek.