InfoHub Logo

Tatána Petrovna úıine kelip kirgesin, araǵa aı salyp, qart Potapov qaıtys boldy. Tatána Petrovna kishkentaı qyzy Varámen, kempir kútýshisimen jalǵyz qaldy.

Nebary úsh bólmelik shaǵyn úı teriskeı ózeni jaǵasynda, dóń basynda, qaladan shyǵa beris jerde qalqıyp turatyn. Úı artyndaǵy japyraǵy tógilip, jalańash qalǵan baý syrtynan qaıyń toǵaıy aǵaryp kórinetin. Toǵaı ishindegi syıdıǵan aǵash ústinde erteden keshke deıin uzaq qarǵalar yzyshýyt-qymǵýyt bolyp, qara bulttaı qaptap ushyp júretin de, aýa buzylatynynan habar berer edi.

Tatána Petrovna Máskeýden soń qulazyǵan qalashyqqa, onyń kózge qorash úılerine, syqyrlaýyq qaqpalary men bilte shamnyń pyshyrlaı janǵan dybysyna deıin estiletin maýjyraǵan mamyr aıynyń keshterine kópke deıin úırene almaı-aq qoıdy.

— "Aqylsyz jazǵan basym sol! Teatrdy, dos-jarandarymdy tastap, Máskeýden nege ketip qaldym osy! — dep oılaıtyn Tatána Petrovna. — Varány Pýshkınoǵa, kútýshisine aparyp tastap — onda ushaqtar shabýyly atymen joq edi ǵoı — ózim Máskeýde nege qala bermedim. Qudaı-aı deseıshi, munsha aqylsyz bolarmyn ba!"

Biraq endi Máskeýge qaıta oralý qaıda. Tatána Petrovna lazaretterde oıyn qoıyp, óner kórsetem ǵoı dep oılady. Qalada mundaı lazaretterdiń áldenesheýi bar — endeshe qam jemese de bolady. Júre kele, ásirese, qys túsip, qalashyqty qar basqan kezde — ol áıelge qatty unaıtyn boldy. Maı tońǵysyz mamyrdaı kúnder jyljyp óte berdi. Ózen kópke deıin jasyl sýy býlanyp, burqyrap jatty.

Tatána Petrovna qalashyqqa da, bóten kisiniń úıine de daǵdylanyp ketti. Buzylǵan roıálge, jaǵa qorǵanysynyń óńkıgen bronenosesterin beıneleıtin qabyrǵadaǵy sarǵysh tartqan sýretterge de kózi úırendi. Qart Potapov buryn keme mehanıgi bolǵan. Onyń túsi ońyp ketken, jasyl shuǵamen tystalǵan jazý ústeliniń ústinde "Gromoboı" kreıseriniń modeli turatyn, qarıa osy kememen júzgen eken. Bul modelge Varány jolatpaıtyn. Jalpy eshbir zatty ustap kórýge ruqsat etpeıtin.

Potapovtyń artyńda teńizshi uly qalǵanyn, ol qazir Qara teńiz flotyńda áskerı qyzmet atqaryp júrgenin Tatána Petrovna jaqsy biletin. Ústel ústinde kreıserdiń modelimen qatar onyń sýreti turatyn. Tatána Petrovna keıde ony qolyna alyp qaraıtyn, qıǵash qasyn kerip, oıǵa shomatyn. İlgeride, jas kúninde, sátsiz turmysqa shyqqanǵa deıin, osy jigitpen bir jerde dıdarlasqandaı bolyp kórinetin. Biraq qaıda? Qashan kezdesti onymen?

Teńizshi oǵan sabyrly kózimen ájýalaı qarap: "Iá? Siz sóıtip bizdiń qaıda kezdeskenimizdi shynymen-aq esińizge túsire almadyńyz ba?" — dep, surap turǵandaı kórinetin.

— Joq, esimde qalmapty, — deıdi Tatána Petrovna baıaý ǵana.

— Mama, kimmen sóılesip otyrsyń? — deıdi Vará kershi bólmeden daýystap.

— Roıálmen, — dep kúledi Tatána Petrovna.

Qys ortasynda Potapovtyń atyna bir adamnyń qolymen jazylǵan hattar kele bastady. Tatána Petrovna olardy ústel ústine tekshelep qoıa berdi. Bir kúni ol shyrt uıqydan oıanyp ketti. Terezeden qardyń jaryǵy túsip tur. Potapovtan qalǵan sur mysyq Arhıp dıvan ústinde byryldap, uıyqtap jatyr.

Tatána Petrovna halatyn jamylyp, Potapovtyń bólmesine kirip, tereze aldyna baryp turdy. Áldebir qus aǵashtan únsiz kóterilip, qardy jelpip, shańytyp ketti. Aǵash kópke deıin aq ulpasyn seýip, terezeni tozań basty.

Tatána Petrovna ústel ústindegi shyraqty jaǵyp, jumsaq oryndyqqa otyrdy, shyraq otyna tesilip uzaq qarady, — ol tipti jypylyqtamady da. Sosyn áıel hattardyń birin jaıymen qolyna alyp ashty da, artyna bir qarap, oqýǵa kiristi.

"Súıikti shalym meniń, — dep oqı bastady Tatána Petrovna, — meniń gospıtálda jatqanyma mine bir aı. Jaraqatym onsha aýyr emes. Tipti qazir jazylyp keledi. Qudaı úshin, ýaıym jeı kórme jáne temekini kóp tartýyńdy qoı. Ótinemin!"

"Papa, men seni jıi-jıi esime alamyn, — Tatána Petrovna hatty ári qaraı oqı berdi, — ózimizdiń úıdi de, qalamyzdy da esime alamyn. Osynyń bári sumdyq alysta, dúnıeniń shalǵaı bir shetinde qalǵandaı seziledi. Men kózimdi jumam da, dúnıeniń bárin aıdan anyq kóremin: men qaqpany ashyp, baq ishine kirdim. Qys, kar, biraq jar basyndaǵy eski samal jaıǵa baratyn jol tazartylǵan, al sıren butasyn bozqyraý basqan. Pytyrlap pesh gýlep tur. Qaıyń tútininiń ıisi shyǵady. Roıál kúıine kele jóndelipti, áıteýir, al sen shyraǵdandarǵa men Lenıngradtan ákelgen espeli sary shyraqty ornatypsyń. Roıál ústinde so baıaǵy notalar: "Qarǵanyń mátkesi" operasyna kirispe men "Alys otan aıasyna" romansynyń notalary jatyr. Esiktegi qońyraý syldyraı ma? Men ony jóndep úlgirmedim-aý, qaıteıin. Osynyń bárin, shynymen-aq, qaıta kórer me ekem? Alys joldan kelgenimde, shynymen-aq, qumyraǵa quıylǵan ózimizdiń qudyq sýymen jýynar ma ekem? Esińde me? Eh, qaıran dúnıe, sonyń bárin osy jerde, qıyr shette júrip, qalaı saǵynǵanymdy bilseń? Soǵystyń eń bir joıqyn, qorqynyshty sátterinde men muny bir sát esimnen shyǵarǵan emespin, sen buǵan tańdanbaı-aq qoı, ımandaı shynymdy aıtyp otyrmyn. Men tek kúlli eldi ǵana emes, onyń janyma jaqyn oımaqtaı bir múıisin: seni de, ózimizdiń baýdy da, jalbyr shashty balalardy da, ózen syrtyndaǵy qaıyń toǵaıyn da, tipti mysyǵymyz Arhıpti de qorǵap júrgenimdi aıqyn uqtym. Maǵan kúlmeı-aq ta, basyńdy shaıqamaı-aq ta qoı.

Gospıtáldan jazylyp shyqqannan keıin, bálkim, meni az kúnge úıge jiberer. Bilmeımin. Biraq kútpegenińniń ózi jaqsy".

Tatána Petrovna erteńgisin Varáǵa: qolyńa aǵash kúrekti aldaǵy, jar basyndaǵy samaljaıǵa aparatyn joldy kúrep tasta dedi. Samaljaı ábden tozǵan eken. Onyń aǵash tireýlerin qurt jep, mújip tastapty. Al, Tatána Petrovna ózi esikke ilingen qońyraýdy jóndedi. Oǵan kisi kúlerlik sózder jazylypty: "Esikte turmyn salbyrap, qaqsań — ketem dańǵyrap". Tatána Petrovna qońyraýdy qaǵyp edi, ol til bitkendeı syldyraı jóneldi. Kári mysyq Arhıp muny jaqtyrmaǵandaı qulaǵyn edireıtip, ornynan turdy da, aýyzǵy úıden ketip qaldy, shamasy, qońyraýdyń kóńildi syldyry oǵan ábes kórinse kerek.

Tús kezinde betine qan júgirip, balbul jaınap, qýanyshtan kózi jaltyldap ketken Tatána Petrovna qaladan roıál jóndeıtin shaldy ertip keldi, ol prımýstardy, jer maı jaqqyshty, qýyrshaqtardy, garmondar men roıáldy túzep, babyna keltiretin, orys bolyp ketken cheh edi. Onyń Nevıdal (Kórmedim) degen aty qyzyq-ty. Roıáldi jóndegesin, cheh turyp: kúısandyq eski de bolsa, jaqsy eken, — dedi. Tatána Petrovna buny onsyz da biletin.

Ol ketkennen keıin, Tatána Petrovna jazý ústeliniń kúlli sýyrmastn abaılap qarap, jýan órme shyraqtyń bir qutysyn taýyp aldy. Olardy roıál ústindegi shyraǵdandarǵa ornatty.

Keshqurym ol shyraqtardy jaǵyp, roıálǵa otyrdy, úı ishin kúmbirlegen kúı kernedi.

Tatána Petrovna oınaýyn qoıyp, shyraqtardy óshirgen kezde, shyrshadaǵy sıaqty, bir tátti tútin ıisi bólme ishinde ańqyp ketti.

Vará shydap tura almady.

— Bireýdiń zattaryn nege qozǵaısyń? — dedi ol Tatána Petrovnaǵa. — Meni jolatpaısyń da, óziń ustaısyń, á? Qońyraýdy da, shyraqtardy da, roıáldy da — bárin de ustap kóresiń. Bireýdiń notalaryn da roıál ústine aparyp qoıdyń.

— Óıtkeni men estıar úlken adammyn, — dep jaýap qatty Tatána Petrovna.

Vará qabaǵyn túıip, kúdiktene qarady. Tap qazir Tatána Petrovna eresek adamǵa tipti de uqsamaıtyn edi. Júzi jaınap, qulpyryp tur. Osy sátte han saraıynda zerli týflıin joǵaltyp alatyn, altyn shashty arý sıaqty edi ózi. Sol qyz týraly ertekti Varáǵa Tatána Petrovnanyń ózi aıtyp bergen-di.

Leıtenant Nıkolaı Potapov poıyzda kele jatqanda-aq, úıde ákesimen bir táýlik qana bolatynyn eseptep qoıǵan-dy. Demalysy tym qysqa edi, bar ýaqyt jolǵa ketti.

Poıyz qalashyqqa kúndiz keldi. Osy jerden, vokzal basynan-aq, leıtenant eski tanysy stansıa bastyǵynan ákesiniń osydan bir aı buryn qaıtys bolǵanyn, al olardyń úıinde Máskeýdiń bir jas ánshi áıeli kishkentaı qyzymen turyp jatqanyn bildi.

— Qonys aýdarǵan áıel, — dedi stansıa bastyǵy.

Potapov tis jaryp, til qatpady, terezeden aıaǵyna pıma, ústine qaptal shapan kıgen, qoldarynda qumandary bar jolaýshylarǵa muńaıa qarap tura berdi. Onyń basy aınalyp ketti.

— Iá, — dedi stansıa bastyǵy, — qandaı altyn adam edi. Balasyn kóre almaı ketti, baıǵus.

— Qaıtar poıyz qashan júredi? — dedi Potapov.

— Túnde, saǵat beste, — dep jaýap qatty stansıa bastyǵy, sosyn biraz únsiz turdy da: — Siz bizdiń úıde bolyńyz. Bizdiń kempir sizdi shaıǵa qandyrady, tamaqqa toıǵyzady. Úıge barmaı-aq qoıyńyz, — dedi ol taǵy da.

— Rahmet, — dep jaýap berdi de, Potapov shyǵyp ketti.

Bastyq onyń sońynan qarap, basyn shaıqady.

Potapov qalany basyp ótip, ózen jaǵasyna keldi. Ózen ústine surǵylt aspan tónip tur. Aspan men jer arasynda qıyrshyq qar kólbeı ushyp jatyr. Qı shashylǵan jol ústinde uzaq qarǵalar júr. Ymyrt úıirilip barady. Qarsy jaqtan, ormannan jel yzǵyryp, kózden jas parlatady.

"Qaıteıin! — dedi Potapov. — Keshigip qaldym. Endi myna dúnıeniń bári — osy qala da, ózen de, úı de maǵan jat sıaqty".

Ol burylyp, qala syrtyńdaǵy jar basyna kóz tastady. Ondaǵy baq qyraý jamylǵan, qaraıyp úı kórinedi. Úı murjasynan tútin býdaqtaıdy. Jel tútindi qaıyń toǵaıyna qaraı qaǵyp alyp ketip jatyr.

Potapov jaı basyp, úıge qaraı bettedi. Ol úıge kirmeıdi, tek ony janaı ótip, baýǵa kóz júgirtedi, eski samaljaıda az aıaldaıdy. Ákesiniń úıinde bóten, enjar adamdar turyp jatyr degen bir mazasyz oı janyn jegideı jeıdi. Eń abzaly — eshkimdi kermeı, júregine jara salmaı, únsiz ketý, ótkendi birjolata umytý!

"Laj bar ma, — dep oılady Potapov, — kún sanap eseıe túsesiń, tóńiregine de salqyn sabyrmen qaraıtyn bolasyń".

Potapov úıge qyzyl ińirde keldi. Ol qaqpany abaılap ashyp edi, biraq qaqpa syqyr ete qaldy. Baq ishi dir etkendeı boldy. Butaqtardan qar ushyp, sýsyldap ketti. Potapov tóńiregine kóz tastady. Samaljaıǵa aparatyn joldyń qary kúrelipti. Potapov samaljaıǵa kelip kirdi de, onyń eski jaqtaýyna qolyn saldy. Sonaý shalǵaıda, orman syrtyńda, aspan júzine shyraı enipti — shamasy, bult tasasynan aı týyp kele jatsa kerek. Potapov fýrajkasyn sheship, shashyn taraqtap bir sıpady. Tóńirek múlgip tur, tek tómende taý eteginde bos shelegin saldyratyp, áıelder júr — úkiden sý alýǵa bara jatqan sıaqty.

Potapov samaljaı jaqtaýyna shyntaǵymen súıenip:

— Bul qalaı? — dedi baıaý ǵana. Sol mezette áldekim Potapovty jaıymen ıyǵynan túrtti. Burylyp qarasa tý syrtyńda basyna jyly oramal tartqan, ashań júzdi baısaldy bir áıel tur eken. Ol tunyq qara kózimen Potapovqa únsiz qaraıdy. Kirpigi men betine butaqtardan sýsyp túsken qar erı bastapty.

— Fýrajkany kıińiz, — dedi áıel jaıymen, — salqyn tıip qalar. Úıge júrelik, munda turý jaraspas.

Potapov úndegen joq. Áıel ony jeńinen ustap, tazartylǵan jolmen ertip júrdi. Esik aldyna kelgende Potapov aıaldaı berdi. Keýdesi qysylyp, bir sát tynysy tarylǵandaı boldy. Áıel taǵy da baıaý til qatty.

— Eshteńe etpeıdi. Siz menen qysylmaı-aq qoıyńyz. Qazir bári qalpyna keledi.

Ol botysynyń qaryn túsirmek bolyp tepsinip-tepsinip qalyp edi, sol sátte senekten qońyraý syldyrlady. Potapov qatty kúrsinip, keýdesin kere dem aldy.

Ol qysyla kúbirlep úıge kirdi. Aýyzǵy bólmede shınelin sheshti, so zamat qaıyń tútininiń álsiz ıisin sezdi. Arhıpke kózi tústi. Arhıp dıvanda esinep otyr. Dıvan janynda tulymy sholtańdap bir kishkene qyz tur. Ol Potapovqa qýana qaraıdy, biraq onyń ózine emes, jeńindegi altyn zerge qaraıdy.

— Júrińiz! — dedi Tatána Petrovna, sóıtip Potapovty as úıge ertip keldi.

Munda qudyqtyń salqyn sýy quıylǵan qumyra, emen japyraǵynyń beınesi kestelengen kenep súlgi kózine ottaı basyldy.

Tatána Petrovna shyǵyp ketti. Qyz bala Potapovqa sabyn ákep berdi de, onyń kıtelin sheship, jýynyp jatqanyna qarap turdy. Potapov áli qysylyp júr.

— Seniń mamań kim! — dep surady ol qyzdan, suraýyn surasa da ózi qyzaryp ketti.

Bul saýaldy áıteýir qarap turmas úshin ol aıta saldy.

— Ol eresekpin dep oılaıdy, — dedi qyz sybyrlap, — al ózi tipti de eresek emes. Ol baladan beter, menen de beter tentek.

— Nelikten? — dep surady Potapov.

Biraq qyz jaýap bermedi, máz-meıram bolyp, úıden júgirip shyǵyp ketti.

Kúlli kesh boıy Potapov ózin bir janǵa jaıly uıqy men tús arasynda júrgendeı sezindi, osy bir ǵajap sezim bir serpilmeı-aq qoıdy. Úıdegi nárseniń bári týra onyń oıynan shyqty. Notalar da sol qalpy, roıál ústinde jatyr, shyraqtar da pytyrlap janyp, ákesiniń shaǵyn bólmesin jaryq etip tur. Tipti onyń gospıtáldan jazǵan hattary da ústel ústinde jatyr — jáne bári de ákesi hatty qoıatyn sol eski qubylanamamen bastyrýly jatyr.

Shaıdan keıin Tatána Petrovna Potapovty toǵannyń ar jaǵyndaǵy ákesiniń beıitine apardy. Býaldyr aı shyrqap joǵary shyǵypty. Onyń sáýlesinen qaıyńdar qar ústine kómeski kóleńkesin túsirip tur.

Budan kóp keıin, túnniń bir ýaǵynda, roıál qasynda jaıymen kúı tilin basyp otyrǵan Tatána Petrovna Potapovqa burylyp:

— Men sizdi buryn bir jerde kórgen sıaqty bolam da turam, — dedi jaı ǵana.

— Bálkim, kórgen de shyǵarsyz, — dedi Potapov.

Ol áıelge týra qarady. Shyraq sáýlesi qyrynan túsip, kelinshek júziniń bir jaǵyn ǵana jaryq etip tur. Potapov ornynan turyp, bólme ishin bir buryshynan ekinshi buryshyna deıin aralap shyqty da qaıyra toqtady.

— Joq, esime túsire alar emespin, — dedi ol uıań daýyspen.

Tatána Petrovna burylyp, Potapovqa úrke kóz tastady, biraq til qatpady.

Potapovqa kabınette, dıvan ústine tósek saldy, biraq ol uıyqtaı almady. Bul úıdegi árbir mınýt oǵan erekshe ystyq, qymbat kórindi, sol sebepti de ony uıqyǵa qımady.

Ol tósekte jatyp, Arhıptiń maıda, ury júrisine, saǵattyń tyqylyna, jabyq esik syrtyńda Tatána Petrovnanyń kútýshimen kúbirlesip sóıleskenine qulaǵyn túrip, eleńdep jatyr. Sosyn olar sóılesip bitti me qalaı, kútýshi ketip qaldy, biraq tabaldyryqtan syǵalaǵan jaryq sónbedi. Potapov kitap betteriniń sytyryn esitti — shamasy, Tatána Petrovna birdeńe oqyp jatsa kerek. Potapov áıeldiń ony poıyzǵa oıatý úshin, ádeıi uıyqtamaı otyrǵanyn ańǵardy. Men de oıaý jatyrmyn dep aıtqysy kelip edi, biraq Tatána Petrovnanyń atyn atap shaqyrýǵa júregi daýalamady. Saǵat tórtte Tatána Petrovna abaılap esikti ashyp, Potapovty shaqyrdy. Teńizshi ornynan qozǵaldy.

— Ýaqyt boldy, turyńyz, — dedi áıel. — Oıatqym kelmep edi sizdi, qaıteıin.

Tatána Petrovna tún qoınynda múlgip jatqan qalany kókteı ótip, Potapovty stansıaǵa shyǵaryp saldy. Ekinshi qońyraýdan keıin, olar qoshtasa bastady. Tatána Petrovna Potapovqa eki qolyn usynyp turyp:

— Hat jazyp turyńyz. Biz endi jaqyn týys sıaqty bolyp kettik qoı. Solaı emes pe? — dedi.

Potapov jaýap qatpady, tek basyn ızedi.

Arada birneshe kún ótkennen keıin, Tatána Petrovna Potapovtyń jolaı jazǵan hatyn aldy.

"Bizdiń qaı jerde kezdeskenimizdi, men, árıne, esime túsirdim, — dep jazypty Potapov, — biraq muny anada, úıde sizge aıtqym kelmedi. Jıyrma jetinshi jylǵy Qyrym esińizde me? Kúz. Lıvadıa baǵyndaǵy kári shynarlar. Kúńgirt aspan, aqshyl teńiz. Tar soqpaqpen men Oreandaǵa qaraı kele jattym. Soqpaq jıegindegi oryndyqta bir qyz otyr eken. Jasy on altylar shamasynda. Qyz meni kórdi de, ornynan turyp, qarsy júrdi. Biz qatarlasa bergenimizde men onyń júzine kóz saldym. Qyz meniń tap qasymnan kitabyn ashyp ustaǵan kúıi, sylań qaǵyp óte shyqty. Men so jerde týra qalyp, qyz sońynan kóp qaradym. Sol qyz siz bolatynsyz. Men jaza baspasam kerek. Sonda sizdiń sońyńyzdan qarap turyp, meniń kúlli ǵumyrymdy rásýa etetin nemese meni qol jetpes baqytqa keneltetin jannyń dál qasymnan janap ótkenin sezdim. Men osynaý aq júzdi arýdy ózge dúnıeniń bárin umytyp, janyma balap, jaqsy kóretinimdi bildim. Sol sátte dúnıe kúıip ketse de,seni tabam dep sert etkem. So zamat osylaı oılasam da, ornymnan qozǵalmadym. Nege ekenin ózim de bilmeımin. Sodan bastap, men Qyrymdy, sizdiń jalt etip bir kórinip, joǵalyp ketken soqpaqty jaqsy kóretin boldym. Biraq taǵdyr meniń jolymdy ońǵardy, sizdi qaıta jolyqtyrdym. Al, eger sáti túsip, aman-saý qalsam, eger qajet bolsa, kúlli ómirimdi ózińizdiń jolyńyzǵa qurban etem. Iá, men ákemniń ústeliniń ústinen ashylǵan hatymdy kórdim. Men bárin de túsindim, alystan razy kóńildiń alǵysyn joldaımyn".

Tatána Petrovna hatty ysyryp qoıyp, kózi buldyrap, tereze syrtyńdaǵy qarly baýǵa qarady:

— Qudaı-aý, men eshqashan Qyrymda bolǵan emen. Eshqashanda! Biraq endi budan keler-keter ne bar? Oǵan jańylypsyń deımin be? Ózim de jańylyppyn deımin be?!

Ol jymıyp kúlip, kózin alaqanymen basty. Tereze syrtyńda qyzǵylt shapaq mazdap, uzaq ýaqyt sónbeı turdy.

1943 jyl.

---