Shaqyrdy Qarashekpen Qoıdy sotqa,
Kúımeı me bireý úshin bireý otqa,
Belgili Qoıdyń taýyq jemeıtini,
Jazyqsyz jaza tartqan pende joq pa?
Túlki eken sýdıasy «teńshil» degen,
Ataqtan saý emes de «jemshil» degen.
Bir kúni talapker men jaýapkerge
Shaqyrý qaǵaz shyqty «kelsin» degen.
Ekeýi aıtqan kúni sotqa keldi,
Túlkiekeń Qoıdy kórip kóńildendi.
Tekserip, arly-berli jaýap alyp,
Tez isti bitirmekke jáhıdtendi.
Talapker Mujyq aıtty: «Pálen kúni,
Qotanda Qoıdyń jalǵyz qalǵan túni.
Joq bolyp eki taýyq erteńine,
Súıegi, burqyraǵan jatyr júni.
Der edim «syrttan ury kelgen shyǵar»,
Shyqpady túni boıy ıttiń úni.
Oıyma salystyryp qaradym da:
«Qoı eken jegen, - dedim, - sháksiz muny».
Qoı aıtty: «Shópke toıyp kúni boıyn,
Qozǵalmaı jattym uıyqtap túni boıyn.
Biledi aımaǵymnyń bári, taqsyr,
Joqtyǵyn buzyq kóńil, aram oıym.
Qudaıǵa aıan urlyq etpegenim,
Ornymnan turyp túnde ketpegenim.
Jalǵyz-aq taýyqtardyń tusynda emes,
Aslan ómirimde et jemedim».
Al sonda Túlki qalaı húkim etgi:
«Urlaǵan tanýǵa da, - dedi, - epti. -
Ózge ury kelmegenin sonan bilem,
Oqıǵa bolmys kúni ıt úrmepti.
Kelmese syrttan ury, bul jemese,
Joǵalyp eki taýyq, qaıda ketti?!
Jan berse, nanyp bolmas, jaqyn jatyp,
«Jemedim» degenine dámdi etti.
Teksergen is túrine qaraǵanda,
Muǵabyn taýyqtardy osy jepti.
Obal joq, órtese de muny otqa,
Aparyp óltirińder, baılap oqqa.
Terisimen talapkerdi rıza etip,
Ap kelip tapsyryńdar etin sotqa!».

* * *
Kináli bireý oıdan, bireý tilden,
Ahmet, osy aıtqanyń jeter, toqta!
Kórdiń be, sóziń onsha ajarly emes,
Uıalmaı synatarǵa salyp topqa.
Alaıda tyńdaǵandar bir oılanar:
Túlkideı tóre berý bar ma, joq pa?

---