Qaıtalaý – bilim anasy
Taqyryby: Qaıtalaý – bilim anasy.
Maqsaty: 1. Jyl boıy ótiletin dybystar men áripterdi qaıtalaý. Býyn, sóz, sóılem týraly túsinikterin bekitý.
2. Oıyn elementteri arqyly oqýshylardyń oı - órisin, shyǵarmashylyǵyn arttyrý, tilin, oılaý, eske saqtaý qabiletterin jetildirý, sózdik qoryn keńeıtý. Balalardy zeıindilikke, óz betterimen tez oılaýǵa úıretý.
3. Bilim alýǵa degen qushtarlyǵyn, pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, tabıǵatqa degen súıispenshilikke, qamqorlyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: Aralas sabaq.
Sabaqtyń túri: Oıyn - sabaq.
Kórnekilik: Qyzyl, kók tústi teksheler, magnıt taqta, magnıtofon, ınteraktıvtik taqta, úlestirmeli sýretter, plakattar.
Ádis - tásilder: Oıyn, kórnekilik, sózdik, praktıkalyq.
Sabaqtyń barysy:
I Uıymdastyrý kezeńi.
Muǵalim: Araılap tań atty,
Altyn sáýle taratty.
Jarqyraıdy kúnimiz
Jarqyraıdy dalamyz
Qaıyrly tań, balalar!
Qaıyrly tań, qonaqtar!
Mektep aldy daıarlyq « Baldyrǵan» tobynyń qazaq tili sabaǵyna qosh keldińizder!
Balalar, sheńberge turyp, qolymyzdan ustaıyq.
- Neni sezindik?
- Jylýlyq, dostyq, tatýlyq, bárimiz birge ekenimizdi.
- Durys. Kóńil - kúıimiz qandaı?
- Jaqsy! /Plakat ilinedi/
- Endeshe osy kóńil - kúımen sabaǵymyzdy bastaıyq. /Balalar oryndaryna otyrady./
II Ótkendi qaıtalap, pysyqtaý. Balalar, qaıtalaý - bilim anasy demekshi, búgin jyl boıy ótkendi qaıtalaımyz. Sabaq oıyn túrinde ótedi. Biraq umytpańdar!
Bizdiń maqsatymyz: « Oınaıyq ta, oılaıyq!»
- Dybys degenimiz ne? Olar neshege bólinedi? Daýysty, daýyssyz
dep nege atalady? Dıdaktıkalyq oıyn oınap jibereıik,
«Taksı» oıyny./2 oqýshy/.
- Árip degen ne? Endeshe teledıdar ekranyna qarańdarshy
Tor - tór
Soz - sóz
Or - ór
- oqytý, aıyrmashylyǵyn aıtqyzý /Jýan, jińishke daýystylar/.
- Tańqalatyn jaǵdaı. /Esik qaǵyp, Jumbaqbaı ataı men Bilmespek kiredi/.
Jumbaqbaı ataı:
Amansyńdar ma, balalarym! Senderge búgin ashyq sabaq bolady, dep estip, Bilmespekti ertip keldim. Bilmeıtiniń úırensin, úıretińder. Ózim de qur qol emespin. Senderge « Ǵajap dorba»
ákeldim. İshinde tapsyrmalarym bar, oryndap kórińder, bilimderińdi tekserińder.
Jumbaq jasyrady:
Qar, muz erip, sý kóbeıip,
Saı saladan aǵady.
Búrshik atyp,
Japyraq shashyp.
Bul qaı kezde bolady?
/ kóktemde/.
Jumbaqbaı ata: Tapsyrma osy mezgilge baılanysty.
Muǵalim: Jumbaqbaı ataı, Bilmespek, tórletińizder. Balalar «Ǵajap dorbany» ashaıyq pa? Bilmespek, bolysyp jibershi. Mynaý ne?
/Býyndar - plakat/.
Bilmespek: Bilmeımin.
Muǵalim: Onda Bilmespekke kómekteseıik. «Kim jyldam?» dep atalatyn dıdaktıkalyq oıyn. / Býyndarmen jumys - oqytý, sózder quratý/.
Muǵalim: Balalar, kóktemde mal tóldep, kún jylynyp, ózderiń oıynshyqtaryńdy alyp, dalaǵa shyǵyp, gúl teresińder. Osyǵan baılanysty Jumbaqbaı ataı bizge taǵy bir oıyn alyp kelipti.
«Dybystardy ajyratý» dep atalady eken. Myna sýretterdegi sózderge dybystyq taldaý jasańdar.
- Tólderdi, gúlderdi qaıtemiz?
- Aıalaımyz, qorǵaımyz.
- Oıynshyqtardy she?
- Syndyrmaımyz. / Jumystaryn tekserý/.
Balalar, dybystyq taldaýdy barlyqtaryń durys oryndadyńdar, jaraısyńdar.
Muǵalim: Kelesi tapsyrmamyz «Kim tapqyr?» oıyny. (Kartochkalar taratyp berý. Sózdi oqyp, býyndap, sóılem quratý). Bul tapsyrmany juptasyp oryndaımyz. /1mın./
- Aqyldasyp alyńdar, daıynsyńdar ma?- tekserý / - 10 jup jaýap beredi/.
Endi, balalar, bir sát dem alyp alaıyq. /mýz. sergitý sáti/.
Oqýshylar kózderin jumyp, qoldaryn tizelerine qoıyp, denelerin bos ustaıdy. Áýen tyńdaıdy /magnıtofon/.
- Búgingi kún tamasha.
- Men ózimdi jaqsy sezinýdemin.
- Men ózime senimdimin.
- Men aqyldy bolyp ósip kelemin.
- Barlyǵy qolymnan keledi.
Muǵalim: Kózimizdi ashyp, jumysymyzdy jalǵastyraıyq. Taqtaǵa qaraıyq. Sózjumbaq sheship kóreıik.
1. Kún
2. Órik
3. Kójek
4. Tort
5. Eshki
6. Mama
1. Aspandaǵy janyp turǵan ot.
2. Jemistiń aty.
3. Qoıannyń balasy.
4. Tátti taǵam.
5. Laqtyń anasy (enesi).
6. «Ana» degen sózdiń orysshasy.
Tiginen qandaı sóz shyqty? KÓKTEM.
Sózderden ne quralady? - Sóılem.
Kóktem keldi dalaǵa. Qustar ushyp keldi.
Teledıdarǵa qarańyzdar.
Tapsyrma: Sóılemderdi oqyp berý. 2 oqýshy taqtada sóılemniń grafıkalyq syzbasyn syzyp, túsindiredi.
Jumbaqbaı ataı: Meniń sońǵy tapsyrmam, balalar, myna testtiń suraqtaryna jaýap berińdershi.
1. Qar erıdi.
A) Qysta Á) Kóktemde
2. «Kóktem» sózinde neshe býyn?
A) 1 Á) 2
3. Qustyń uıasyn buzba! Sóılemde neshe sóz?
A) 2 Á) 3
(Tapsyrma 1 bet qaǵazǵa oryndalady).
Sergitý sáti: Teńseledi aǵashtar,
Aldymnan jel esedi.
Kip - kishkentaı aǵashtar,
Bip - bıik bop ósedi.
Jumbaqbaı ataı: Jaraısyńdar, balalarym, men rıza boldym.
Tapsyrmalarymdy bárin buljytpaı oryndadyńyzdar, bilimdi ekensińder, rahmet!
III Refleksıa.
Muǵalim: Jumbaqbaı ataı, sizge kóp rahmet. Bilmesbek bizden kóp úlgi, jaqsy qasıetter aldy, rahmet saǵan. Bilmesbek bizdiń balalarmen birge bolsyn, budan da kóp nárseni úırenesiń.
Saý bolyńyz!
Al biz, balalar, ózimizdiń jumysymyzǵa baǵa bereıik.
(2 - 3 bala sóıleıdi). Barlyǵyn jaqsy sabaqqa qatystyńdar.
Kúnimiz ashyq bolsyn!
Túnimiz tynysh bolsyn!
Aýamyz taza bolsyn!
Sýymyz móldir bolsyn!
Aman - saý bolaıyq!
Maqsaty: 1. Jyl boıy ótiletin dybystar men áripterdi qaıtalaý. Býyn, sóz, sóılem týraly túsinikterin bekitý.
2. Oıyn elementteri arqyly oqýshylardyń oı - órisin, shyǵarmashylyǵyn arttyrý, tilin, oılaý, eske saqtaý qabiletterin jetildirý, sózdik qoryn keńeıtý. Balalardy zeıindilikke, óz betterimen tez oılaýǵa úıretý.
3. Bilim alýǵa degen qushtarlyǵyn, pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, tabıǵatqa degen súıispenshilikke, qamqorlyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: Aralas sabaq.
Sabaqtyń túri: Oıyn - sabaq.
Kórnekilik: Qyzyl, kók tústi teksheler, magnıt taqta, magnıtofon, ınteraktıvtik taqta, úlestirmeli sýretter, plakattar.
Ádis - tásilder: Oıyn, kórnekilik, sózdik, praktıkalyq.
Sabaqtyń barysy:
I Uıymdastyrý kezeńi.
Muǵalim: Araılap tań atty,
Altyn sáýle taratty.
Jarqyraıdy kúnimiz
Jarqyraıdy dalamyz
Qaıyrly tań, balalar!
Qaıyrly tań, qonaqtar!
Mektep aldy daıarlyq « Baldyrǵan» tobynyń qazaq tili sabaǵyna qosh keldińizder!
Balalar, sheńberge turyp, qolymyzdan ustaıyq.
- Neni sezindik?
- Jylýlyq, dostyq, tatýlyq, bárimiz birge ekenimizdi.
- Durys. Kóńil - kúıimiz qandaı?
- Jaqsy! /Plakat ilinedi/
- Endeshe osy kóńil - kúımen sabaǵymyzdy bastaıyq. /Balalar oryndaryna otyrady./
II Ótkendi qaıtalap, pysyqtaý. Balalar, qaıtalaý - bilim anasy demekshi, búgin jyl boıy ótkendi qaıtalaımyz. Sabaq oıyn túrinde ótedi. Biraq umytpańdar!
Bizdiń maqsatymyz: « Oınaıyq ta, oılaıyq!»
- Dybys degenimiz ne? Olar neshege bólinedi? Daýysty, daýyssyz
dep nege atalady? Dıdaktıkalyq oıyn oınap jibereıik,
«Taksı» oıyny./2 oqýshy/.
- Árip degen ne? Endeshe teledıdar ekranyna qarańdarshy
Tor - tór
Soz - sóz
Or - ór
- oqytý, aıyrmashylyǵyn aıtqyzý /Jýan, jińishke daýystylar/.
- Tańqalatyn jaǵdaı. /Esik qaǵyp, Jumbaqbaı ataı men Bilmespek kiredi/.
Jumbaqbaı ataı:
Amansyńdar ma, balalarym! Senderge búgin ashyq sabaq bolady, dep estip, Bilmespekti ertip keldim. Bilmeıtiniń úırensin, úıretińder. Ózim de qur qol emespin. Senderge « Ǵajap dorba»
ákeldim. İshinde tapsyrmalarym bar, oryndap kórińder, bilimderińdi tekserińder.
Jumbaq jasyrady:
Qar, muz erip, sý kóbeıip,
Saı saladan aǵady.
Búrshik atyp,
Japyraq shashyp.
Bul qaı kezde bolady?
/ kóktemde/.
Jumbaqbaı ata: Tapsyrma osy mezgilge baılanysty.
Muǵalim: Jumbaqbaı ataı, Bilmespek, tórletińizder. Balalar «Ǵajap dorbany» ashaıyq pa? Bilmespek, bolysyp jibershi. Mynaý ne?
/Býyndar - plakat/.
Bilmespek: Bilmeımin.
Muǵalim: Onda Bilmespekke kómekteseıik. «Kim jyldam?» dep atalatyn dıdaktıkalyq oıyn. / Býyndarmen jumys - oqytý, sózder quratý/.
Muǵalim: Balalar, kóktemde mal tóldep, kún jylynyp, ózderiń oıynshyqtaryńdy alyp, dalaǵa shyǵyp, gúl teresińder. Osyǵan baılanysty Jumbaqbaı ataı bizge taǵy bir oıyn alyp kelipti.
«Dybystardy ajyratý» dep atalady eken. Myna sýretterdegi sózderge dybystyq taldaý jasańdar.
- Tólderdi, gúlderdi qaıtemiz?
- Aıalaımyz, qorǵaımyz.
- Oıynshyqtardy she?
- Syndyrmaımyz. / Jumystaryn tekserý/.
Balalar, dybystyq taldaýdy barlyqtaryń durys oryndadyńdar, jaraısyńdar.
Muǵalim: Kelesi tapsyrmamyz «Kim tapqyr?» oıyny. (Kartochkalar taratyp berý. Sózdi oqyp, býyndap, sóılem quratý). Bul tapsyrmany juptasyp oryndaımyz. /1mın./
- Aqyldasyp alyńdar, daıynsyńdar ma?- tekserý / - 10 jup jaýap beredi/.
Endi, balalar, bir sát dem alyp alaıyq. /mýz. sergitý sáti/.
Oqýshylar kózderin jumyp, qoldaryn tizelerine qoıyp, denelerin bos ustaıdy. Áýen tyńdaıdy /magnıtofon/.
- Búgingi kún tamasha.
- Men ózimdi jaqsy sezinýdemin.
- Men ózime senimdimin.
- Men aqyldy bolyp ósip kelemin.
- Barlyǵy qolymnan keledi.
Muǵalim: Kózimizdi ashyp, jumysymyzdy jalǵastyraıyq. Taqtaǵa qaraıyq. Sózjumbaq sheship kóreıik.
1. Kún
2. Órik
3. Kójek
4. Tort
5. Eshki
6. Mama
1. Aspandaǵy janyp turǵan ot.
2. Jemistiń aty.
3. Qoıannyń balasy.
4. Tátti taǵam.
5. Laqtyń anasy (enesi).
6. «Ana» degen sózdiń orysshasy.
Tiginen qandaı sóz shyqty? KÓKTEM.
Sózderden ne quralady? - Sóılem.
Kóktem keldi dalaǵa. Qustar ushyp keldi.
Teledıdarǵa qarańyzdar.
Tapsyrma: Sóılemderdi oqyp berý. 2 oqýshy taqtada sóılemniń grafıkalyq syzbasyn syzyp, túsindiredi.
Jumbaqbaı ataı: Meniń sońǵy tapsyrmam, balalar, myna testtiń suraqtaryna jaýap berińdershi.
1. Qar erıdi.
A) Qysta Á) Kóktemde
2. «Kóktem» sózinde neshe býyn?
A) 1 Á) 2
3. Qustyń uıasyn buzba! Sóılemde neshe sóz?
A) 2 Á) 3
(Tapsyrma 1 bet qaǵazǵa oryndalady).
Sergitý sáti: Teńseledi aǵashtar,
Aldymnan jel esedi.
Kip - kishkentaı aǵashtar,
Bip - bıik bop ósedi.
Jumbaqbaı ataı: Jaraısyńdar, balalarym, men rıza boldym.
Tapsyrmalarymdy bárin buljytpaı oryndadyńyzdar, bilimdi ekensińder, rahmet!
III Refleksıa.
Muǵalim: Jumbaqbaı ataı, sizge kóp rahmet. Bilmesbek bizden kóp úlgi, jaqsy qasıetter aldy, rahmet saǵan. Bilmesbek bizdiń balalarmen birge bolsyn, budan da kóp nárseni úırenesiń.
Saý bolyńyz!
Al biz, balalar, ózimizdiń jumysymyzǵa baǵa bereıik.
(2 - 3 bala sóıleıdi). Barlyǵyn jaqsy sabaqqa qatystyńdar.
Kúnimiz ashyq bolsyn!
Túnimiz tynysh bolsyn!
Aýamyz taza bolsyn!
Sýymyz móldir bolsyn!
Aman - saý bolaıyq!
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: Segizinshi naýryz kúni
