Tahaýı Ahtanov "Kúı ańyzy"
Sabaqtyń taqyryby: T. Ahtanov «Kúı ańyzy» 8 synyp.
Sabaqtyń maqsaty: Bilimdilik: Ańyz, kúı týraly tómengi synypta alǵan bilimderin eske túsirý, shyǵarma ıdeıasyn ashý, áńgime muratyn uǵyndyrý;
Damytýshylyq: Ańyz jáne kúı ańyzy túrlerin ajyrata bilýge úıretý, oqýshylardyń oıyn, tilin damytý;
Tárbıelik: oqýshylardyń ónerge degen estetıkalyq qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý, ónerge, óner adamyna degen qurmet sezimin qalyptastyrý, halqymyzdyń mádenı murasynyń damýyna úles qosýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: jańa sabaq.
Sabaqtyń ótý ádisi: ese túsirý, suraq - jaýap, maǵlumat berý, oı qozǵaý, salystyrý, izdendirý.
Sabaqtyń barysy.
Uıymdastyrý bóliminde oqýshylardy sabaqtyń josparymen tanystyryp ótemin.
Jospary:
1. Qaıtalaý - bilim anasy.
2. Kókpar(suraq - jaýap)
3. Bile bergim keedi, bile bergim...
4. Semantıkalyq karta.
5. Venn dıagramsy.
6. Bilimdi bekitý. «Kim jyldam?»
7. Sabaqty qorytý.
8. Baǵalaý.
1. Qaıtalaý - bilim anasy.
Jazýshy Tahaýı Ahtanov týraly esterine túsire otyryp, qaıtalaý.
• Tahaýı Ahtanov qaı jyly, qaı jerde dúnıege kelgen?(1923 - 1994)
• 1956 jyly jaryq kórgen tuńǵysh kitaby qalaı atalady?(Qaharly kúnder)
• Taǵy basqa qandaı kitaptary bar?(«Mahabbat muńy», «Dala syry», «Shyraǵyń sónbesin», «Ana daýsy»
• Qandaı áńgimeleri bar?(«Alǵashqy án», «Ol solaı edi», «Alystan jetken saryn»
2. Kókpar(suraq - jaýap)
1) Qazaq halqynyń qandaı ulttyq aspaptary bar?(Dombyra, qobyz, shańqobyz, dabyl, daýylpaz, sazsyrnaı, t. b.)
2) Kúı degenimiz ne?
3) Kúıdiń qandaı túri bar?
4) Kúıshi degenimiz kim?
5) Qazaqty qandaı kúıshilerin bilesińder?
6) Ańyz degenimiz ne?
3. Bile bergim keledi, bile bergim...
Muǵalim sózi: Qazaqtyń saz aspaptary - ǵasyrlar boıy urpaqtan urpaqqa mıras bolyp kele jatqan mádenı mura. Halyq óz ómirinde bolǵan oqıǵalar men tirshilik tynysyna tabıǵat sulýlyǵyna tebirene kóńilinen aryp shyqqan tól týyndylaryn sazdy aspaptar arqyly beınelep otyrǵan. Kúı janrynda halyqtyń ótkendegi ómiri men turmys - tirshiligi, ádet - ǵuryp, salt - sanasy, dúnıetanýdaǵy kózqarasy, arman - tilegi, t. b. tolǵanady. Dombyrany halqymyz qasterlep, serik etken óner adamdaryna erekshe qurmet kórsetken. Dombyramen oryndalatyn kúı ónerinde tabıǵat qubylystary, ańyz ertegiler, tarıhı oqıǵalar, t. b. sýretteledi.
Qazaq halyq aspaptyq mýzykasynyń ishinde kúı janry erekshe fenomen dep sanalady. Ol Táttimbet, Qurmanǵazy, Qorqyt, Mahambet, Dáýletkereı, Yqylas, Abyl, Baıserke, Seıtekterdiń ǵajaıyp kúılerinen bastap, Nurǵısa Tilendıev, Seken Turysbekovterdiń tamasha kúılerine deıin uzaq evolúsıalyq joldan ótip, qazaq halqynyń san - salaly tynys tirshiligi men ómirin dombyra men qobyzdyń sıqyrly tilimen jetkize biledi. Kúıshi - kompozıtorlar óz týyndylaryn týǵan halqynyń ishki psıhologıalyq jan dúnıesin, dúnıege kózqarasyn beıneleıdi.
Kúı janry - qazaq mýzyka shyǵarmalarynyń ishindegi eń iri janyrynyń biri. Al ańyz týraly, onyń túrleri týraly syzbadan kórýge bolady.
Ańyz
↓
Tarıhı (Kenesary, Joshy han, t. b.)
Topanımıkalyq(Jer - sý ataýyna baılanysty)
Shejirelik(rý, taıpa, júz)
Kúı ańyzy
↓
Mıftik
Áfsanalyq
Hıkaıattyq
Jaǵdaıattyq
4. Semantıkalyq karta.
Orazymbet, Nar, Jańyl, Estemes
Keıipkerler portreti
● Ádemi dóńgelek qara saqaldy, taramys deneli, bıik, dóńes muryndy, kishileý ótkir qońyr kózdi, qatqyl óńdi, qaǵylez kisi.
● Túri júdeý, búıiri solǵan, órkeshi qısaıǵan, tamyry qýraǵan aǵashtaı semgen, iri tulǵaly, jas toly úlken móldir kózdi músápir beıne.
● Qoıý qara qasty móldiregen qara kózdi, dóńgelek júzdi, qara tory, taldyrmash deneli.
5. Venn dıagramsy.
● Kúı Qazaqtyń ulttyq aspaptarymen oryndalatyn áýen
● Ańyz Erterekte ómir súrgen adamdar, jer - sý, meken jaıly aıtylatyn aýyzsha proza úlgileri
● Qazaq halqynyń ótken ómirinen habardar etedi.
6. Bilimdi bekitý. «Kim jyldam?»
Oqýshylarǵa nómirlengen qıma qaǵazdar úlestiriledi. Sol boıynsha áńgimege qatysty suraqtar qoıylady.
7. Sabaqty qorytý.
Kúı ańyzy
↓
♦ Tarıhı
♦ Jaǵdaıattyq
Kúıshi – Sazger, kúı tartady, dombyramen oryndaıdy, sybyzǵymen oryndaıdy, qobyzben oryndaıdy
8. Baǵalaý. Belsene qatysqan oqýshylar bilimin baǵalaý.
9. Úı tapsyrmasy. Shyǵarmanyń kompozısıalyq qurylysyna taldaý jasaý.
Sabaqtyń maqsaty: Bilimdilik: Ańyz, kúı týraly tómengi synypta alǵan bilimderin eske túsirý, shyǵarma ıdeıasyn ashý, áńgime muratyn uǵyndyrý;
Damytýshylyq: Ańyz jáne kúı ańyzy túrlerin ajyrata bilýge úıretý, oqýshylardyń oıyn, tilin damytý;
Tárbıelik: oqýshylardyń ónerge degen estetıkalyq qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý, ónerge, óner adamyna degen qurmet sezimin qalyptastyrý, halqymyzdyń mádenı murasynyń damýyna úles qosýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: jańa sabaq.
Sabaqtyń ótý ádisi: ese túsirý, suraq - jaýap, maǵlumat berý, oı qozǵaý, salystyrý, izdendirý.
Sabaqtyń barysy.
Uıymdastyrý bóliminde oqýshylardy sabaqtyń josparymen tanystyryp ótemin.
Jospary:
1. Qaıtalaý - bilim anasy.
2. Kókpar(suraq - jaýap)
3. Bile bergim keedi, bile bergim...
4. Semantıkalyq karta.
5. Venn dıagramsy.
6. Bilimdi bekitý. «Kim jyldam?»
7. Sabaqty qorytý.
8. Baǵalaý.
1. Qaıtalaý - bilim anasy.
Jazýshy Tahaýı Ahtanov týraly esterine túsire otyryp, qaıtalaý.
• Tahaýı Ahtanov qaı jyly, qaı jerde dúnıege kelgen?(1923 - 1994)
• 1956 jyly jaryq kórgen tuńǵysh kitaby qalaı atalady?(Qaharly kúnder)
• Taǵy basqa qandaı kitaptary bar?(«Mahabbat muńy», «Dala syry», «Shyraǵyń sónbesin», «Ana daýsy»
• Qandaı áńgimeleri bar?(«Alǵashqy án», «Ol solaı edi», «Alystan jetken saryn»
2. Kókpar(suraq - jaýap)
1) Qazaq halqynyń qandaı ulttyq aspaptary bar?(Dombyra, qobyz, shańqobyz, dabyl, daýylpaz, sazsyrnaı, t. b.)
2) Kúı degenimiz ne?
3) Kúıdiń qandaı túri bar?
4) Kúıshi degenimiz kim?
5) Qazaqty qandaı kúıshilerin bilesińder?
6) Ańyz degenimiz ne?
3. Bile bergim keledi, bile bergim...
Muǵalim sózi: Qazaqtyń saz aspaptary - ǵasyrlar boıy urpaqtan urpaqqa mıras bolyp kele jatqan mádenı mura. Halyq óz ómirinde bolǵan oqıǵalar men tirshilik tynysyna tabıǵat sulýlyǵyna tebirene kóńilinen aryp shyqqan tól týyndylaryn sazdy aspaptar arqyly beınelep otyrǵan. Kúı janrynda halyqtyń ótkendegi ómiri men turmys - tirshiligi, ádet - ǵuryp, salt - sanasy, dúnıetanýdaǵy kózqarasy, arman - tilegi, t. b. tolǵanady. Dombyrany halqymyz qasterlep, serik etken óner adamdaryna erekshe qurmet kórsetken. Dombyramen oryndalatyn kúı ónerinde tabıǵat qubylystary, ańyz ertegiler, tarıhı oqıǵalar, t. b. sýretteledi.
Qazaq halyq aspaptyq mýzykasynyń ishinde kúı janry erekshe fenomen dep sanalady. Ol Táttimbet, Qurmanǵazy, Qorqyt, Mahambet, Dáýletkereı, Yqylas, Abyl, Baıserke, Seıtekterdiń ǵajaıyp kúılerinen bastap, Nurǵısa Tilendıev, Seken Turysbekovterdiń tamasha kúılerine deıin uzaq evolúsıalyq joldan ótip, qazaq halqynyń san - salaly tynys tirshiligi men ómirin dombyra men qobyzdyń sıqyrly tilimen jetkize biledi. Kúıshi - kompozıtorlar óz týyndylaryn týǵan halqynyń ishki psıhologıalyq jan dúnıesin, dúnıege kózqarasyn beıneleıdi.
Kúı janry - qazaq mýzyka shyǵarmalarynyń ishindegi eń iri janyrynyń biri. Al ańyz týraly, onyń túrleri týraly syzbadan kórýge bolady.
Ańyz
↓
Tarıhı (Kenesary, Joshy han, t. b.)
Topanımıkalyq(Jer - sý ataýyna baılanysty)
Shejirelik(rý, taıpa, júz)
Kúı ańyzy
↓
Mıftik
Áfsanalyq
Hıkaıattyq
Jaǵdaıattyq
4. Semantıkalyq karta.
Orazymbet, Nar, Jańyl, Estemes
Keıipkerler portreti
● Ádemi dóńgelek qara saqaldy, taramys deneli, bıik, dóńes muryndy, kishileý ótkir qońyr kózdi, qatqyl óńdi, qaǵylez kisi.
● Túri júdeý, búıiri solǵan, órkeshi qısaıǵan, tamyry qýraǵan aǵashtaı semgen, iri tulǵaly, jas toly úlken móldir kózdi músápir beıne.
● Qoıý qara qasty móldiregen qara kózdi, dóńgelek júzdi, qara tory, taldyrmash deneli.
5. Venn dıagramsy.
● Kúı Qazaqtyń ulttyq aspaptarymen oryndalatyn áýen
● Ańyz Erterekte ómir súrgen adamdar, jer - sý, meken jaıly aıtylatyn aýyzsha proza úlgileri
● Qazaq halqynyń ótken ómirinen habardar etedi.
6. Bilimdi bekitý. «Kim jyldam?»
Oqýshylarǵa nómirlengen qıma qaǵazdar úlestiriledi. Sol boıynsha áńgimege qatysty suraqtar qoıylady.
7. Sabaqty qorytý.
Kúı ańyzy
↓
♦ Tarıhı
♦ Jaǵdaıattyq
Kúıshi – Sazger, kúı tartady, dombyramen oryndaıdy, sybyzǵymen oryndaıdy, qobyzben oryndaıdy
8. Baǵalaý. Belsene qatysqan oqýshylar bilimin baǵalaý.
9. Úı tapsyrmasy. Shyǵarmanyń kompozısıalyq qurylysyna taldaý jasaý.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
