InfoHub Logo

Qaraǵandy qalasynyń Qazybek bı aýdany № 66  jalpy bilim beretin orta mektebi.

Mátiniń avtory dene tárbıe pániniń muǵalimi: Mýkashev J.S.

Sport tek deneni damytý jáne sporttyq jetilý úshin úlken múmkindik týǵyzyp qoımaıdy, sonymen birge sporttyń ózine tartý kúshi dene jáne psıhıkalyq kúshterdiń kórinýine joǵary talap, adamnyń sanalylyǵy men rýhanı beınesin jekeleı baǵytty tárbıeleý úshin keń kólemdegi múmkindikter týǵyzady. Tárbıelik maqsatqa jetýdiń sońǵy nátıjesi tek sporttyń ózine ǵana emes, barlyq tárbıe jáne damý júıesiniń áleýmettik baǵyttylyǵyna da baılanysty. Osyndaı beınede, sporttyń tárbıelik múmkindikteri ózinen - ózi sheshilmeıdi, sport aıasynda jınaqtalǵan, tárbıelik baǵyttalǵan qatynastar júıesi arqyly iske asyrylady. Sport áleýmettik – pedagogıkalyq júıege kirgendikten dene tárbıesiniń yqpaldy quraly bolyp tabylady, al sporttyń kúres túrlerimen shuǵyldaný nátıjesinde eńbek jáne áskerı qyzmettiń mańyzdy komponentine aınalady. Sol sıaqty, qazaq kúresiniń el sportyn damytýdaǵy mańyzdylyǵy orasan zor. Kúresti babalarymyz qasterlegen, aqsúıekter sportyna balaǵan. Keshegi  HIII ǵasyrda Shyńǵysqannyń jarysyna engen erejede kúresten eldiń jeńimpaz balýanyna sol kezdegi eń  joǵary, talantty áskerı qolbasyǵa beriletin “Tarhan” ataǵymen bara-bar quqyqtar berilgen. Oǵan orasan zor syılyqtardan bólek bas balýannyń toǵyz aýyr kúnálary keshiriletin  “paıza”, ıaǵnı ruqsatnama berilgen. Mundaı zor ataqqa b.d.d. 539 jyly dańqty Kır patshanyń Vavılondy alý jeńisine arnalǵan álemdik sport  oıyndarynda saq patshaıymy Tumar (Tomırıs) hanymnyń jubaıy, qasıetti syr boıyn jaılaǵan eldiń ulany, Rústem kúresten grek, parsy balýandarynyń jaýyryndaryn jer ıisketip, álemdik bas balýandyqty jeńip alǵan [1]. Naqtyly derek kózderinen alynǵan bul málimet  bizdiń halqymyzdyń álemdik Halyqaralyq jarystaǵy jeńisi bolýy múmkin. Qazirgi zamanǵy tanymal sportshylarymyz olımpıada oıyndarynyń álem birinshilikteriniń jeńimpazdary Jaqsylyq Úshkempirov, Shámil Serikov, Dáýlet Turlyhanov, Qabden Baıdosov, Amangeldi Ǵabsattarov, Málik Nádirbekovter ózderiniń dańqty joldaryn qazaq kúresinen bastaǵan. Qazaq kúresiniń úzdik ádis-tásilderi orystyń “sambo” kúresiniń negizgi úlgisine engen. Kúrespen shuǵyldanǵan jas jetkinshekter, dzú-do, erkin kúres, grek-rım kúresi sıaqty olımpıada oıyndaryna engen kúres túrlerin tez meńgerýge alǵy shart jasaıdy. Kúresti álemniń 60 eli moıyndap otyr. Kúresý qazaqtyń qanymen kelgen, júregine jaqyn sporttyń asyly. Munda ulttyq rýh, týǵan topyraǵyna, eline degen súıispenshilik, el namysy úshin óz ar namysyn qurban etý sıaqty patrıotızm bar.

Qazirgi tańda elimizde qazaq kúresin álemdik básekege laıyqty sport túri deńgeıinde damytý basty maqsatqa aınalyp otyr. Kúsh pen ádis-tásilderdi bir sózben aıtqan da, kúsh bolmasa ádis-tásildiń, ádis-tásil bolmasa kúshti qoldanýdyń bári beker bolǵany jáne jeńiske jetýdiń júzege asyrylýy da múmkin emes. Sondyqtanda qazaq kúresimen shuǵyldanbas buryn maman jattyqtyrýshy shuǵyldanýǵa talap bildirýshilerdiń densaýlyq jaǵdaıyn medısınalyq tekserýden ótkizýi tıis. Jaqsy balýan daıyndap shyǵarý úshin jankeshtilikpen ter tógip, tıanaqty jattyǵýmen úzdiksiz jattyǵý jasaý qajet. Bilikti bapker oqytý-jatyǵý júıesin kúndelikti júıeli túrde jetildire otyryp, ár shuǵyldanýshyny úlken júktemelerdi meńgerýge daıyndaýy tıis. Iaǵnı, bul kilem ústindegi beldesýler joǵary qarqyndylyqta ótetin bolǵandyqtan uzaq ýaqyttar júıeli túrde jattyǵý qajet [2]. Osy zamanǵy beldesýlerde jattyqtyrýshylar men mamandar nazarynyń shapshańdyq, kúsh jáne qarqyndy tózimdilikti damytýǵa aýdarylýy ómir tájirıbelerinen týyndaǵan qajettilik. Jyldamdyq-kúsh qyzmeti jumystaryn oryndaýmen baılanysty balýandardyń bulshyq etteri jaqsy damyǵan bolýy tıis. Jattyqtyrýshylar oqý jattyǵý sabaqtarynda jalpy jáne arnaıy damytý jattyǵýlaryn iriktep, tańdap alýy qajet. Ásirese moıyn biligi, ıyq ıini, shyntaq, tize men aıaq basy býyndarynyń bulshyq etterin damytyp, bekitýge erekshe nazar aýdarýy tıis. Sondyqtan da qazaq kúresimen shuǵyldanýshy jasóspirim balýanǵa ádis-tásilderdi jetildirýge baǵyttalǵan jumys jasaýy úshin, aldymen qozǵalystyń úılesimdi áreketterin úırenip, ony odan ári jetildirý, qozǵalys shapshańdyǵyn damytý jáne ony daǵdyǵa aınalǵansha jetildirýdi qamtamasyz etý, jáne onyń negizinde jekelegen ádis-tásildi jáne qozǵalys áreketterin kóp ret qaıtalaý kezeńi jatyr. Árbir jattyǵýdy qaıtalaý syrtqy úılesimdi oryndalý beınesimen ótilgen aldyńǵylaryna uqsas bolǵanymen, barlyq ýaqytta ózinde jańa úırengen, jańa bóliktiń mazmunyn beredi. Atap aıtqanda, munda jańa qozǵalys áreketiniń birtindep qalyptasýynyń kepili, kilti jatyr. Tutas qaıtalaý kezeńin maqsatqa sáıkes shartty túrde ekige bólemiz:

1) Qozǵalys (ıkemdiligin) biliktiligin qamtamasyz etý.

2) Qozǵalys (ıkemdiligin) biliktiligin jetildirý.

Qozǵalys biliktiliginiń paıda bolý satysy qozǵalys ıkemdiliginiń negizgi túriniń birinshi bastapqy qalyptasýyn qamtamasyz etedi, al áreketti oryndaý qozǵalys ıkemdiliginiń qalyptasýynyń ózine tán belgisi. Joǵary satydaǵy qozǵalys biliktiligine kezegimen ótetin qozǵalys daǵdysyn qalyptastyrýdy qamtamasyz etý jatady. Mindetke sáıkes pedagogıkalyq júıeniń bul kezeńi kelesi eki satyǵa bólinedi:

1) Qozǵalys daǵdysynyń paıda bolýy;

2) Qozǵalys biliktiliginiń joǵary tártibiniń qamtamasyz etilýi [3].

Jetildirý kezeńinde barlyq ádister kesheni qoldanylady, alaıda bútindeı úıretý, jarystyq jáne oıyndyq ádisteri ár túrli úılestikte jáne túrleri basty oryn alady. Bir ýaqytta kórý jáne estý baǵdarlaryn paıdalaný kólemi tarylady, biraq qozǵalysty seziný róli artady. Balýandardyń kúresý tásilderin jetildirýde oqytyp úıretýdiń  ekinshi jáne úshinshi kezeńiniń negizinde qozǵalys áreketin kóp ret qaıtalaý júıesi jatyr. Sońǵy kezeń úshin qaıtalaý máselesiniń erekshe mańyzy bar: kóp ret qaıtalaǵan durys, biraq kóp qaıtalaý sheksiz emes, ol aqylǵa syıatyndaı dárejede shektelýi tıis.

Qazaq kúresi tásilderiniń jalpy negizi balýannyń ádis-tásildik, sol sıaqty jan-jaqty daıyndyǵy jáne erik kúshi múmkindikterin sheber paıdalaný bolyp tabylady. Munyń ózinde jarystardaǵy naqty jaǵdaılarda qarsylasynyń erekshelikteri de esepke alynady. Kúrestiń ádis-tásilideri ádispen qosa alǵanda balýannyń sporttyq sheberliginiń negizi bolyp tabylady. Balýandar men jattyqtyrýshylardyń birlesken shyǵarmashylyǵy arqasynda kúres tásilderi udaıy jetilip, arta túsedi. Ádis-tásilerdi udaıy jetildirip, baıyta túsý ádis-tásildik sheberlikti arttyrýdyń mindetti sharty. Eger balýan beldesý barysynda eń bolmaǵanda bir jańa ádis qoldana alatyn bolsa, onda soǵan saı onyń ádis-tásildik áreketiniń aıasy da keńı túsedi. Balýandardyń ádistik-tásildik daıyndyǵynyń jan-jaqty bolý qajettiligi jóninde aıtqanda, biz olardyń ár túrli toptaǵy baǵdarlamalardy minsiz meńgere alýlary, shabýylǵa shyqqanda jıi qoldanylatyn ádisterge qarsy tásilder qoldanýlary, sondaı-aq qarsylastyń barlyq shabýyldarynan qorǵana alýlary qajettigin este ustaý qajet Eger balýan qandaı bolmasyn bir qarsylasynyń negizgi ádisinen qorǵana almaıtyn bolsa, onyń álsiz jerin bilip qalǵan qarsylasynan sózsiz jeńilip qalatyndyǵyn kúni buryn aq aıtýǵa bolady. Joǵaryda aıtyp ketkendeı balýannyń ádis-tásildik múmkindikteri kóbinese onyń dene kúshi qabiletine baılanysty. Jattyǵý kezinde balýandardyń et qyzmetin ǵana baqylaýǵa alyp qoımaı, olardyń qan aınalym jáne júıke júıesine de mán bergen durys. Tynyshtyq kúıde júrek soǵý jıiligi balýandarda mınýtyna 60-65 ret. Júrek kólemi joǵary dárejeli balýandarda Iý.A.Borısova jáne G.S.Týmanán zertteýleriniń nátıjeleri boıynsha orta eseppen 953 sm³-ty quraıdy. V.L.Karpmannyń málimetteri boıynsha balýandarda bul kórsetkish 953sm³-qa teń (jeke sportshylarda 719-1248 sm³). Balýandarda júrek kólemi dene salmaǵyna jáne boı uzyndyǵyna  baılanysty. Júrek soǵý jıiligi balýandarda beldesý kezinde jumystyń qýatyna baılanysty mınýtyna 170-200 retke jetedi. Balýandarda jattyǵý sabaqtarynda júrek soǵý jıiligin telemetrıalyq tirkeý qarsylasyn laqtyrý kezinde júrek yrǵaǵy mınýtyna 180-190 retke deıin ósetinin kórsetedi. Balýannyń tásildik jaǵynan daıarlanýy ádistik áreketterdi, aıqastardy júrgizýdegi, sondaı-aq jarystarǵa qatysqandaǵy biliktiligine, sheberligine jáne daǵdylaryna baılanysty [4]. Sportshy kúresýdiń ádis-tásilderin sporttyq jattyǵý ustanymyna saı udaıy zerttep, júıeli jáne dáıekti túrde jetildirip otyrýy tıis. Ádis-tásilderdi meńgerip, jetildirý jolynda jumys júrgizgende jattyǵýshylardyń sol materıaldyń mánine qanshalyqty tereń boılaǵandyǵynyń mańyzy úlken. Sondyqtan-da kúres ádis-tásilderine úıretkende jattyǵýshylardyń shyǵarmashylyq belsendiligi men ınısıatıvasyn udaıy arttyrý, óziniń áreketterin syn kózben jáne búge-shigesine deıin taldaý, ádis-tásildik tájirıbesin tujyrymdaý qabiletin damytý qajet. Eger balýan tapsyrmany nemquraıdy oryndaı salatyn bolsa, belsendilik jáne ınısıatıva kórsetpese, buryn jınaqtaǵan tájirıbesin paıdalanbasa, ondaı sportshy básekelerde joǵary nátıje kórsete almaıdy, ıaǵnı kúrdeli ádis-tásildik mindetterdi óz betinshe sheshýge onyń qabileti jetpeıdi. Ózi josparlaǵan áreketterinen qandaı bolsa da aýytqysa (al munyń ózi jarysta jıi kezdesedi), sportshy sasa bastaıdy, qıyn jaǵdaıdan amal taýyp shyǵa almaıdy, sóıtip jeńilip qalý qaýpine ushyraıdy. Inısıatıvasy mol, shyǵarmashylyq oımen qımyldaıtyn balýan tez arada ádis-tásildik tájirıbe jınaqtap, ony udaıy baıyta beredi. Eger jattyqtyrýshy balýandy onyń óresi jetedi degen barlyq jaǵdaıda da óz betinshe sheshim qabyldaı alatyndaı etip úıretse, eger ony jarystardaǵy beldesýlerde jáne jarystarda kezdesetin qıyn jaǵdaılardan óz betinshe jol taýyp shyǵýǵa baýlysa, onda onyń shyǵarmashylyq belsendiligi artyp, sporttyń sheberligi shyńdala túsedi. Osy maqsatpen balýannyń ózdegenin shyǵarmashylyq jumys isteý formasyn (ádebıetterdi oqý, úıde ártúrli tapsyrmalardy oryndaý) keńinen qoldanǵan jón [5].

Sonymen qatar, kúrespen shuǵyldanýshylardy kúndelikti jáne jarystarǵa qatysqandyǵy jaıly kúndeligine jazyp júrýge úıretip, daǵdylandyrý kerek. Eger jattyǵý sabaqtary kezinde vıdeo qoıylymdar (fılmder), sondaı-aq jeke jarystar hronıkasy, kınogramma, t.b paıdalanylatyn bolsa, ádis-tásilderdi meńgerý jáne jetildire túsý edáýir ońaı bolady. Sondaı-aq jarystarǵa kórermen retinde qatysý, asa kúshti sheberlerdiń, qarsylastarynyń jattyǵýyn kórý de edáýir paıda beredi. Osynyń barlyǵy palýanǵa ártúrli ádistik jáne tásildik áreketterdi tereńirek taldaýǵa, sóıtip ony búge-shigesine deıin bilýge, ol jónindegi óziniń túsinik aıasyn keńeıte túsýge múmkindik beredi. Tásildik daıarlyqtyń ártúrli ádisteri men quraldaryn jattyǵyp júrgenderdiń jeke basynyń erekshelikterin eskere otyryp paıdalanǵanda ǵana balýandardyń qajetti sapalaryn damytýda jeńistikke jetýge bolady. Qazirgi zamanǵy óskeleń ómir talaby jaǵdaıynda sport túrlerinen, onyń ishinde  qazaq kúresinen bolashaq jattyqtyrýshy mamandar daıarlaýda bolashaq mamandar dene shynyqtyrý men sporttyń teorıasy jáne ádistemesi, anatomıa, fızıologıa, bıohımıa, dene jattyǵýlarynyń bıomehanıkasy, sportmenedjmenti, pedagogıka jáne psıhologıa sıaqty  qatarlas pánderin  oqyp, bilýi jáne olarmen sporttyq  jattyǵýdy úılestirýi tıis. Árbir otanyn súıetin, eliniń patrıoty, kásipker azamattar qazaq halqynyń izgi dástúrleriniń  biri, ulttyq qazaq kúresin damytýǵa at salysýy tıis. Sondyqtan qazirgi tańda ulttyq qazaq kúresiniń kósegesin kógertý, sonymen birge álem moıyndaıtyn sport túrine dárejesine jetkizý úshin jan-jaqty kásibı daıyndyqtan sheberlik daǵdylaryn meńgergen bilikti mamandar daıyndaý – dene mádenıeti JOO pedagogıkalyq ujymdarynyń basty mindeti. 

Qazaq kúresin damytýda  myna tómendegi mindetterdi qarastyrdyq:

1. Qazaq kúresimen shuǵyldanatyn balýandardyń kúsh qabiletterin damytýdyń ǵylymı-pedagogıkalyq negizderin saralaý;

2 Qazaq kúresimen shuǵyldanatyn balýandardyń kúsh qabiletterin damytý daıyndyǵynyń ádistemelik baǵdarlaryn kórsetý;

3. Joǵary oqý orny stýdentteriniń bolashaq qazaq kúresinen jattyqtyrýshylyq mamandyǵyna kásibı beıimdelýin uıymdastyrýdyń pedagogıkalyq is-sharalarynyń negizderin qalyptastyrý;

4. Zertteý nátıjelerine súıene otyryp, bolashaq qazaq kúresiniń jattyqtyrýshysy mamandaryn daıarlaýdyń úılesimdi júıesin jasaýdyń ǵylymı-praktıkalyq ádistemesin daıyndaý [6].

Joǵary oqý oryndarynda, balalar men jasóspirimder sport mektepteri bólimderindegiń jáne jalpy bilim beretin orta mektepterindegi sport seksıalaryndaǵy oqý-jattyǵý sabaqtary oqý-tárbıe prosesiniń bólinbeıtin bóligi bolyp esepteledi, sondyqtan, qazaq kúresi arqyly olardyń dene mádenıetin qalyptastyrý, jattyqtyrýshylyq qyzmetinde joǵarǵy oqý ornyn oqyǵan jyldarynda meńgergen sheberlik daǵdylaryn biliktilik pen daǵdylaryn is júzinde qoldaný, dárejeli sportshylar daıarlaýda pedagogıkalyq sheberlikterin jetildirý óskeleń ómir talaby.

Prezıdentimizdiń bolashaq urpaqqa salaýatty ómir saltynna sıhatattaýy  bizge Úlkendem berip, óz kúshimizdi aıamaı  balalarǵa sport óneriniń talaı qyryn tanytyp, kelekshekte óz Otanyna degen súıispenshiligin arttyratyn, halqynyń namysyn qorǵaıtyn azamat  tárbıeleý osy qaǵıdaǵa bar kúshimizdi salýǵa bel  baılaımyz.

 

ÁDEBIETTER

1. Jandarbekov B. «Tomırıs». «Jalyn» baspasy 1989j.

2. M.Bolǵanbaev.Qazaqtyń ulttyq SPORT túrleri. - Almaty1985j

3. Qazaqsha kúres (Ujymdyq jınaq) Almaty: Q.A.Zaqparat 2002-32 bet.

4. G. Ilásova Sport túrleriniń fızıologıasy (oqý quraly) - Túrkistan 2004j.

5. S.M.Vaısehovskıı. Jattyqtyrýshy (knıga). «fızkýltýra ı sport»

5. S.M. Vaısehovskıı. Jattyqtyrýshy (knıga). “Fızkýltýra ı sport” baspasy, – A., 1971.

6. Á.K.Ábdillaev. Dene mádenıetiniń ilimi jáne ádistemesi. Kentaý 2007j.

---