InfoHub Logo

Táýelsizdik – eń basty qundylyǵymyz. Bul kúnge san ǵasyr boıy armandap jettik. Táýelsizdikke qan tógissiz, beıbit túrde qol jetkizip, elimizdi álemniń órkenıetti memleketteriniń qataryna qostyq. 20 jyl ishinde táýelsiz Qazaq elin qalyptastyryp, naryqtyń qıyn ótkelekterinen aman ótkizip kelemiz.

Barsha qazaqstandyqtar úshin Táýelsizdiktiń máni de, mańyzy da aıryqsha. Óıtkeni biz Táýelsizdiktiń arqasynda tarıhymyzdy túgendep, tilimizdi, dinimizdi jáne dilimizdi qaıta oralttyq. Memleketimizdiń ulttyq rámizderi qabyldanyp, ulttyq salt-dástúrimizdi jandandyrdyq.

Táýelsizdiktiń  24 jyly tarıhta óz erekshelikterimen qaldy. Biz búgin osy ataýly jyldarǵa toqtalmaqpyz.

1990 jyl.

1990 jyly qazanda Qazaq  KSR Joǵarǵy Keńesi respýblıkanyń  egemendigi týraly Deklarasıa qabyldady.  

1991 jyl

1991 jyly tamyz aıyndaǵy Máskeýde ótken dúmpýden keıin, Komýnıstik partıa taratylyp,  qoǵamdyq múlik bılikke berildi.

1991 jyly 24 tamyzda Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesi «Aǵymdaǵy jaǵdaıdy baǵalaý jáne Respýblıka egemendigin nyǵaıtý sharalary týraly» Qaýly  qabyldandy.

1991 jyldyń 29 tamyzyndaǵy  Qazaq KSR Prezıdentiniń «Semeı ıadrolyq synaq polıgonyn jabý týraly» Jarlyǵy boldy. Qazaq jerinde  40 jyldan astam ýaqyt boıy synaq júrgizilgen ıadrolyq qarýǵa núkte qoıyldy. Elbasynyń osy tarıhı sheshimi, batyl qadamy búginde dúnıe júzine  málim tarıhı faktige jáne bizdiń ulttyq maqtanyshymyzdyń mánine aınaldy.

Taıaýda ǵana Birikken Ulttar Uıymynyń Bas assambleıasy bizdiń el Prezıdentiniń usynysyn maquldap, 29 tamyzdy Halyqaralyq ıadrolyq qarý-jaraqqa qarsy kúres kúni dep jarıalady.

Qazaqstanda 1991 jyldyń tamyz-qazan aılarynda Prezıdenttiń jarlyǵymen  mynadaı qaıta qurýlar boldy:  prokýratýra, memlekettik qaýipsizdik, ishki ister, ádilet jáne sot organdary bólindi. Qazaq KSR Memlekettik qorǵanys komıteti quryldy.  Odaqqa baǵynyshty kásiporyndardyń Qazaq KSR úkimetiniń qaramaǵyna túbegeıli ótip, respýblıkada altyn  qory men Almas qory, t.b. quryldy.

Áýbákirov Toqtar Ońǵarbaıuly – qazaqtyń tuńǵysh ǵaryshkeri  1991 jyly 2 qazanda  Baıqońyrdan «Soıýz TM-13»  kemesimen ǵaryshqa ushty. 

1991 jyly 16 qazanda  – Qazaq KSR-iniń  Prezıdentin saılaý týraly Qazaq Keńestik Sosıalısik Respýblıkasynyń Zańy qabyldandy.

1991 jyly Joǵarǵy Keńestiń tańdaýymen prezıdenttiń qyzmet orny bekitildi. Qazaqstannyń tuńǵysh prezıdenti bolyp Nursultan Ábishuly Nazarbaev saılandy. 

1991 jyly 1 jeltoqsanda   - Qazaq KSR-iniń  Prezıdentin saılaý ótti.  Saılaý nátıjesi  boıynsha  daýys berýge  qatysqandardyń 98,78  % daýysyn jınaǵan N.Á.Nazarbaev Respýblıka Prezıdenti bolyp saılandy.

1991 jyly 10 jeltoqsanda  Qazaq  KSR Joǵarǵy Keńesi «Qazaq Keńestik Sosıalısik Respýblıkasynyń  ataýyn ózgertý týraly» Zań qabyldandy. Osy  zańǵa  sáıkes  jańa qurylǵan táýelsiz memleket Qazaqstan Respýblıkasy dep ataldy.

1991 jyly 16 jeltoqsan kúni - «Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik  táýelsizdigi týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańy qabyldandy.  Qazaqstannyń bul qabyldanǵan Zańy burynǵy KSRO elderiniń  ishinde eń sońǵy zańy bolyp tabylady. Osy kúni Qazaqstan Respýblıkasynyń  memlekettik táýelsizdigi jarıalandy. 1991 jyly jeltoqsannyń 16-synda Qazaqstan óz Táýelsizdigin jarıalady. Osylaısha álem kartasynda Táýelsiz Qazaqstan atty jańa memleket paıda boldy. Onyń tuńǵysh Prezıdenti bolyp Nursultan Ábishuly Nazarbaev saılandy. Sóıtip Qa­zaqstan Komýnıstik partıasy Orta­lyq Komıtetiniń HV plenýmy qabyldaǵan sheshim qazaq qoǵamyna túbegeıli ózgerister engizdi.

1991 jyly 12 jeltoqsan kúni  - «Qazaqstandaǵy 1986 jylǵy jeltoqsannyń 17-18-indegi oqıǵalarǵa qatysqany úshin jaýaptylyqqa tartylǵan azamattardy aqtaý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Jarlyǵy qabyldandy.

16 jeltoqsan kúni  – 1986 jyldyń Jeltoqsan oqıǵasyn eske  alý kúni. Almaty qalasynyń halqy bul kúni Respýblıka alańyna shyǵyp, 1986 jyly qaza bolǵandardy esterine alady.

1991 jyly  20 jeltoqsanda  «Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyǵy týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Qaýlysy  qabyldandy.

1991 jyly 21 jeltoqsanynda Almaty qalasynda burynǵy KSRO quramyna engen on bir táýelsiz memleket basshylary Táýelsiz Memleketter Dostastyǵyn (TMD) qurý týraly Almaty Deklarasıasyna qol qoıdy.  Sóıtip, TMD-na memlekettik táýelsizdik, teń quqylyq jáne egemendik qaǵıdattarymen kirý týraly sheshim qabyldandy.

1991 jyly Reseı Federasıasy Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik  egemendigin tanydy.

1991 jyly Qazaqstan boıynsha repressıa qurbandaryna  tuńǵysh ret Aqtóbe qalasynda Túıetóbede eskertkish qoıylǵan.  Osy jerden  jappaı atý jazasyna ushyraǵan júzge jýyq adamnyń súıegi tabylǵan, eskertkishtiń ashylýynda jıylǵan halyqta esep bolmady. Jaqyndarynyń súıegi qaıda qalǵanyn bilmeı júrgen talaı aqtóbelik  úshin, jalpy halqymyz úshin eleýli  oqıǵa boldy. Bul  eskertkishtiń  avtory — sáýletshi Ábýbákir  Ájiǵalıev.

1992 jyl

1992jyly   10 qańtarda  «Qazaqstan Respýblıkasynda ishki áskerleri týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Jarlyǵy qabyldanyp, memlekettiń táýelsizdigin qamtamasyz etý maqsatynda elimizdiń ishki ister áskeri quryldy.

Qorǵanys –táýelsiz memlekettiń eń mańyzdy nyshandarynyń biri. 1992 jyldyń 7 mamyrdaǵy «Qazaqstan Respýblıkasynyń Qarýly Kúshterin qurý týraly» № 745 Jarlyǵymen óziniń derbes qurylymy, basqarý men qarjylandyrý tártibi bar respýblıkanyń Qarýly Kúshter qurylysynyń negizi salyndy.
Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýsıasyna sáıkes Prezıdent Qarýly Kúshterdiń Bas Qolbasshysy bolyp tabylady.
2003 j.7 mamyrynda  Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń № 1085 Jarlyǵy negizinde  Qazaqstan Respýblıkasy Qarýly Kúshteriniń Áskerı-teńiz kúshteri  quryldy.

1992jyly 15 qańtarda«Dinı senim bostandyǵy jáne dinı birlestikter týraly»   Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańy  qabyldandy.

1992 jyly 30 qańtarda Qazaqstan Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymyna kirdi.
-Qazaqstan Respýblıkasy TMD elderiniń ishinde  birinshe bolyp 56 múshe eldi  biriktirgen memleketaralyq bedeldi uıym Eýropa qaýipsizdigi jáne yntymaqtastyǵy uıymyna 2010 jyly tóraǵalyq etý múmkindigine ıe boldy.

1992 jyly 18 aqpanda Qazaqstan balalarynyń meıirimdilik qory «Bóbek» dúnıege keldi.

1992 jyly Almaty qalasynda  Dúnıejúzi qazaqtarynyń İ Quryltaıy ótti.

1992 jyldyń  2 naýryzynda Qazaqstan BUU-na múshe bolyp, onyń halyqaralyq qatynastar júıesinde derbes sýbekt sapasynda yqpaldasýy bastaldy.   1991-1994 jyldar aralyǵynda álemniń  111 eli QR tanysa, 92 memleketimen dıplomatıalyq qarym-qatynas ornatyldy.

1992 jyly 8 mamyrda  QR-nyń derbes Qarýly kúshteri quryldy.

1992 jyly 15 mamyrda TMD-nyń 6 memleketiniń (Armenıa, Qazaqstan,Qyrǵyzstan, Reseı, Tájikstan, Ózbekstan) memleket basshylary Ujymdyq qaýipsizdik týraly shartqa qol qoıdy.

1992 jyly 22 mamyrda  Qazaqstan  IýNESKO quramyna endi.

1992 jyly 22 mamyrda Qazaqstan Prezıdenti N.Á.Nazarbaev jáne  memleket basshylary  Strategıalyq shabýyl qarý-jaraǵy (SSHQ-1) týraly zymyrandyq-ádrolyq qarýdy taratpaý jáne birte-birte bólshektep, shyǵaryp tastaý týraly Lıssabon  hattamasyna ıadrolyq qarýdan arylý mindettemesin aldy.Óz aýmaǵyn  ıadrolyq qarýsyz aımaq dep jarıalady.

Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigi  men ulttyq sıpatyn jańa memlekettik rámizder beıneleıdi. 1992 jyldyń 4 maýsymynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik eltańbasy týraly»  jáne «Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik ánuranynyń mýzykalyq redaksıasy týraly» zańdar kúshine endi.  11 jeltoqsanda «Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik ánuranynyń mátini týraly» zań qabyldandy.

1992 jyly 17 qazanda Qazaqstan Respýblıkasy men Kıeli Taq arasynda dıplomatıalyq qarym-qatynas ornatyldy.

IýNESKO-nyń kelisimi men tártibi boıynsha 1992 jyldyń qazan aıynda taǵaıyndalǵan «IýNITI» («Birlik») halyqaralyq syılyǵy «Bóbek» qaıyrymdylyq qorynyń prezıdenti Sara Alpysqyzy Nazarbaevaǵa tapsyryldy.

1992 jyldyń qazan aıynda Qazaqstan Respýblıkasy men Reseı Federasıasy arasynda dıplomatıalyq qarym-qatynas ornatyldy. Eki  elde óz elshilikteri ashyldy.

1992 jyly Tama Eset batyr Kókiulynyń kesenesi salyndy. Bul sharaǵa 75 myń adam qatysty degen derek bar. Bul ıdeıanyń avtory, jalpy osy istiń basy-qasynda bolǵan  —  tilshi ǵalym Muhtar Aryn. Eskertkish   avtory —  Toqtaǵan Janysbekov.

1993 jyl

1993 jylǵy qańtardyń 28-inde Qazaqstan Respýblıkasynyń tuńǵysh Konstıtýsıasy qabyldandy. Negizgi Zań 4 bólimnen, 21 taraýdan, 131 baptan turdy.

1993 jyly 25 aqpanda Prezıdent Jarlyǵymen T.O.Áýbákirov Qazaqstan Respýblıkasy Mınıstrler kabıneti janyndaǵy Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq aeroǵarysh agenttiginiń bas dırektory bolyp taǵaıyndaldy.

1993 jyly 26 aqpanda respýblıka aımaǵynyń  tutastyǵyn, birkelkiligin,   ózgesheligin dáleldeıtin «Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik shekarasy týraly» Zańy óz kúshine endi.
Qazaqstan - álemde aýmaǵy jaǵynan 9-oryndy ıelenetin iri memleket.   Shekarasynyń uzyndyǵy shamamen 14 myń shaqyrym. Memlekettilikti qurýǵa kiriskende, eń aldymen memlekettik shekarany rásimdeý máselesi nazarǵa ilikti.
- Bul birinshiden, QHR-symen uzyndyǵy 1700 shaqyrymǵa sozylǵan shekaraǵa qatysty edi. 1994 jyly Qazaqstan  men Qytaı shekara syzyǵyna qatysty iri kelisimderge qol qoıyldy. Orta azıalyq kórshilerimiz Ózbekstan, Qyrǵyzstan jáne Túrkmenstanmen  eki jaqty kelissózderdiń barysynda barlyq máseleler sheshildi.
- Reseı men Qazaqstan arasyndaǵy  uzyndyǵy 7591 shaqyrym bolatyn zańdy túrde rásimdelgen shekaraǵa ıemiz.

1993 jyldyń naýryzynda Qyzylordada «Aral – ǵasyr qasireti»  atty halyqaralyq konferensıa qatysýshylary memleket basshylary atynan Birikken Ulttar Uıymyna úndeý joldady. Halyqaralyq Aral qoryn qurý jóninde kelisimge keldi. Azıadaǵy iri memleketterdi Araldy qorǵaý qozǵalysyna atsalysýǵa shaqyrǵan úndeý qabyldandy. Araldy qorǵaý Halyqaralyq qorynyń tóraǵasy bolyp, N.Á.Nazarbaev saılandy.

Odan keıin Elbasynyń bastamashyldyǵymen 1993 jylǵy mamyr aıynda «Jappaı saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý týraly» Zań qabyldandy. Osylaısha bizdiń memleket kezinde kertertpa júıeniń kesirinen elimizdiń azattyǵy men táýelsizdigi jolynda qurban bolǵan azamattardy aqtap, bázbireýlerdiń óktem saıasatymen jasalǵan tarıhtyń qateligin túzedi.

1993 jylǵy 5 qarashada «Aqsha júıesin turaqtandyrý jónindegi shuǵyl sharalar týraly» Prezıdent jarlyǵy shyqty. 1993 jyly 15 qarasha «Ulttyq valúta» kúni dep atalyp, alǵashqy Qazaqstan Respýblıkasynyń teńgesi aınalymǵa tústi. Oǵan ataqty tulǵalar sýreti basylyp shyqty. 2006 jyly 15 qarashada teńgemiz jańa basylymmen qaıta shyqty.

1993 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N.Á.Nazarbaev «Bolashaq» baǵdarlamasyn  taǵaıyndady. Osy jyly «Bolashaq» baǵdarlamasy boıynsha shetelge jastardy oqytý bastaldy.

1994 jyl

1994 jyly 16 aqpanda Qazaqstan ıadrolyq qarýy joq el retinde Iadrolyq qarýdy taratpaý týraly shartqa qol qoıdy.

Ata Zań negizinde 1994 jyly naýryz aıynda alǵash ret parlamenttik saılaý ótkizildi.  Sol jyly parlament taratyldy.

1994 jyly 27 mamyrda Qazaqstan ramaly qujatqa qol qoıyp, NATO-nyń «Beıbitshilikke arnalǵan seriktestik» baǵdarlamasynyń  19-shy qatysýshy memleketi boldy.

1994 jyly 6 shildede Joǵarǵy Keńes depýtattary astanany Aqmola qalasyna kóshirýge sheshim qabyldady.

1994 jyly 5 jeltoqsanda  Býdapeshtte Ulybrıtanıa, Reseı jáne Amerıka Qurama Shtattarynyń basshylary Qazaqstan Respýblıkasynyń qaýipsizdigine kepildik berý týraly Memorandýmǵa qol qoıdy.

1994 jyly memleketimizdiń tuńǵysh ordenderi men medaldary dúnıege keldi. Talǵat Musabaev Soıýz-TM6 ǵarysh kemesimen kókke samǵady.

1995 jyl

1995 jyl – Abaı jyly bolyp jarıalandy.  

1995 jyly 12 qańtarynda  Prezıdent Jarlyǵymen  qazaq ǵaryshkerleri  T.O.Áýbákirovke, T.A. Musabekovqa, Reseı ǵaryshkeri Iý.I. Melenchenkoǵa –«Halyq Qaharmany» ataǵy  berilip, joǵary erekshelik belgisi –«Altyn Juldyz» tapsyryldy. T.A. Musabekovqa, Iý.I. Melenchenkoǵa «Qazaqstannyń ǵaryshker ushqyshy» qurmetti ataǵy berildi.

1995 jyly 1 naýryzda Prezıdent Jarlyǵymen Qazaqstan halyqtarynyń Assambleıasy quryldy.

1995 jylǵy 1 naýryzda memleket basshysy janyndaǵy qoǵamdyq konsýltasıalyq-keńesshi organ — Qazaqstan halyqtarynyń Assambleıasy quryldy. Onyń maqsaty —  qoǵamdyq turaqtylyq pen ultaralyq tatýlyqty nyǵaıtý boldy.

1995 jylǵy 24 naýryzda Qazaqstan halyqtary Assambleıasy (QHA) sesıasy ashyldy. Onda qaralǵan máseleler: Prezıdent N.Á.Nazarbaevtyń ókilettigin 2000 jylǵa deıin uzartý maqsatynda búkilhalyqtyq referendým ótkizý týraly usynys engizý. Elbasynyń bul qyzmette bolýynyń birinshi konstıtýsıalyq merzimi 1996 jyldyń jeltoqsanynda aıaqtalatyn edi.

1995 jyly  29 sáýirde  ótkizilgen búkilhalyqtyq referendýmda saılaýshylardyń 95,4% Prezıdent ókilettiliginiń merzimin 2000 jyldyń 1 jeltoqsanyna deıin uzartýdy jaqtap daýys berdi.

1995 jyly 19 mamyrda Almatyda banknot fabrıkasynyń birinshi kezeginiń ashylý rásimi boldy.

1995 jyly 26 mamyrda Qazaqstan  aýmaǵynan  ıadrolyq qarýdyń sońǵysy shyǵaryldy.

1995 jyly 3 shildede Prezıdent N.Á.Nazarbaevtyń «Almaty qalasynda Táýelsizdik eskertkishin ornatý týraly» qaýlysy shyqty.

1995 jyly  30 tamyzda Konstıtýsıalyq ózgerister prosesi aıaqtalyp, qazirgi Qazaqstan Respýblıkasynyń qoldanystaǵy Konstıtýsıasy qabyldandy. Bul negizgi Zańymyzda respýblıkanyń ekonomıkalyq qúsh-qýaty men múmkindikteri ǵylymı turǵydan tıanaqtalyp, halyqtyń áleýmettik toptaryna tıisti máselelerdi sheshý eskertildi.

1996 jyl

1996 jyly 25 mamyrda Qazaqstan Respýblıkasy jáne Reseı Federasıasy  arasynda   Dostyq, yntymaqtastyq jáne ózara kómek týraly shartqa, sonymen qatar Baıqońyr ǵarysh aılaǵyn  paıdalaný tártibi týraly kelisimge qol qoıdy.

1996 jyl – uly aqyn-ımprovızator Jambyl Jabaevtyń jyly.  

1996 jyly 3 sáýirde Qazaqstandaǵy qazaq ultynyń azamattary qujatqa tarı hı halyq dástúrge sáıkes óz ákesiniń aty-jónin, ata-babasynyń atymen jazdyrýǵa múmkindik aldy.

1996 jyly 30 qyrkúıekte Qazaqstan Iadrolyq synaqtarǵa jappaı tyıym salý (IaSJT) shartyna qosyldy.

1996 jyly Almatydaǵy Respýblıka alańynda Qazaqstan táýelsizdiginiń bes jyl tolýyna baılanysty 16 jeltoqsanda «Táýelsizdik monýmenti» ashyldy. Avtorlary:arhıt. Sh.Ýalıhanov(top jetekshisi, músinshiler: N.Dalbaı, Á.Jumabav, sáýletshiler Q.Jarylǵapov, Q.Montaqaev t.b)

1997 jyl

1997 jyly 11 shildede «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy til týraly» QR Zańy qabyldandy

1997 jyly 8 qarashada  memlekettik rámizder men Qazaqstan Prezıdentiniń baıraǵyn Almaty qalasynan Aqmola qalasyna tabys etý saltanaty  ótti.

1997 jyly mınıstrlikter men vedomstvolar 50-den 25-ke azaıdy. Ákimshilik aýdannyń 220-nyń 30-ǵa jýyǵy taratyldy. Ákimshilik oblystar 19-dan 14-ke kemidi. 1997 jyly 22 sáýirde Torǵaı, Taldyqorǵan oblystary taratyldy. 1997 jyly 3 mamyrda Kókshetaý, Jezqazǵan, Semeı oblystary taratyldy. Qazirgi kezeńde Qazaqstanda 14 oblys bar.

1997 jyldyń 20 qazanyndaǵy  «Aqmola qalasyn  Qazaqstan Respýblıkasynyń astanasy dep jarıalaý  týraly» № 3700 Jarlyǵyna sáıkes,  Aqmola qalasy resmı túrde 1997 jyldyń 10 jeltoqsanynan astana bolyp sanalady. 1998 jyldyń 10 maýsymy – astananyń tusaýkeser kúni retinde belgilenedi.

1997 jyly qazan aıynda Prezıdent N.Á. Nazarbaevtyń «Qazaqstan-2030» strategıalyq joldaýy jarıalandy. Joldaýda bolashaqqa boljam, qazirgi jaǵdaıǵa taldaý jasalyp, ishki jáne syrtqy saıasattyń ereshelikteri aıtyldy. Bul baǵdarlamada elimizdiń saıası, áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń jaqyn aradaǵy jáne strategıalyq uzaq merzimdegi damý joldary kórsetilgen. 2030 jyly Qazaqstan kúrdeli joldan oıdaǵydaı ótken jáne damýdyń kelesi kezeńine nyq qadammen aıaq basqan el bolady.

1997 jyl –halyqtyq jalpy kelisim men saıası repressıa qurbandaryna arnalǵan jyl bolyp, «Qýǵyn súrginderdi eske alý jyly» dep ataldy.

1998 jyl

1998 jyly 6 mamyrda Aqmola qalasynyń jurtshylyǵynyń  tilegi eskerilip, QR Úkimeti janyndaǵy onomastıkalyq komısıanyń qorytyndysy negizinde  Aqmola ataýyn Astana qalasy dep  ózgertý týraly Prezıdent Jarlyǵy shyqty.

1998 j. 1 maýsymynda - Qazaqstan Respýblıkasynyń Qarýly Kúshteriniń Áýe qorǵanysy kúshteri quryldy.

1998 jyly 10 maýsymda  tuńǵysh ret jańa Astananyń resmı tusaýkeseri bolyp, astana kúni toılandy. Bul kúnde Astana qalasy jańa sáýletti, sońǵy sánmen kórkeıip, ósip kele jatyr. Astana qalasy elimizdiń basty qalasyna aınaldy.

1998 jyly 24 qyrkúıeginde Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti N.Á.Nazarbaev  bastaǵan resmı delegasıanyń Vatıkanǵa sapary barysynda Qazaqstan Respýblıkasy men Kıeli Taq arasyndaǵy ózara baılanys týraly kelisimge qol qoıyldy. Qazaqstan Respýblıkasynda  rımdik-katolıktik shirkeýlerdiń 77 birlestigi  jumys isteıdi. 1991 jyly Qazaqstan  men Orta Azıa katolıkterine arnalǵan Qaraǵandylyq  eparhıa quryldy. Sonymen qatar,  Respýblıka aýmaǵynda 3 apostoldyq ákimshildik jumys isteıdi.

1998 jyl – Ulttyq tarıhy men birligi jyly.

1998 jyly 6 shildede HHİ ǵasyrǵa baǵyttalǵan Qazaqstan Respýblıkasy men Reseı Federasıasy arasynda máńgilik dostastyq pen odaqtastyq týraly Deklarasıaǵa qol qoıyldy. 

1999  jyl

1999 jyl – Urpaqtar birlestigi men sabaqtastyǵy  jyly.

"NUR OTAN" Respýblıkalyq saıası partıasy 1999 jylǵy qańtarda quryldy, al sol jyldyń 12 aqpanynda Qazaqstan Respýblıkasy Ádilet mınıstrliginde tirkeldi. Tóraǵa – Nursultan Ábishuly Nazarbaev. Tóraǵanyń 1-shi orynbasary - Nyǵmatýlın Nurlan Zaırollauly.

Partıa músheleriniń sany 607 557 adamdy qurady. Qazaqstannyń barlyq oblystarynda, Astana jáne Almaty qalalarynda "NUR OTAN" fılıaldary bar. Partıanyń áleýmettik negizin búdjettik uıymdardyń qyzmetkerleri, stýdentter, ǵylymı jáne shyǵarmashylyq zıaly qaýym, shaǵyn jáne orta bıznes ókilderi quraıdy.
Basty maqsattary retinde partıa qoǵamdy odan ári demokratıalandyrýǵa baǵyttalǵan ekonomıkalyq jáne saıası reformalardyń júzege asýyna belsendi túrde járdemdesý; azamattardyń ómir súrý deńgeıin arttyrý; áleýmettik ádilettilikti bekitý jáne eldegi turaqtylyqty saqtaý; ultaralyq jáne konfesıaaralyq kelisimdi nyǵaıtý; azamattardyń otansúıgishtik sezimi men Qazaqstan Respýblıkasynyń jan-jaqty jáne úılesimdi damýy úshin jaýapkershiligin tárbıeleý dep jarıalady.
Májiliste "NUR OTAN" parlamenttik kópshilikke ıe.
2007 jyly Májiliske saılaý qorytyndylary boıynsha partıa 88.41% daýysqa ıe boldy. "NUR OTAN" partıasynan Parlamenttiń tómengi palatasyna partıalyq tizim boıynsha 98 depýtat saılandy.

1999 jyldyń 10 qańtarynda ótkizilgen merziminen buryn bolǵan prezıdenttik saılaýǵa qatysqan daýys berýshilerdiń 79,78 %-y N.Á.Nazarbaevty qoldady.

1999 jyldyń shildesinde Astana qalasy IýNESKO-nyń «Álem qalasy» syılyǵymen marapattaldy.

Qazaqstanda táýelsizdik alǵannan keıin 1999 jyly birinshi sanaq ótti.

2000 jyl

2000 jyl – «Mádenıetti qoldaý jyly» dep ataldy.

Shejireli Túrkistanǵa  1500 jyl toldy.

Qalyń jurtshylyqty Qazaqstan halqynyń tarıhı-mádenı ıgilikterimen tanystyrý maqsatynda 2000 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenttik mádenıet ortalyǵy quryldy.

2000 jyly 29 maýsymda Semeı ıadrolyq synaq polıgony birjola jabyldy.

2000 jyly 1 qyrkúıekte «Qazaqstan Respýblıkasynyń  táýelsiz sot júıesin kúsheıtý jónininde» Prezıdent Jarlyǵy qabyldandy.

2000 jyly 10 qazanda Astanada QR Prezıdenti  N.Á.Nazarbaevtyń tóraǵalyq etýimen Kedendik odaqqa qatysýshy elder – Belarýs, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Reseı jáne Tájikstan Memleketaralyq keńesiniń kezekti májilisi boldy. Eýrazıalyq ekonomıkalyq qaýymdastyq quryldy.

2000 jyl  Elbasy Jarlyǵymen «Mádenıetti qoldaý jyly» dep ataldy. Oblystyq ákimshilik  Lenın eskertkishiniń ornyna Kishi júzdiń hany, dańqty qolbasshy  Ábilqaıyr hanǵa eskertkish ornatý jaıly  sheshim qabyldady.  Eskertkish avtory — músinshi, Memlekettik  syılyqtyń laýreaty, profesor Esken Sirgebaev.

2000 jyly halyqtan jınalǵan qarjyǵa Kótibar  batyr Básenulyna kesene  ornatyldy.   Onyń  avtorlary — sáýletshi Nesipbek Qojaǵulov jáne sýretshi Ádilǵalı Baıandın.

2001 jyl

2001 jyl 21 ǵasyr bastamasy. 
2001 jyl – osy jańa ǵasyr tusynda Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigine 10 jyl toldy.

2001-2010 jyldary –Tilderdi qoldaný men damytýdyń on jylǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasy jáne Memleket basshysynyń  bastamasy boıynsha «Tildiń úsh tuǵyrlyǵy» ulttyq mádenı jobasy iske asyryldy.

2001 jyly  13 maýsymda  Almatyda İ respýblıkalyq «Bóbek» shaqyrady» festıvali ótti.

2001 jyly 14 maýsymda «Shanhaı bestigi» Ózbekstanmen tolyǵyp, «Shanhaı yntymaqtastyq uıymy» quryldy.

2001 jyly 7 qyrkúıekte Aqtaý qalasynda, Qazaqstan jastarynyń 1-shi Kongresi ótti.

2001 jyl avtomobıl joldary jyly bolyp jarıalandy. Transevrazıalyq magıstral «Batys Eýropa —Batys Qytaı» jobasy bastaldy. Elimizdegi joldardyń kóp bóligi jóndelip, jańa joldar salyndy. Áýejaılar men Kaspııdegi teńiz porty qaıta quryldy.

2001 jyly QR Prezıdentiniń Jarlyǵymen Astana tórinen «Atameken» Qazaqstan kartasy» etnografıalyq-memorıaldyq kesheni» dep atalatyn mádenı oryn ashyldy. Qazaqstannyń kishireıtilgen kartasy ispettes Aspan astyndaǵy mundaı murajaı dúnıe júziniń 17 elinde ǵana bar. Belgıadaǵy «Shaǵyn Evropa» saıabaǵy, Avstrıa, Shveısarıa, Germanıa, Ispanıa, Ulybrıtanıa elderiniń úlgisimen dúnıege kelgen «Atamekende» 14 oblys, 2 qala — Astana men Almaty qalalarynyń maketteri qoıylǵan.

2001 jyldyń  22-25 qyrkúıek aralyǵynda QR  Prezıdenti  N.Á.Nazarbaevtyń shaqyrýymen  Rım Papasy İİ Ioann Paveldiń Qazaqstanǵa memlekettik pastorlyq sapary bolyp ótti.  Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy dinaralyq kelisim din ókilderiniń qoǵamdyq ómirge belsendi qatysýymen sıpattalady. Elimizdegi konfesıaaralyq kelisim men ultaralyq kelisim birin-biri tolyqtyrady. Prezıdent N.Á.Nazarbaevtyń bastamasymen 2003 jyly 22-24 qyrkúıek aralyǵynda  katolıkter men hrıstıandar, pravoslavıelikter men ıýdeıler bastaryn qosyp, barlyq máselelerdi birlese talqylaǵan  Álemdik dinder  sıezeriniń ótkizilýi – elimizdegi tatýlyq pen turaqtylyqtyń aıǵaǵy.

Orys pravoslavıe shirkeýi Qazaqstanda dinge senýshiler sany jaǵynan alǵanda ekinshi orynda tur. 1996 jyly orys pravoslavıe shirkeýi N.Á.Nazarbaevty İ dárejeli Kıeli knáz Danııl Moskovskııdiń ordenimen marapattady.

2001 jyly 18 mamyrda astanadaǵy L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazıa ulttyq ýnıversıtetinde Kúltegin eskertkishiniń  ǵylymı kóshirmesi ornatylyp, Qazaqstan Respýblıkasy táýelsizdiginiń 10 jyldyǵyna arnalǵan  «Baıyrǵy túrki órkenıeti: jazba eskertkishter» taqyryby boıynsha  halyqaralyq ǵylymı-teorıalyq konferensıa ótti. 

2002 jyl

2002 jyl – «Densaýlyq jyly»  dep jarıalandy.

2002 jyl  4 maýsymda Almaty qalasynda Azıadaǵy ózara is-qımyl jáne senim bildirý sharalary jónindegi Keńestiń (AÓSSHK) Samıti ótti.
AÓSSHK ekinshi Samıti Deklarasıasynda Azıadaǵy qaýipsizdik  pen yntymaqtastyq máseleleriniń jalpy jaǵdaıy qarastyryldy. Hatshylyq Almaty qalasyna ornalasty.

2002 jyly  25-26 qyrkúıeginde  - Ejelgi  Taraz  qalasynyń  kópten kútken 2000 jyldyq mereı toı merekesi IýNESKO kóleminde atalyp ótti.

2002 jyly 23-24 qarashada Túrkistan qalasynda qazaqtardyń Ekinshi Búkilálemdik quryltaıy ótti.

2002 jyly 24-26 qarashada – Ekinshi Eýrazıalyq Medıa Forým ótti (Almaty qalasynda).

2002 j. Evrazıanyń kindigi — Astananyń tórinde, sýly jasyl-jelekti býlvar ortalyǵynan -  shyńyna altyn shardy kótergen kúmis tústi jarqyraǵan munara – «Báıterek» monýmenti paıda boldy. Ol kókke umtylǵan Astananyń sımvolyna aınaldy. N.Á.Nazarbaev jasaǵan syzba-nusqanyń jobasy negizinde turǵyzylǵan «Báıterek» halyqaralyq baıqaýda TMD elderindegi 2002 j. eń úzdik nysany retinde altyn medalǵa laıyq dep tanyldy. Onyń bıiktigi 97 metr.

2003 jyl

2003-2005 jyldary –«Aýyldy qoldaý jyly» dep jarıalandy.

2003 jyly  Astana qalasynda Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń Birinshi sezi boldy.

Beıbitshilik jáne kelisim saraıy salyndy. Syrtqy pishinine qarap jergilikti halyq «Pıramıda» dep atap ketken Beıbitshilik jáne kelisim saraıy – ultaralyq jáne konfesıaaralyq turaqtylyqtyń, halyqtar dostyǵynyń ózindik sımvoly tárizdi.

2003 jyly demografıalyq jaǵdaıdy kóterý jáne áleýmettik qoldaý maqsatynda analarǵa bala týýyna baılanysty bir rettik járdemaqylar berile bastady. Al 2006 jyly bala bir jasqa tolǵanǵa deıin tólenetin járdemaqy taǵaıyndaldy.

2003 jyly berilgen oıyn-sýyq keshen-akvarıým «Dýman» dúnıejúzilik muhıttyń eń shalǵaıdaǵy bólshegi ispettes Gınnestiń rekordtar kitabyna engizildi. 

2004 jyl

2004 jyly Astanada Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdentiniń Mýzeıi ashyldy. Onda 100 myńnan astam eksponattar bar. Prezıdent N.Nazarbaevtyń jeke muraǵaty men kitaphanasy memleketter men halyqaralyq uıymdar basshylarynyń tartýlary, Elbasynyń birgeı marapattar koleksıasy, jeke zattary, qujattary kórermen nazaryna usynylyp otyr.

2004 jyly 13 qańtarda QR Prezıdenti «Mádenı mura» memlekettik baǵdarlamasy týraly Qaýlyǵa qol qoıdy.

2004 jyl – Reseıdiń Qazaqstandaǵy jyly.

2004 jyly maýsymda L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazıa ulttyq ýnıversıtettinde «Eýrazıalyq yqpaldastyq: osy zamanǵy damý úrdisteri jáne jahandaný synaqtary» degen taqyrypta  halyqaralyq forým ótti.

2004 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń  Prezıdenti N.Nazarbaevtyń Jarlyǵymen «Mádenı mura» memlekettik Baǵdarlamasy qabyldandy. Osy baǵdarlama boıynsha Aqtóbe oblysyndaǵy Abat-Baıtaq mavzoleıi, kıiz úı tárizdi Qaraǵul tamy respýblıkalyq búdjet qarjysy esebinen  qalpyna keltirilýde. 

Baıǵanın aýdanynda b.z.d.   IV-V  ǵ.ǵ. Sarmat dáýirinen qalǵan eskertkish bıiktigi 12 metr, qabyrǵasynyń qalyńdyǵy 7 metr bolatyn   Qyzylúıik, Tasastaý ǵıbadathanalarynda qazba jumystary júrgizildi.  Arheolog Zeınolla Samashev atalmysh nysandardy  2004 jyldan beri zerttep júr.

2005 jyl

2005 jyly 9 mamyrda Uly Otan Soǵysy Jeńisiniń 60 jyldyǵyna N.Nazarbaev , V.Pýtın, basqa da jańa táýelsiz memleket basshylary qazirgi demokratıalyq Germanıa kóshbasshylarymen birge fashızmdi kúıretken Jeńis Kúnin Máskeýde merekeledi.

2005 jyldyń 5 shildesinde Astanada ótken Memleket basshylarynyń  samıtinde astana deklarasıasyna qol qoıylyp, antıterrorlyq sıpattaǵy negizgi qujattar SHYU-ǵa múshe memleketterdiń terorızmge, separatızm men ekstremızmge qarsy kúrestegi yntymaqtastyq tujyrymdamasy, erejesi bekitildi.

2005 jyly 2 maýsymda  Baıqońyrdyń  50 jyldyǵy atalyp ótti.

2005 jyly Reseıde «Abaı jyly» atalyp ótti.

2005 jyldyń 4 jeltoqsanyndaǵy kezekti prezıdent saılaýynda saılaýshylardyń 91,15%-y óz daýystaryn memleket basshysyna berdi.

2005 jyly Keńester Odaǵynyń Batyry Álıa Moldaǵulovanyń 80 jyldyq mereıtoıy aıasynda  Aqtóbe qalasynda eskertkish boı kóterdi.  Avtorlary  — músinshiler, QR eńbek sińirgen  qaıratkeri,  Memlekettik syılyqtyń laýreaty  Baqytjan Ábishev jáne  Memlekettik syılyqtyń laýreaty, profesor Esken Sergebaev.

2006 jyl

2006 jyldyń qańtarynda respýblıkanyń jańa ánurany qabyldandy.  Ánuran negizine kompozıtor Sh.Qaldaıaqovtyń (sózi J.Nájimedenovtyń) 1950 jydary jazylǵan  «Meniń Qazaqstanym» áni alyndy.  Qoldanystaǵy ánurannyń zańdy avtorlarynyń biri – N.Á.Nazarbaev.

2006 jyly 11 qańtarda «Aqorda» rezıdensıasynda Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti N.Á.Nazarbaevtyń  resmı túrde qyzmetine kirisýine arnalǵan saltanatty rásim  ótti. Qazaqstan Prezıdentin ulyqtaý rásimine qatysý úshin Astanaǵa álemniń 70-ten asa elinen ókilder keldi.

2006 jyldyń 17 maýsymynda Almatyda Azıadaǵy ózara is-qımyl jáne senim bildirý sharalary jónindegi Keńestiń (AÓSSHK) ekinshi Samıti boldy.

2006 jyly 15 qarashada teńgemiz jańa basylymmen qaıta shyqty.

2006 jyly akademık Ahmet Jubanovtyń 100  jyldyq mereıtoıy  IýNESKO kóleminde atap ótildi. Aqtóbede Ǵ.Jubanova atyndaǵy fılarmonıa aldynda A.Jubanovtyń eskertkishi qoıyldy. Avtory — músinshi, Memlekettik syılyqtyń laýreaty, profesor Esken Sirgebaev.

2006 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigine 15 jyl toldy.

2006 jyly - Jeltoqsan kóterilisine 20 jyl toldy.

2007 jyl

2007 jyly «Qazaq tilin qoldaý» jyly.

2007 jyldyń 21 mamyryndaǵy Qazaqstan Respýblıkasy Konstıtýsıasyna engizilgen ózgerister men tolyqtyrýlarǵa sáıkes, burynǵy konsýltatıvtik-keńesshi organ - Qazaqstan halyqtary Assambleıasy Qazaqstan halqy Assambleıasy degen jańa ataý berildi.

«Bilim týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańy;
Qazaqstan Respýblıkasynyń ǵylymyn damytýdyń 2007-2012 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasy qabyldandy.

2007 jyly qazan aıynda - 2008-2010 jyldaryna arnalǵan «Jasyl el» baǵdarlamasy  bekitildi.

2007-2011 jyldarǵa arnalǵan «Qazaqstan balalary baǵdarlamasy»

Qazaqstan Respýblıkasynda tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berýdi damytýdyń 2008-2012 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlama qabyldandy.

2007 jyly KSRO jáne QR halyq artısi Ǵazıza Jubanovanyń 80 jyldyq mereıtoıyna  oraı fılarmonıa aldyna eskertkish músini ornatyldy. Avtory – músinshi Jádiger Kenbaı.

2007 jyly Aýǵanstandaǵy soǵysta sheıit bolǵan ınternasıonal jaýyngerlerge arnalǵan «Qaq jarylǵan qulpytas» atty  eskertkish  ornatyldy. Avtory —  J.Kenbaev.

2007 jyly «Qobylandy batyr» kesheni salyndy. Avtory —  QR eńbek sińirgen  sáýletshisi  Bek Ybyraev.

2008 jyl

2008 jyly Astananyń sol jaǵalaýyndaǵy ásem de záýlim ǵımarattar qataryn «Qazaq eli» monýmenti tolyqtyrdy. Ideıanyń negizgi avtory — Elbasy N.Nazarbaev. Monýmenttiń bıiktigi 91metr.

2008 jyly qańtar aıynda – Oralmandardyń kóship kelý kvotasy týraly Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń  Jarlyǵy shyqty.

«Samruq-qazyna» ulttyq ál-aýqat qory Qazaqstan Respýblıkasynyń «Qazyna» turaqty damý qory men «Samruq» memlekettik aktıvterdi basqarý holdıńiniń birigýi týraly QR  Prezıdentiniń Jarlyǵymen 2008 jyly  13  qazan  aıynda quryldy. Qor qyzmetiniń basty maqsaty memlekettik damý ınstıtýttaryn tıimdi korporatıvtik basqarý jolymen Qazaqstan Respýblıkasy ekonomıkasynyń barlyq sektorlaryndaǵy ınfestısıalyq jáne ınovasıalyq belsendilikti arttyrý men yntalandyrý bolyp tabylady.
Qor Dırektorlarynyń Keńesin Premer-Mınıstr basqarady.

2008 jyly zańnamaǵa engizilgen ózgerister men tolyqtyrýlardyń negizinde jańa meıram -  6 shilde  - Astana kúni endi.

2008 jyly shilde aıynda – 2008-2009 oqý jylyna mamandyqtar boıynsha  joǵary oqý ornynan keıingi bilimi bar mamandar daıarlaýǵa arnalǵan memlekettik  bilim berý tapsyrysyn ornalastyrý týraly QR Úkimetiniń buıryǵy.

2008 jyly tamyz aıynda  Qazaqstan Respýblıkasy turǵyn úı baǵdarlamasy qabyldandy.

2008 jyly qazan aıynda – Qazaqstan azamattaryna patrıottyq tárbıe berý baǵdarlamasy qabyldandy.

2008 jyly 2 jeltoqsanda – 2009-2011 jyldarǵa arnalǵan  «Nurly kósh» baǵdarlamasy QR Úkimetiniń qaýlysymen bekitildi.

2008 jyldyń 23 jeltoqsanynda   Qazaqstan Respýblıkasy Aqparattandyrý jáne baılanys agenttiginiń 2009-2011 jyldarǵa arnalǵan strategıalyq jospary qabyldandy.

2008 jyl – Ýkraınanyń Qazaqstandaǵy jyly.

2008 jyly  halyq jazýshysy Ábdijámil Nurpeıisovtiń «Qan men ter» kitabynyń keıipkerlerine eskertkish qoıyldy. Bul — Qazaqstanda ádebı shyǵarma  keıipkerlerine qoıylǵan tuńǵysh eskertkish. Onyń avtory — Erik Jaýynbaev. 

2009 jyl

Qazaqstan Respýblıkasynyń Bilim ǵylym mınıstrliginiń 2009-2011 jyldarǵa arnalǵan strategıalyq jospary jasalyndy.

2009jyly qańtar  aıynda –QR –da ulttyq halyq sanaǵy ótti.

2009 jyly 19 mamyrda Qazaqstan Respýblıkasynyń bilim ǵylym mınıstrliginiń № 224  Buıryǵymen – «Bolashaq» halyqaralyq stıpendıasy bekitildi.

2009 jyly «Qazaq eli» monýmenti, Táýelsizdik saraıy, Ortalyq konsert zaly, fýtbol stadıony jáne ózge de iri obektilerdiń saltanatty ashylýy boldy.

2009 jyly 1 shildede Álemdik jáne dástúrli lıderleriniń  İİİ sezi  ótti.

2009 jyldyń 25 aqpany men 6 naýryz aralyǵynda elimizdegi turǵyndar arasynda ekinshi Halyq sanaǵy ótti. 2009 jylǵy halyq sanaǵynyń qorytyndylary boıynsha Qazaqstan Respýblıkasy halqynyń sany 2009 jylǵy aqpannyń 24-nen 25-ne qaraǵan túngi saǵat 12-degi sanaq mezetine 16004,8 myń adamdy qurady. 
Respýblıka halqynyń sanaqaralyq kezeńdegi sany 1022,9 myń adamǵa artty, aldyńǵy 1999 jylǵy sanaqpen salystyrǵanda halyq sanynyń ósimi (1999 jylǵy aqpannyń 24-nen 25-ne qaraǵan túngi saǵat 12-ge) 6,8%-dy qurady.
Qala halqynyń sany 8639,1 myń adamdy, aýyl halqynyń sany 7365,7 myń adamdy qurady.  Sonymen qatar, qala halqynyń sany 195,1 myń adamǵa nemese 2,3%-ǵa, al aýyl halqynyń sany  827,8 myń adamǵa nemese 12,7%-ǵa artty. Elimizdegi qala halqynyń úlesi 54%-dy, aýyl halqynyń úlesi 46%-dy qurady, 1999 jyly olardyń araqatynasy tıisinshe 56,4% jáne 43,6%-dy quraǵan bolatyn. Anaǵurlym ýrbanızasıalanǵan óńirlerge Qaraǵandy (mundaǵy qala halqynyń sany  77%-dan astam), Pavlodar (67,9%) jáne Aqtóbe (61,1%) oblystary jatady. Aýyl halqy negizinen alǵanda  Almaty (barlyq halyqtyń 76%-y), Soltústik Qazaqstan (61,5%), Qyzylorda (60,8%) jáne  Jambyl (60,5%) oblystarynda shoǵyrlanǵan.
Erkekter sany 7722,8 myń adamdy, áıelder sany 8282,0 myń adamdy qurady.   Aldyńǵy sanaqpen salystyrǵanda erkekter sany 507,1 myń adamǵa nemese 7%-ǵa; áıelder sany 515,8 myń adamǵa nemese 6,6%-ǵa artty. Erkekter men áıelder sanynyń araqatynasyn qarastyratyn bolsaq, áıelder úlesi erkekterden basym (tıisinshe 51,7% jáne 48,3%). Eger 1999 jylǵy halyq sanaǵy boıynsha árbir 1000 áıelge 929 erkekten kelse, 2009 jylǵy sanaq boıynsha 932-den keldi.
Sanaqaralyq kezeń ishinde jekelegen etnostar sanynyń ózgerýi mynadaı derektermen sıpattalady:
Aldyńǵy sanaqpen salystyrǵanda qazaqtar sany   26,1%-ǵa artty jáne 10098,6 myń adamdy qurady. Ózbekter sany 23,3%-ǵa artyp,  457,2 myń adamdy, uıǵyrlar 6%-ǵa artyp,  223,1 myń adamdy qurady. Orystar sany 15,3%-ǵa azaıyp, 3797,0 myń adamdy; nemister - 49,6%-ǵa azaıyp, 178,2 myń adamdy; ýkraındar – 39,1%-ǵa azaıyp, 333,2 myń adamdy; tatarlar – 18,4%-ǵa azaıyp, 203,3 myń adamdy; ózge de etnostar - 5,8%-dy azaıyp, 714,2 myń adamdy qurady.
Elimizdegi halyqtyń jalpy sanyndaǵy qazaqtar úlesi 63,1%-dy, orystar – 23,7%-dy, ózbekter – 2,8%-dy, ýkraındar – 2,1%-dy, uıǵyrlar – 1,4%-dy,  tatarlar - 1,3%-dy, nemister – 1,1%-dy, ózge de etnostar 4,5%-dy qurady.
2009 jylǵy halyq sanaǵyn eskere otyryp, jedel derekter boıynsha respýblıka halqynyń sany 2010 jylǵy 1 qańtarǵa 16196,8  myń adamǵa jetti. 2010 jyldyń basyna qazaqtar úlesi 63,6%, orystar – 23,3%,  ózbekter - 2,9%, ýkraındar – 2,0%, uıǵyrlar – 1,4%, tatarlar – 1,2%, nemister – 1,1%, ózge etnostar – 4,5%.

2009 jyly  Keńester Odaǵynyń eki márte Batyry, ushqysh Talǵat Bıgeldınovke óziniń atyndaǵy Aqtóbe joǵary áýe ınstıtýtynyń  aldynan eskertkish músini qoıyldy. Avtory —  músinshi, Jastar Odaǵy syılyǵynyń ıegeri Marat Gabdrahmanov, sáýletshisi — J.Aınabekov.

2010 jyl

2010 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Elbasy  N.Á.Nazarbaev  Evropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq jónindegi uıymǵa (EQYU) tóraǵalyq qyzmetine kiristi.  Qazaqstandyq  tóraǵalyqtyń urany tórt «T» - «trast» (senim), «tradıshın» (dástúr), «transparensı» (transparenttik) jáne «tolerans» (tózimdilik) bolady.
Birinshisi  biri-birimizge degen  bizge asa qajetti senimdi bildiredi.
Ekinshisi  EQYU –nyń  negizgi qaǵıdattary men qundylyqtarynan turady.
Úshinshisi - halyqaralyq qarym-qatynastarda  barynsha ashyqtyq pen transparenttik.
Tórtinshisi - álemdegi mádenıetter jáne órkenıetter arasyndaǵy dıalogti nyǵaıtý.

2010 jyly 1-2 jeltoqsanda -Astanada Eýroatlantıkalyq jáne Eýrazıalyq keńistikte keń aýqymdy, bólinbeıtin jáne kooperattıvti qaýipsizdik qurýdyń kókeıkesti máselelerin talqylaý úshin Uıymǵa qatysýshy elder Memleket jáne úkimet basshylarynyń Samıti ótti.  Tipti, ótken ǵasyrdyń ózinde KSRO-da Máskeý qaýipsizdik pen yntymaqtastyq boıynsha Eýropa memleketteriniń jıynyn ótkizý mereıine ıe bolǵan joq. Sondyqtan bul iri halyqaralyq uıymnyń Samıtiniń Astanada ótýi – memleket úshin de, elimizdiń árbir azamaty úshin de bıylǵy jyldyń basty oqıǵasy.

2010 jyldyń 31 jeltoqsanda jáne  2011 jyldyń  7  qańtar aralyǵynda VII  Qysqy Azıa Oıyndary  Astana –Almaty   qalalarynda ótti.  2011 Azıada Qazaqstan úshin saltanatty túrde máresine jetti. Azıadada tuńǵysh ret 11 sport túri boıynsha 69 madaqtaý jıyntyǵy tarazyǵa salyndy. Oǵan Azıanyń 27 memleketinen 1000-nan astam sportshy qatysty, olardyń arasynda ataqty sportshylar, Olımpıada jáne álem chempıonatynyń jeńimpazdary bar. Azıada oıyndary barysynda 10 kontınentaldyq rekordtar anyqtaldy.
Qazaqstandyq qurama komanda 70 medal, onyń ishinde 32-altyn, 21-kúmis, 17-qola medaldardy ıelene otyryp, qysqy Azıada oıyndary tarıhynda jańa rekord ornatty.
Azıada-2011 resmı saıtynyń aqparaty boıynsha burynǵy rekord – 29 altyn belgi Japonıa qurama komandasyna tıesili bolǵan. Ol 1986 jyly Sapparo qalasynda ótken Alǵashqy qysqy Azıada oıyndarynda alynǵan bolatyn. Oıyndaǵy basty rekord – Japonıa, Ońtústik Koreıa jáne Qytaı sıaqty myqty qarsylastarmen bolǵan kúreste qazaqstandyqtarmen alynǵan 32 altyn medal.
Elbasynyń tapsyrysy boıynsha Azıadanyń bastalý kezeńinde halyqaralyq klastaǵy 10 sport alańdary kúrdeli jóndeýden ótti, onyń ishinde keıbiri álemdik talapqa kelmeıdi.

Úkimet ındýstrıaldyq-ınnovasıalyq baǵdarlamany júzege asyrýǵa kiristi. Údemeli ındýstrıaldyq-ınnovasıalyq damýdyń Memlekettik baǵdarlamasy qabyldandy. Osy baǵdarlamany júzege asyrý sheńberinde ústimizdegi jyly ǵana 140-tan astam jańa básekege qabiletti ónerkásip kásiporyndary iske qosylady.

2010 jyly Qazaq halqynyń birtýar uly, Keńes Odaǵynyń Batyry, Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik syılyǵynyń laý­reaty, jaýynger jazýshy, dańqty qol­basshy Baýyrjan Momyshuly­nyń týǵanyna 100 jyl tolady. Osy oraıda qańtardyń 9-y kúni Parlament Májilisiniń jalpy otyrysynda depýtat Amankeldi Momyshev Mádenıet jáne aqparat mınıstri Ermuhamet Ertisbaevqa depýtattyq saýal joldady.
Depýtat saýalynda dúnıe júzine belgili tulǵa, aty ańyzǵa aınalǵan batyr, belgili jazýshy Baýyrjan Momyshulynyń 100 jyldyq me­reı­toıyn IýNESKO deńgeıinde atap ótý qajettigin alǵa tartty.

2011 jyl

Elimizdiń 2011 jyly Islam Konferensıasy Uıymynyń syrtqy ister mınıstrligi Keńesine tóraǵalyq etýi memleketimizdiń EKYU-na tóraǵalyq etken soń, kópqyrly dıplomatıany jalǵastyrýǵa, musylman álemi elderimen yntymaqtastyqty keńeıtýge jáne respýblıkanyń bedeli men rólin kúsheıtýge degen umtylysy bolyp tabylady.

2012 jyl

27 shildede Londonda jazǵy olımpıada oıyndarynyń alaýy tutanyp, dodaǵa Qazaqstan quramasy da attandy. Nátıjesinde 7 altyn, 1 kúmis, 5 qola medal ıelenip, jalpykomandalyq esepte Qazaqstan 12-oryn aldy. Bul – Qazaqstan tarıhynda buryn-sońdy bolmaǵan jetistik.

22 qarashada Qaza­q­stan EXPO-2017 halyqaralyq kórmesin ótkizý quqyǵyn ıe bolady.

«Qazaqstan 2050» strategıasy. 14 jeltoqsan kúni Prezıdent Nursultan Nazarbaev Qazaqstannyń 2050 jylǵa deıingi damý baǵdarlamasyn jarıalady.

 2013 jyl

«Ádilet» jáne «Rýhanıat» partıalary birigip jańa bir saıası partıa qurdy jáne onyń aty «Birlik» bolyp ataldy.

QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń buıryǵy boıynsha barlyq zeınetaqy qorlary birigip, «Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qoryn» qurdy. Birigýge deıin elimizde 11 jınaqtaýshy zeınetaqy qory jumys istep, olardaǵy jalpy jınaq kólemi 3,116 trıllıon teńgeni (21 mıllıard dollar) qurady jáne 8,5 mıllıon klıenttiń esepshoty ashyldy (jumysqa qabiletti adamdardyń 95 %).

Jyldyń eń ózekti áleýmettik taqyryby – áıelderdiń zeınetke shyǵý jasynyń kóterilý máselesi. Kóptegen pikir almasý nátıjesinde, zeınetke shyǵý jasy 2014 jyldan bastap kelesi 10 jyl ishinde birte-birte kóteriletin boldy. 10 jyldan soń áıelder men erlerdiń zeınetke shyǵý jasy teńesip, 63 jasty quraıtyn bolady.

2014 jyl

Astana kúni qarsańynda elordada jańadan salynǵan Ulttyq mýzeı ashyldy.

Nursultan Nazarbaev Astana qalasynyń belsendilerimen kezdesý kezinde 2015 jyly qazaq memlekettiliginiń 550 jyldyǵy atap ótiletini jaıly málimdedi.

Prezıdent N.Nazarbaev: «Kereı men Jánibek 1465 jyly alǵashqy handyqty quryp, qazaq memlekettiliginiń negizin saldy. Bálkim ol búgingi túsiniktegi memleket bolmaǵan shyǵar, biraq eshqandaı memleket dál búgingi kúıinde qurylmady. Basty nárse, sol kezde negiz qalandy jáne biz ata-babamyzdyń salǵan iziniń jalǵastyrýshysymyz» - dep atap ótti.

2015 jyl

Qazaqstan TMD elderimen jáne búkil álemmen birge Uly Otan soǵysyndaǵy fashızmdi jeńgen jeńistiń 70 jyldyǵyn merekeledi.

---