InfoHub Logo

Taqyryby: «Qazaq tiliniń bilgiri»

Saıystyń maqsaty: Oqýshylardyń bilim deńgeıin baqylaý, tilge degen qurmet sezim tárbıeleý, til mádenıetin saqtaýǵa baýlý, sóıleý tilderin damytý.
Saıyskerler 11 synyp túlekteri. Ár durys jaýap jetonmen baǵalanady.

1-kezeń Sózstanǵa saıahat
Alfavıt retimen jasyrynǵan sózdi tapqan top suraqtarǵa birinshi bolyp jaýap berýge quqyly.
1. Qazaq álipbıinde neshe árip bar?
2. Qazaq álippesinde neshe daýysty dybys bar?
3. Alfavıtte neshe qazaq tiline tán dybystar bar?
4. Uıań daýyssyzdar sany qansha?
5. Ashyq daýyssyzdar nesheý?
6. Erindik daýystylar sany qansha?
7. «f» qandaı dybys?
8. Qazaq álipbıin tuńǵysh jazǵan kim?
9. Qazaq jazýynyń reformatory kim?
10. Bizdiń alfavıt qaı alfavıt negizinde jasalǵan?

2-kezeń «Alıterasıa»
Ár top bir áripti tańdaǵan soń, sóılem ishindegi ár sóz sol áripten bastalatyndaı etip bir sóılem qurastyrady.
3 kezeń Fonetıkalyq jumbaqtar
1. Mende bar, sende joq
Malda bar, elde joq.
Jerde joq, otta bar
Barda joq, joqta bar
2. Kóshede qulyq – qaraısyń, uqsaıdy ol qaı árip?
3. Aıyrǵa azdap uqsaıdy, saby joq biraq ustaıtyn
Qaısysy árip, kim tabady?
4. Birinshi býyn ashyq býyn, ekinshi býyn úndi daýyssyzdan bastalyp, úndi daýyssyzǵa aıaqtalady. Jalpy bul bizdiń tirshiligimiz.
5. Birinshi býyn uıań daýyssyz dybysqa bastalyp, ashyq, jýan, ezýlik daýystyǵa aıaqtalady. Ol barlyq analardyń quraǵy.

3-kezeń «Sıntaksıs eli, Til kóshesine» sapar
Ár top ózine berilgen tapsyrmany toppen oryndaıdy.
Sóılemdi terip, sóılem múshesine qaraı talda
Ómir súrdi, 18 ǵasyr, Tóle bı, “Jeti jarǵy”, zań jobasyn, Táýke han tusynda, jazdy.
Eskertkishter, batyrlarǵa, ornatylǵan, arnap, qalalarda, kóptegen, bar, kóshe.
Abylaı, biriktirdi, basyn, úsh júzdiń, birjolata, kúıretti, Jońǵar handyǵyn.
Úsh bıdiń, qazirgi kezeńde, júzege asty, maqsattary, aldy, elimiz, táýelsizdik.
Handar men bıler, mán berdi, el birligi, erekshe, jerdiń tutastyǵyna, olar, arnaǵan, táýelsizdik úshin, kúsh - jigerlerin.

Durys sóılem qurastyr
Tiginshi
Teri óńdeýshi
Aspap sheberi
Zerger
Saz balshyq sheberi
Usta
Áshekeı buıymdar jasaǵan
Mýzykalyq aspaptar jasaǵan
Kıiz úı jasaýlaryn tikken
Teriden saba, torsyq, mási pishken
Qural - saımandar soqqan

Keste boıynsha áńgime jaz
Túrkistan
↓
IV - Xǵ. - Shabǵar
IX - Xǵ.- Iasa
XVǵ.- Túrkistan
Ahmet Iasaýı
Kesenesi

Taraz
↓
Uly Jibek boıyndaǵy qala, tuńǵysh monsha, Aısha bıbi, Babaja qatyn kesenesi

Otyrar
↓
VI - VIIIǵ.- Farab
XVI - XVIIǵ.- Otyrar
Arystanbab kesenesi

Testik tapsyrma
1. Ortalyq Azıa men Orta Azıa tarıhyn zerttep, qundy eńbekter
jazǵan ǵalym.
2. 1884 jyly Orys akademıasyna múshe boldy.
3. «Túrik tiliniń sózdigin» qurastyrdy.
4. 1932 jyly JOO stýdentterge sabaq berdi.
5. Kóne túrki eskertkishteriniń mátini qazaq tiline jaqyndyǵyn dáleldegen ǵalym.
6. Qazaq tili tarıhy men dıalektologıasy týraly máselelermen shuǵyldandy.
7. Qazaqtar, tatarlar men bashqurttarǵa eýropasha bilim alýǵa kómektesken ǵalym.
8. 250 - den astam ǵylymı - zertteý eńbekter jazǵan ǵalym.
9. «Qazaq tiliniń damýyndaǵy Abaıdyń róli» eńbeginiń avtory.
10. Jetisý ólkesinde bolyp, parsy jáne shyǵystyń ádebı muralaryn zerttegen ǵalym.

4 Kezeń Maqal - mátel saıysy
Qatysýshylarǵa beınematerıal usynylady. Vıdeo mazmunyna sáıkes qaı top kóp maqal aıtady

5 kezeń Top basshylarynyń kezdesýi
Top basshylary bir áripti tańdaıdy, júrgizýshiniń suraǵyna jaýapty sol áripten bastalatyndaı etip jaýap qaıtarý kerek.
Toqtar Áýbákirov kim?
«Nevada - Semeı» qozǵalysyn uıymdastyrýshy
Memlekettik týdyń avtory
Qazaq válsiniń koroli
Jylqy ne isteıdi?
Almatynyń burynǵy ataýy
Táýelsizdik kúni
Kıiz úıdiń tóbesi
Abaıdyń shyn aty
Jylqynyń súti
Teńge dızaıneri
Qazaqstanda tilder kúni
Qazaq tili óz mártebesin qashan aldy?
Tuńǵysh teatr qaı qalada ashyldy?
Qurmanǵazynyń shákirti