Ústeý. Ústeýdiń maǵynalyq toptary
Sabaq taqyryby: Ústeý. Ústeýdiń maǵynalyq toptary
Sabaq maqsaty: Ústeýdiń basqa sóz taptarynan ereksheligin, maǵynalyq toptaryn ajyrata bilýge, sóılem ishindegi qyzmetin anyqtaı bilýine úıretý.
top ishinde jumys isteý barysynda qajet málimetti alady, ózgeni muqıat tyńdap, ústeý taqyrybyn meńgeredi.
Sabaq barysy:
- Balalar, kimniń kóńil - kúıi jaqsy? Qol kóteremiz!
- Kimniń dostary bar?
- Búgin sabaqta ne isteıtinimizdi kim biledi?
- Sabaqta ne isteıtinimizdi kim bilmeıdi?
- Qazir nazarlaryńa shaǵyn vıdeofılm usynamyn. Nazar qoıyp baqylaımyz.
- Shaǵyn vıdeoklıp boıynsha suraqqa jaýap bereıik.
- Oqıǵa qaı kezde boldy?
- Qumyrsqalar qalaı júrdi?
- Qumyrsqalar qansha qant tasydy?
- Olar qandaı jándikter?
- Qansha ýaqyt eńbektendi?
- Qantty ne úshin tasydy?
- Sender óz jaýaptaryńda qoldanǵan sózderdi ústeý deımiz. Ústeý - is - árekettiń ornyn, mólsherin, mezgilin, maqsatyn bildiretin sóz taby.
Taqyrypty jalǵastyrý úshin úsh topqa bólinemiz.
1 top tapsyrmasy
Ústeý quramyna qaraı 2 - ge bólinedi.
Dara
Kúrdeli
Ústeýlerdi toptastyr
Zorǵa, búgin, áreń, qasaqana, amalsyzdan, keıde, balasha, kúni boıy, eń, keshe, buryn, tańerteń, keshke deıin, emin - erkin, beker, joǵary, kóp, jazdygúni
Ústeý tulǵasyna qaraı 2 - ge bólinedi.
Negizgi
Týyndy
Ústeýlerdi toptastyr
Óte, qazir, qystaı, túnde, áreń, sábıshe, birge, bosqa, osylaısha, bekerge, naǵyz, osynda, baıaǵyda, tym, kózinshe, jazbaıynsha, jorta, az, keshe
Suraqtarǵa jaýap ber
1. Ústeý degenimiz ne?
2. Kúrdeli ústeý degenimiz ne?
3. Týyndy ústeý degen ne?
2 top tapsyrmasy
.......................
Berilgen ústeýlerdi toptastyr
Joǵary, keshe, az, keshe, zorǵa, amalsyzdan, beker, tym, ájeptáýir, zorǵa, túnde, asa, ádeıi, birshama, beker, tańerteń, osynda, kezekpen, bosqa, eń
Ústeýlerdi sáıkestendir
Meken mezgil sebep - saldar qımyl - syn mólsher kúsheıtkish maqsat
Emin - erkin kóp ilgeri ádeıi bosqa buryn óte
Suraqtarǵa jaýap ber
1. Ústeýler maǵynasyna qaraı neshege bólinedi?
2. Árqaısysy qandaı suraqqa jaýap beredi?
3. Qaı ústeýdiń túri syn esimniń asyrmaly shyraıyn qurýǵa qatysady?
3 top tapsyrmasy
Berilgen sóılemderdiń ishinen ústeýdi taýyp, sóılemdegi qyzmetin anyqta
Men amalsyzdan úıge kettim. Danyshpandar erteńgini eskere, kóre sóıleıdi. Búgin - Ulystyń uly kúni. Men senimen birgemin. Jaqsylyqtyń erteń - keshi joq. Ol keıinirek barady. Ol meni kesheden tosyp júr. Men elimniń erteńimin. Ońashada jylap ta aldym. Asa qadirli qonaqtardy kúttim.
Sóılemde berilgen bir ústeýge morfologıalyq taldaý jasa
Sóz taby
Suraǵy
Tulǵasyna qaraı
Quramyna qaraı
Maǵynasyna qaraı
Sóılemde
Suraqtarǵa jaýap ber
Ústeý qaı sóılem múshesi qyzmetin atqarady?
Mezgil ústeýdiń sóılemdegi qyzmeti?
Kúsheıtkish ústeý qaı sóz tabymen tirkese bir sóılem múshesi bolady?
Qorytyndy: Ár top taqyryp boıynsha «Úsh qalyń, úsh juqa suraqtar» qurastyrady.
Sabaq maqsaty: Ústeýdiń basqa sóz taptarynan ereksheligin, maǵynalyq toptaryn ajyrata bilýge, sóılem ishindegi qyzmetin anyqtaı bilýine úıretý.
top ishinde jumys isteý barysynda qajet málimetti alady, ózgeni muqıat tyńdap, ústeý taqyrybyn meńgeredi.
Sabaq barysy:
- Balalar, kimniń kóńil - kúıi jaqsy? Qol kóteremiz!
- Kimniń dostary bar?
- Búgin sabaqta ne isteıtinimizdi kim biledi?
- Sabaqta ne isteıtinimizdi kim bilmeıdi?
- Qazir nazarlaryńa shaǵyn vıdeofılm usynamyn. Nazar qoıyp baqylaımyz.
- Shaǵyn vıdeoklıp boıynsha suraqqa jaýap bereıik.
- Oqıǵa qaı kezde boldy?
- Qumyrsqalar qalaı júrdi?
- Qumyrsqalar qansha qant tasydy?
- Olar qandaı jándikter?
- Qansha ýaqyt eńbektendi?
- Qantty ne úshin tasydy?
- Sender óz jaýaptaryńda qoldanǵan sózderdi ústeý deımiz. Ústeý - is - árekettiń ornyn, mólsherin, mezgilin, maqsatyn bildiretin sóz taby.
Taqyrypty jalǵastyrý úshin úsh topqa bólinemiz.
1 top tapsyrmasy
Ústeý quramyna qaraı 2 - ge bólinedi.
Dara
Kúrdeli
Ústeýlerdi toptastyr
Zorǵa, búgin, áreń, qasaqana, amalsyzdan, keıde, balasha, kúni boıy, eń, keshe, buryn, tańerteń, keshke deıin, emin - erkin, beker, joǵary, kóp, jazdygúni
Ústeý tulǵasyna qaraı 2 - ge bólinedi.
Negizgi
Týyndy
Ústeýlerdi toptastyr
Óte, qazir, qystaı, túnde, áreń, sábıshe, birge, bosqa, osylaısha, bekerge, naǵyz, osynda, baıaǵyda, tym, kózinshe, jazbaıynsha, jorta, az, keshe
Suraqtarǵa jaýap ber
1. Ústeý degenimiz ne?
2. Kúrdeli ústeý degenimiz ne?
3. Týyndy ústeý degen ne?
2 top tapsyrmasy
.......................
Berilgen ústeýlerdi toptastyr
Joǵary, keshe, az, keshe, zorǵa, amalsyzdan, beker, tym, ájeptáýir, zorǵa, túnde, asa, ádeıi, birshama, beker, tańerteń, osynda, kezekpen, bosqa, eń
Ústeýlerdi sáıkestendir
Meken mezgil sebep - saldar qımyl - syn mólsher kúsheıtkish maqsat
Emin - erkin kóp ilgeri ádeıi bosqa buryn óte
Suraqtarǵa jaýap ber
1. Ústeýler maǵynasyna qaraı neshege bólinedi?
2. Árqaısysy qandaı suraqqa jaýap beredi?
3. Qaı ústeýdiń túri syn esimniń asyrmaly shyraıyn qurýǵa qatysady?
3 top tapsyrmasy
Berilgen sóılemderdiń ishinen ústeýdi taýyp, sóılemdegi qyzmetin anyqta
Men amalsyzdan úıge kettim. Danyshpandar erteńgini eskere, kóre sóıleıdi. Búgin - Ulystyń uly kúni. Men senimen birgemin. Jaqsylyqtyń erteń - keshi joq. Ol keıinirek barady. Ol meni kesheden tosyp júr. Men elimniń erteńimin. Ońashada jylap ta aldym. Asa qadirli qonaqtardy kúttim.
Sóılemde berilgen bir ústeýge morfologıalyq taldaý jasa
Sóz taby
Suraǵy
Tulǵasyna qaraı
Quramyna qaraı
Maǵynasyna qaraı
Sóılemde
Suraqtarǵa jaýap ber
Ústeý qaı sóılem múshesi qyzmetin atqarady?
Mezgil ústeýdiń sóılemdegi qyzmeti?
Kúsheıtkish ústeý qaı sóz tabymen tirkese bir sóılem múshesi bolady?
Qorytyndy: Ár top taqyryp boıynsha «Úsh qalyń, úsh juqa suraqtar» qurastyrady.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
