InfoHub Logo

Qazaq halqynyń tarıhynda zertteýdi qajet etetin ǵylymı máselelerdiń aýqymy óte kóp. Qashanda qazaq jerinde daryn men danalar, danagóı qarıalar óte kóp  bolǵan. Syr súleıleri  sol daryn ıeleriniń ajyramas bir bóligi bolyp qala bermek.

Syr súleıleriniń ómiri, tarıhı kezeńderdiń eń bir shılenisken ýaqyty patshalyq Reseıdiń otarlaý saıasatynyń órship turǵan kezeńine týra keldi.  Keńester ókimetiniń qylyshynan qan tógilip jatqan zamanmen jalǵasty. Sondaı jaǵdaıda da aqyn-jyraýlarymyzdyń rýhtary bıik bolyp, saldary sýǵa ketken joq. Olar óz shyǵarmashylyqtarymen qatar, qazaq ultynyń da joıylyp ketpeýi úshin kúresti. Óz óleńderi men tolǵaýlary, dastandarynda otanǵa degen súıispenshiliktiń bıik úlgisin jasaǵanyn bilemiz. Mysaly, T.İztileýulynyń «Qamyn oıla halqyńnyń» óleńindegi:

Qaıratty týǵan er bolsań,

Qamyn oıla halqyńnyń!

Jetim menen jesirge

Ózi bol júzi jarqynnyń.  [1.39-b.]

- dep keletin shýmaqta kúsh-qaırattyń barlyǵyn halqyń, otanyń, eliń men jeriń úshin jasa degen urandy óleńderimen beredi. Bul jerdegi «Ózi bol júzi jarqynnyń» degeni qazaqta «Júzi jylydan túńilme», «Imanjúzdi eken» degen tirkesterge balap kelip:

Jatyrmyn aıtyp jaqsy úgit,

Tazasyndaı altynnyń.

Óle qoısam, aıtyńdar,

Jurt jınalǵan jer bolsa

«Sózi, - dep,- Turekeń marqumnyń!»  [1.40-b.]

dep ıslamdaǵy ımannyń besinshi, altynshy sharttaryn meńzep qoıyp, óleńniń sońyn jeńil qaljyńmen aıaqtaǵan bolyp óziniń sheber ımprovızatorlyq qasıetin de baıqatady. Osy mazmundas óleńderiniń qataryna: «Qaırama halyqqa tisińdi», «Adamdyq is», «Adam» shyǵarmalaryn da jatqyzýǵa bolady.

         Árbir aqynnyń, súleıdiń halyq tarıhyndaǵy qalatyn eńbeginiń ólshemi – onyń azamattyq, otanshyldyq kózqarasynyń tıanaqtylyǵy. Halqyn shyn jan-tánimen súıgen aqyndardyń esimderi týyndylarymen birge máńgilik ómir súretini, olardyń ulttyq maqtanyshqa aınalatyny da osyndaı azamattyq kózqaras shynaıylyǵymen aıqyndalady.

Syr súleıi Qarasaqal Erimbettiń de óleń joldarynan osyndaı otanǵa, elge degen súıispenshiligin baıqaımyz. «Qarasań, jaman adam bul jurtta joq»  óleńindegi:

İstegen ozbyrlyǵyn qylar maqtan.

Er bolsań eliń úshin qyzmet qyl,

Adam az ozbyrlyqtan paıda tapqan.

Jar dostyń jaramaıdy kóńilin jyqqan.

Azǵyrǵan lápis shaıtan tiline erip,

Oılamaı árkim qastyq tuzyn tatqan. [2.41-b.]

Erimbet Kóldeıbekulynyń joǵaryda keltirilgennen de bólek kóptegen dinı tanymdyq-fılosofıalyq shyǵarmalary men arnaý tolǵaýlary, qıssa dastandary áli kúnge halyq aýyzynda aıtylyp keledi.

         Erimbet Kóldeıbekulynyń naqyl óleńiniń arqaýyndaǵy eń basty másele – adamnyń jaqsy jáne jaman qasıetterin salystyra jyrlaý. Dástúrli órnekterdiń naqyl óleńderindegi qoldanysynda aqyn qorshaǵan ortadaǵy, tabıǵattaǵy tirshilik ıeleriniń – báriniń de minez-qulyq erekshelikterine oraı balamalap jyrlaýdy qoldanady. Mysaly, «Ár jerde-aq úlgili sóz aıtsam-daǵy» naqyl óleńindegi salystyrmaly balamalardyń fılosofıalyq, tálim-tárbıelik ǵıbraty mol:

                            Jarqanat, jarda jatar basyn baǵyp,

                            Bas qaqqan alar jaqsy at jurtqa jaǵyp.

                            Sarańnyń qansha ishkenmen qarny toımas,

                            Ottatpaıdy mal sorlysyn shaıtan qaǵyp.

                            Ár jerde-aq úlgili sóz aıtam-daǵy,

Aqymaqtyń qulaǵynan ketedi aǵyp! [3, 52-b.]

Óleńniń ıdeıalyq astarynda adamdardyń alýan minezderi ısharat, megzeý tilmen beınelene otyryp, adamdardyń ózderine tanys tabıǵat, turmys sýretteri minez psıhologıasynyń syrlaryn ashý úshin tıimdilikpen qoldanylady. Bul – Erimbet aqyndyǵyna tán sýretkerlik qyrlardyń bir kórinisi ǵana.

         Óz zamanynda úlken nasıhatshyl-minájatshyl óleńderdiń qas sheberi bolǵanyn shaıyrdyń zamandastary aqynnyń sheber ári burqasyndatyp kósile jyrlaıtynynyń taǵy bir kórinisin Syr súleıleriniń biri, ári biregeıi T.İztileýulynyń eńbekterinen de baıqaımyz.

Qarasaqal Erimbet –

Qutqarmas qusty bedeýdeı.

Shabysyna shań ermes,

At shaptyrǵan búlkili! [3.38-b.]

Qanshama ret jazba aıtystarynda óziniń qarsylasy bolǵan adamdy dál mynadaı teńeýlermen ushtastyrý ekiniń birinde bola bermeıtin jaǵdaı. Bul jerdegi Turmaǵanbettiń kóregendigi jáne Erimbet shaıyrdyń asqan sheberligine bergen kásipqoı aqynnyń ádil baǵasy dep aıtýymyzǵa bolady.

Syr óńirindegi shaıyrlarymyzdyń barlyǵyna ortaq  qasıetteri bar. Ol aqyndyqty, jyraýlyqty,  jyrshylyqpen qatar ushtastyryp alyp júredi.  

Shoraıaqtyń Omary da negizinen sol Syr súleıleriniń ortasynda aqyndyq jolǵa túsip, solar ótken sóz óneri mektebinen ótti. Ol aqyndyq ónerimen el kózine erte túsedi. «Júrmisiń saý-salamat Omar jezde, jasyńnan dúr atanyp tústiń kózge?» dep, keıingi aıtystarda baldyzy Nurmaqan aqynnyń óleńge qosýy ony tolyq rastaıdy.

Omar aqynnyń artyna qaldyrǵan shyǵarmalarynyń taqyryptyq aýqymy óte keń. Onyń ǵıbrat aıtý baǵytyndaǵy óleńder, kóńil-kúı lırıkasy, dastan, jumbaq, terme, tolǵaý, mysal, aıtys dep birneshe janrǵa bólýge bolady.

Mysaly, Sh.Omarulynyń «Qoıshy men ury» mysal óleńinde endigi jańa ómirde de pálendeı battana qoımaǵan kóńil-kúıin bildiredi:

Halyqty qaraýlar bar júrgen qanap,

Qural ǵyp joqtan bardy qurastyryp,

Alady qoldan zańdy ózi qalap.

Erekshe el ishinde etek alyp,

Súzekteı bir-birine jatyr tarap. [4,25-b.]

Aqynnyń «Qara shekpen» atty mysal dastanynda da úlken astar jatyr. Sol kezeńdegi jańa qurylysqa aqyn ózinshe barlap qaraıdy, keleshekke degen senimsizdik kóńil-kúıi anyq baıqalady:

Sóıleýge tabylmaıdy sózdiń izi,

Shyqpaıdy kembaǵaldyń shyn qyrmyzy.

Bul kúnde mádenıet jolyn bilip,

Qazaqtyń dana boldy ul men qyzy. [4,47-b.]

Bul óleń joldaryndaǵy «mádenıet joly», «dana ul men qyz» degen tirkesterge aqynnyń jańa baǵytty qalamaǵandyǵynyń belgisi, ákege balanyń aqyl aıta bastaǵan óreskel minez-qulyqtyń óris ala bastaǵanyn unatpaǵany. Bundaı óleńder Sh.Omarynda óte kóp kezdesedi. Biz sonyń bir parasyna ǵana toqtaldyq.

Atalǵan Syr súleıleriniń barlyǵy tereń  mazmundy, tujyrymy joǵary fılosofıalyq ıdeıalarymen, óleń sózderiniń mazmuny óte uǵymdy bolyp keletin shyǵarmalarymen tanymal bolǵan.

Óńirimizdiń belgili qalamgeri Ábjan Aısaýytovtyń  aıtýynsha «qazirgi  aıtylyp, eptep bolsa da shyǵarmalary jaryq kórip jatqan Syr súleıleri  jazǵandarynyń túp nusqasy joǵaldy, qurydy. Qolymyzda bary jyraýlardyń  jadynda saqtap qalǵany, ony qaǵaz betine túsirgen Á.Qaınarbaev, Q.Qýanbaev,  Q.Nurmahanov syndy janashyrlardyń kóshirmesi. Árıne árkim aıtqandyqtan,  ne kóshirgendikten túp nusqanyń julmalanýy, ózgerýi zańdy bolmaq. Keńestik  dáýirdiń sońǵy kezeńinde Syr súleıleriniń esimderi anyqtalyp, birsypyra  muralary jınaqtaldy» [5.4-5b.]. Á.Aısaýytovtyń atap kórsetken keńestik saıasat tarapynan bolǵan  qysymdardyń jáne birin M.Qarjaýov óziniń «Ana tili» gazetine bergen maqalasynda bylaı dep keltiredi «Omar – tek Syr boıy emes, sol kezdegi qazaq aqyndaryn árkez baǵdarlap, jaqsy bilgen shaıyr. Onyń ózinen tórt-bes jas kishi Turmaǵanbetke aıtqan naqyl sózindegi:

Ahmet Baıtursynov, Maǵjandarsha,

Jornalǵa sóz berýge endi belsen.

Sózińdi olarmenen salystyryp,

Tarıhyn tárbıeli aqyn kórseń, -

- degen joldary kezinde «Shaıyr» jınaǵyndaǵy óleń tekstinen alynyp tastalǵan» [5, 7-b.] – dep sol kezdegi shyǵystyq sarynǵa eliktep kóptegen týyndylardy dúnıege ákelgen qazaq aqyndarynyń eńbekterine qasaqana jasalǵan qıanattardy kórip qynjylǵanyn baıqaımyz. Omar Shoraıaqtyń bizge belgili on bir dastany, jetpisten astam óleń-jyrlary bar. Bulardyń ishinde «Bes ǵasyr jyrlaıdy», «Aıtys», «Shaıyr» tańdamaly shyǵarmalarynda bar bolǵany 20 shaqty óleń, eki–dastany jaryq kórgen. Az da bolsa Omar  eńbekterinde dinı, ımanı máselelerdi ashyp ıslamı termınderdi jıi qoldanyp otyrdy. Onyń oıly jyrlarynyń ishindegi «Ustazym» atty óleńin alyp qarasaq, Esenjol degen shaıyrdyń artynan erip úlgi alýdy meńzeıdi.

Málikúl –Máýit perishte –

Pendeniń kelse ońynan,

Gúrzi alyp kelse qolyna –

Múńkir-Náńkúr solynan;

Armansyz bolyp óter em,

Esenjoldaı shaıyrdyń-

Úlgi alyp, ersem sońynan!  [5,63-b. ]

Adamnyń o dúnıelik bolǵannan keıingi kúıi sýretteledi jáne ımandy, ádil, shynshyl adamdardyń sońynan júrýdi Allany maqul kóretinin, dinimizdiń zańdylyǵymen joǵary maquldanatynyn meńzep aıtsa kerek. Osylaı mándi de mańyzdy ómir súrgende adam ólim kelse de ókinip qalmaıtynyn jetkizedi.

Syr súleıleriniń ortaq bir temirqazyǵy ıslam edi. Tek sol qazyqqa baılanǵan jipteri, ıaǵnı ustazdary ǵana basqa edi.

Qoryta aıtqanda, Syr súleıleri shyǵarmalarynda ulttyq dúnıetanymnyń kórinis tabýy zańdy qubylys. Kez-kelgen aqyn óz ómir súrgen ortasy, ádet-ǵurpy, salt-sanasynan alshaq kete almaıdy. Urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp kele jatqan ulttyq qundylyqtardy dáripteý  de – súleılerdiń basty paryzy. Súleıler salǵan sara joldy ári qaraı jalǵastyrý – keleshek jastardyń  paryzy dep sanaımyn.

Paıdalanǵan ádebıetter:

1.     İztileýuly T.  Shyǵarmalary.  İ tom.  Almaty. 2007j.

2.     Qarasaqal Erimbet. Ulaǵat sózim urpaqqa. Astana 2009j.

3.     İztileýuly T.Shyǵarmalary. 1-tom. Astana. Folıant. 2009j.

4.     Shoraıaqtyń O. Sóıle tilim josylyp. Almaty . Raýan. 1995j.

5.     Kenjeǵululy N.Shyǵarmalary. 1-tom. Astana. 2008j.

Avtory: Qazbaı Parasat – Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ  magıstranti

Jetekshisi: Janataev Danat Janataıuly - Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ profesory

---