InfoHub Logo

Otbasy – qoǵamnyń bir bólshegi. Úılený, óz aldyna otaý tigip, tútin tútetý ǵasyrdan-ǵasyrǵa jalǵasyp kele jatqan tarıhı salt, qubylys. Qazaq halqynda «Birinshi baılyq – densaýlyq, ekinshi baılyq – aq jaýlyq, úshinshi baılyq – on saýlyq» degen úsh tarmaqty, bir bútin ataly sózdiń bar ekeni málim. Muny ómir pálsapasy (fılosofıasy) deýge de bolady. Mundaǵy «aq jaýlyq» degen áıel maǵynasyndaǵy sóz ekeni aıtpasa da túsinikti. Halyqtyń ósip-ónetin januıasy – jas jubaılardyń shańyraǵy. Qyz ben jigittiń bas qosyp úılenýi syrt qaraǵanda olardyń jeke óz isteri sıaqty kóringenimen bul búkil halyq múddesimen, onyń bolashaǵymen ushtasyp jatqan qoǵam ómiriniń ózektes qubylysy ekeni aıqyn. Sondyqtan da ejelden ata-babalar balalaryn der kezinde úılendirip, jaqsy kelin túsirýdi murat tutyp, muny tikeleı óz qoldaryna alyp otyrǵan. Onyń oryndy sebebi de bar. Bir úıli jannyń, tipti bir aýyldyń tirshiligin aldymen keletin kelin bastaıdy.

Ot bar jerde ómir bar, jylý-bereke bar. Sol otty jaǵýdy halqymyz kelinge senip tapsyrǵan. Búgingi jas kelin – erteńgi ómirdi jalǵastyrýshy, urpaq ákeletin ana. Halqymyz ananyń ónegeli, ónerli, sabyrly, salmaqty, syılasymdy, tárbıeli bolýyn maqsat etken.

Ata-babalardyń ǵasyrlar boıy ustanǵan bul salt-dástúrleri jas jubaılardyń kósegesin kógertip, bosaǵasynyń berik bolýyna, bala tárbıelep, urpaq ósirýine, sóıtip ulttyń tutastyǵyn saqtaýǵa sebepshi bolyp, negiz qalady.

Úılený jáne úı bolýǵa baılanysty qazaqtyń birneshe salt-dástúrleri bar. Olar: quda túsý, jaýshy jiberý, qudalardy qarsy alý, esik-tór kórsetý, uryn kelý, jasaý berý, syńsý, kelin túsirý, bet ashar t.b. solarlyń birnesheýine toqtalyp ótsek.

Quda túsý. Qazaq halqy qoǵamdyq qarym-qatynastardy ádet-ǵuryptar boıynsha rettep, ózderiniń dostyǵyn qyz alysyp, qyz berisip, quda bolý arqyly nyǵaıtyp kelgen. «Qyz bala – jat jurttyq», «Qyz - dáneker» deıtin sózder sol oıdy bildirýden týǵan. Ertede eki dos adam ózara dostyǵyn nyǵaıtý úshin biriniń áıeli - ul, ekinshisiniń áıeli – qyz tapsa, olardy bir birine qosýǵa ýaǵdalasqan. Muny «besik quda» dep ataıdy. Eki-úsh  jasar uly bar dáýletti qazaqtar ózi sıaqty dáýletti adamdardyń qyzdaryna quda túsip, aıttyrýǵa tyrysqan. Kóbinese 11-12 jasar qyzdarǵa quda túsip, - «13-te otaý ıesi», - dep qyzyn 13- te  uzatyp, ulyn 15- te úılendire bergen.

Alaıda, qazaqta jeti ataǵa deıin qyz alyspaý dástúri, ıaǵnı medısınalyq qan tazartý zańy qatań saqtalǵan.

Jigit úılener aldynda áýeli ózine unaıtyn teńin izdeıdi. Bul dástúr «Qyz kórý», «jar tańdaý» dep te atalady. Attyń júırigin minip, ıttiń alǵyryn, myltyqtyń táýirin ustaǵan. Halyqtyń túsinigi boıynsha «Tegine qarap qyzyn al», «Sheshege qarap qyz óser» degendeı kórgendi, ónegeli jerdiń qyzyn  aıttyrýdy maqsat etken. «Yrys aldy -qyz» dep uqqan qazaq «qyzyldy qyzyna, uzyndy ulyna kıdirip» oń jaqqa otyrǵyzyp, qolónerin úıretip, álpeshtegen. Balıǵatqa tolǵan qyz bala úıde júrgende basyna juqa qyzyl oramal tartyp, syrtta (túzde) júrse, qarqaraly taqıa kıgen. Qyzdyń osy kıimine qarap, basynyń bos ekeni baıqalyp, qazaqtar «qarqaraly qyz», «qyzyl oramaldy qyz» ataǵan.

Jaýshy jiberý. Jaýshy – qyz aıttyrýǵa baratyn ókil. Ol jón-josyq bilgish, sózge sheshen, ázil-qaljyńǵa júırik adam bolý kerek, onyń mindeti – qyz ákesin kóndirip, boıjetkenge quda túsip, qudalyqqa keler kúndi belgilep qaıtý. Qyzdyń áke-sheshesi, jaqyn týystary jınalǵanda, elshi: «Sizderde lashyn bar, bizde suńqar bar, sol lashyndy suńqarǵa ilgizgeli keldim», - dep tuspaldaı sóılep, kelgen jumysyn sypaıylap, óleń túrinde jetkizip aıtady.

Qudalardy qarsy alý. Kelesi joly qudanyń (qyzdyń ákesiniń) habarlaýy boıynsha qudalyq sóılesip, qalyń mal jóninen kelisýge jigittiń ákesi bastaǵan 7-8 adam janyna – sózsheń, áńgimeshil, dombyrashy, ánshi-jyrshy, palýandaryn ertip, qudanyń aýlyna keledi. Quda arnaıy aq úı tiktirip, qoı nemese taı soıdyryp, qudalardy tik turyp kútip alady.

Qudalar kele jatqanda arqan kerý, qudalarǵa balshyq, un jaǵý, tipti qudalardyń qol aıaǵyn tańyp ógizge mingizý sıaqty ázil-qaljyńdar da jasalǵan. Qazirgi kezde bul úrdisten tek arqan kerý dástúri saqtalǵan. Qudalar úıge kirgennen keıin de úlken qurmet kórsetilip, túnimen óleń aıtysý, dombyra tartysý, ult oıyndaryn oınaý sıaqty qyzyqtar kórsetiledi.

Qalyńmal máselesi sheshilip bolǵannan keıin dástúr boıynsha aq jol tilep, qudalyq berik bolý úshin bir mal shalady. Onyń baýyzdaý qanyna qol batyrysyp, bata buzbaýǵa serttesedi. Bul yrym «qanǵa qan qosyldy, endi týys boldyq» degen ısharatty bildiretin bolǵan.

Esik-tór kórsetý toıy.  «Syıǵa -syı», «syraǵa - bal» demekshi, endigi kezekte jigit jaǵy qudalaryn «esik-tór kórip qaıtyńdar» dep, qarsy toıǵa shaqyrady. Onyń maqsaty – qyzdyń áke-sheshesi, aǵaıyn-týystarymen jigit jaǵynan týystaryn tanystyrý. Ádette qyz bergen jaqtan qudalyqqa 2-3 adam artyq keledi. Munda da qyzdyń aýylynda qudalarǵa jasalǵan yrymdar (arqan kerý, kórimdik, bas tartar, tós salar, quıryq-baýyr asatý, t.b.) men kádeler (quda, qudaǵılarǵa, qudashalarǵa jaǵaly kıimderdi syıǵa tartý) jasalady.

Uryn kelý nemese ilý toıy. Kúıeýdi qymbat kádelermen, janyna ánshi, kúıshi, seri jigitterdi ertip qalyńdyqtyń aýylyna jiberedi. Kúıeýdiń jaqsy kıinýi, er-turmany, mingen aty ózine saı bolýy shart. Kúıeý basyna oqaly tymaq kıedi. Onyń sebebi, kúıeýdiń beti túgel kórinbeý tıis. Kúıeý joldasqa ergen seri-sal jigittermen birge jón biletin jasy úlken káde úlestiretin adam bolady.

Erterekte qazaqtarda qalyń maldyń mólsheri sanmen de eseptelgen. Mysaly, qalyńmaldy 47, 37, 27, 17 jylqy quny mólsherimen eseptegen. Qyz týǵanda qazaqtyń  «qyryq jeti» dep ákesi men atasynan súıinshi suraýy sondyqtan. Erte zamanda qalyńmalǵa malmen qosa qul men kúń berý de ádeti bolǵan. Ony qazaqtyń salt-dástúrlerin zerttep, arnaıy eńbek jazǵan N.Rychkov, I.G.Andreev, A.Levshın, N.I.Grodekov, t.b. ǵalymdardyń eńbekterinen kezdestirýge bolady.

Qalyńmaldyń quramyna qudalar arasynda júretin syılyq-kádeler de kiredi. Ol kádeler mynalar:

Qalyńmal – qalyńmal tóleý keıbir zerteýshilerdiń túsindirip júrgenindeı, qyzdy satyp alý úshin beriletin qun emes, kerisinshe, qalyńdyqtyń jasaýyna, sáýkelesine, toı malyna, kádeli alys-beristerge jumsalatyn qarajat kólemine saı tólenetin tólem. Dástúrli qalyńmal mynadaı bólimderden turady:

Bes jaqsy – túzý myltyq, berik saýyt, báıge at, júk artatyn atan túıe, qyzdyń basty kıimderi (sáýkele, bilezik, syrǵa, qamqa ton, oqaly qamzol, shaǵı shapan, kúmis er). Bul aıtylǵandar bolmaı qalsa, olardyń árqaısysyna  4 iri qaradan tólegen, ıaǵnı bes jaqsynyń quny, al Kishi júzde 20 qara maldyń shamasynda bolǵan.

İlý – qyzdy tárbıelegeni úshin uryn barǵanǵa, qyzdyń sheshesine, jeńgelerine beretin dúnıe-múlik.

Óli – tiri – ólgen árýaqtarǵa arnap soıýǵa, etin elge úlestirýge arnalǵan mal. Ol jylqy, qoı bolmaýy múmkin. (Halyq túsiniginde, eger «óli-tirisi» berilmese, kelin aýrý bolyp qalady-mys).

Toı maly -  qyz uzatý toıyna soıysqa aparatyn mal. Toı maly qoraly qoıdan bastap 10-15 jylqyǵa deıin bolady.

Sút aqy – qalyńdyqtyń anasyna arnaıy beriletin syı, 1-2 túıe.

Qudalyq kádeler qudalardyń ál-aýqatyna baılanysty bolǵan. «Baımen-baı quda bolsa, arasynda jorǵa júredi, al kedeımen-kedeı quda bolsa – aryq toqty men dorba júredi» - degen mátel sodan qalǵan.

Qoryta aıtqanda, aty atalyp, túsi tústelgen qalyń mal túgeldeı qyz úıine barmaıdy. «Qap túbi», «qyz jasaýy» t.b. alys-berispen keri qaıtady. Halyq uǵymynda bul yrym kádelerdiń túptep kelgende, týys-jegjattardy jaqyndastyrý úshin istelgen.

Qazaq halqynyń úılený, qyz uzatýǵa baılanysty jón-joralǵylary bunymen bitpeıdi. Ár elde, ár rýda, tipti ár aýylda ártúrli jaǵdaıda bolyp jatady. Qazirgi ýaqytta zaman talabyna saı osy jón-joralǵylardy birshamasy saqtalǵan. Ol da qazaq halqynyń ózine ǵana tán bitim-bolmysy, ulttyq dúnıetanymy dep aıtsaq qatelespeımiz.  

Avtory: Qazbaı Parasat – Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıtetiniń 1-kýrs magıstranty

Jetekshisi: Janataev Danat Janataıuly -Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıtetiniń  profesory

---