InfoHub Logo

Ádebıet – adam balasyn tárbıeleıtin quraly dep qarasaq, al satıra – sol quraldyń mańyzdy bir bóligi. Satırany zertteýshi Ia.Elsberg: «Satıra bolmysty ádebıet pen ónerde kórsetýdiń ádis-tásili» ekendigin aıtsa, Temirbek Qojakeevtiń aıtýynsha «Satıra, ıýmor degenimiz adam balasynyń alýan túrli sezimderimen, qabilet-qasıetterimen, áleýmettik turmys kúıimen, qoǵamdyq ortasymen tikeleı baılanysty. Solardyń ózindik erekshelikpen kórinis tabýy. Satıra, ıýmor – ári kóńildi, jeńil, ári zildi, qýanysh-renishke beıim óner. Olardyń kúshi de osynda. Olardy uly maqsattarǵa, eldi uly isterge jumyldyrýǵa, jurt júreginde qaıyrymdy sezimder týǵyzýǵa, jańa qoǵam qurýǵa kesel keltiretin kesir-kesepattarǵa óshpendilik oıatýǵa keń paıdalanýymyz qajet»,– dep atap kórsetedi. Demek, satırany da adam ómiriniń aınasy. Adam satıralyq shyǵarmany oqı otyryp, óz kemshiligin taýyp, ony joıýǵa tyrysady.

Z.Qabdolov «Satıramen sýretteler qubylys – kereksiz, kesir qubylys. Satıra ómirdegi keseldi, keleńsizdikti, keri ketkendikti qaza qoparyp, kóptiń kóz aldyna – kóriniske shyǵarady, qaǵyp-silkileıdi, mysqylmen túıreıdi, syqaq etedi, kópti odan túńiltedi»,- dep teorıalyq turǵyda baǵa beredi.

Satıralyq janrlar mynadaı eki salaǵa toptastyrylyp qarastyrylady: poezıalyq janr jáne prozalyq janr. Satıranyń poezıalyq janryna mysal, epıgram, parodıa, syqaq óleń, karıkatýra jáne sharj jatatyn bolsa, al satıranyń prozalyq janryna feleton, pamflet, satıralyq áńgime, ıýmorlyq áńgime, satıralyq poves, satıralyq roman jatady.

Turmaǵambet İztileýov ádebıettiń mańyzdy mindetteriniń biri sanaǵan eldiń minezin túzeý, týra joldy nusqap, baǵyt baǵdar berýdi satıranyń poezıalyq janryna jatatyn óleńmen sýretteýde belgili tıpterdiń barlyǵyn utymdy paıdalanyp otyrǵan. Jáne tómendegideı úsh máseleni qarastyrǵan :

Birinshiden, qoǵamda bolyp jatqan keleńsiz jaıttardy jáne sony bastaýshy ústem taptyń jıirkenishti áreketterin jiti kózimen kórip, mirdiń oǵyndaı dáldep, synap – minep, elge belgisiz tustaryn áshkerelegen.

Ekinshiden, adam boıyndaǵy jaman ádetterdi synǵa alyp, olardan boıdy aýlaq ustaýdy nasıhattaıdy.

Úshinshiden, kedeı men muńlynyń kem – ketigin, sherge toly ómirin, olardyń qanaýshydan kórgen qorlyq – zorlyǵyn ázilge aınaldyra otyryp, astarlap jetkizgen.

Syrdyń súleıi Turmaǵambet satıranyń poezıalyq janrdaǵy mysal túrin keremet qoldanǵan jáne qazaq ádebıetin jańa taqyryptar men ıdeıalarmen, oılarmen, órnektermen baıytty. Jalpy, mysal – qoǵamdaǵy nemese jeke adamnyń basyndaǵy keıbir jaǵymsyz jaıttar men kemshilikterdi, unamsyz minez ben qylyqtardy týra synamaı, ázilge aınaldyra otyryp, burmalap jetkizý, synaý.

Syrdyń suńǵyla aqyny Turmaǵambet nebári 14 jasynda eń alǵashqy «Qara qońyz» dep atalatyn mysal óleńin jazady. Bul mysal óleńinde qozǵaǵan máselesi – adam boıyndaǵy jaman ádetterdi synap-minep jáne sol jaman ádetterdiń berer nátıjesin ashyq kórsetip, dinı saýat ashýǵa shaqyrý barysynda satırany utymdy paıdalanǵan:

«Jer júzin qara qońyz qaptaıdy jaz,
Bir boqqa qyryq-elýden qonbaıdy az.
Ketedi birinikin biri alyp,
Erkelep, eneleske etkendeı naz».

Birinshiden, Turmaǵambet ne bolsa sony synap - minep, kelemejdep ómiri dep biletin óleńine taqyryp retinde ala bermegen. Áýeli syn tezine salar, qozǵalar taqyryptardyń parqyn paıymdap, aqyl tarazysyna salyp, sodan keıin ǵana óz pikirin qosa otyryp keremet týyndylary dúnıege kelgen. Sondaı týyndylarynyń biri – talqylyp jatqan «Qara qońyz» mysal óleńi. Nelikten Alla Taǵalanyń jaratqan kúlli jaratylystyń ishinen qońyzdy taqyryp etkenine toqtalsaq. Turmaǵambet kemeńger keıbir adamdardy qońyzben almastyryp jazǵan. Sebebi, qońyz–sany jaǵynan óte kóp býnaqdenelilerdiń biri jáne belgili bir mezgilde ǵana jer betin qaptap, búkil jaratylys ataýlyǵa óz zıanyn tıgizip ketedi. Sol sekildi óziniń qara bas qamyn oılaǵan jandar basqany kózge de ilmeı, taptap-janshyp ótip, álsizderge myqtylyǵymen basynady:

«Bireýi qýyp baryp alysady,
Tym tatý ózge jerde, munda araz.
Talasyp tap ýálıdiń sarqytyndaı,
Etedi óte qurmet kóp aǵyzaz.
Iterip birin-biri tyrańdatyp,
Qylady bir mereke ózine saz.
Bárin de jeńgennen soń, jóneledi,
Bir myqty domalatyp aly, sabaz!»

Bul berilgen úzindide «ýálı» jáne «aǵyzaz» syndy arab tiliniń sózderi berilgen. Turmaǵambet ár túrli maqsatpen erkin jáne jıi qoldanǵan. Sebebi bular halyq tiline Abaı, Turmaǵambet tektes tildik tulǵalardyń tanymdyq, shyǵarmashylyq, murasy negizinde enip, poetıkalyq, stılısıkalyq turǵydan mánmazmuny aıqyndalyp, jalpy tildik qoldanys tapqan, sińgen. Bul arada erekshe nazar aýdaratyn bir jaı – shyǵys tekti sózderdiń Turmaǵambette jıi qoldanylýy kezdeısoq qubylys emes. B.A. Serebrennıkovtyń pikirinshe: «Kez-kelgen kirme sózdiń paıda bolýy ǵalam beınesindegi bolyp ótken nemese bolyp jatqan ózgeristerden habar beredi. Jańa uǵymdy basqa tilden enýine baılanysty ǵalam beınesi keńı túsedi».

Biz de osy pikirmen kelisemiz. Óıtkeni aqyn tilindegi kirme sózderdiń ulttyq sanadaǵy ǵalam beınesine ózgeris ákelmeı qoımaıtyny túsinikti jaı. Sondyqtan, kirme sózder ǵalam beınesiniń qalyptasýy men damýyna áser etedi. Basqa tilden sózderdiń enýine ultaralyq mádenı jáne tarıhı jaqyndasýdyń sebep bolatyny belgili.

Turmaǵambet shyǵarmashylyǵynda qoldanylǵan keıbir shyǵys sózderi sol kezdegi jalpyhalyqtyq tilge de enbegen, keıin de qalyptaspaǵan elementter kezdesip otyrady. Olarǵa aǵyzaz, márýát, ábıát, tápsılan, párzáq, harap, hılań, hasta t.b. sózderdi jatqyzamyz. Endi óleńde berilgen sózderdiń maǵynalaryn ashsaq, «ýálı» – jaqyn, dos, serik, qamqorshy degen maǵynany bildirse, al «aǵyzaz» - mártebe, ulyq, qadirli degen sózdiń shyǵys sóziniń balamasy.

Óleńniń etıkasy men estetıkasyn qatar alsa da, óz pikiri men oıy arqyly týra joldy meńzep kórsetýdi umytpaıdy. Qanaǵat qaryn toıǵyzady, qanaǵatsyzdyq astyńdaǵy jalǵyz atyńdy soıǵyzady degen sózdi adam balasy esinen shyǵarmaý kerek ekenin de eskertedi:

«Qadirin qara qıdyń bilmegen soń,
Jatqany jer kúńirenip nalamyzǵa.
Qonysqa qaıtaıyq! — dep qarar jasar,
Qatyn men qylmaı zorlyq balamyzǵa.
Aıanbaı áýelgiden parlap ushar,
— Qıy kóp, baraıyq, — dep, – salamyzǵa!
Jete almaı, jolda sharshap, bári de óler,
Ólmeske qońyz qaıtip tapsyn óner?!»

Jalpy, mysal ómirdegi jaǵymsyz qubylystardy kóbinese adamnyń emes almastyryp basqa bir haıýannyń nemese qustyń, keıde bir zattyń basynda bolǵan oqıǵa dep te beriledi. Osylaı jazylǵan mysaldarda avtor aıtqysy kelgen oı men ıdeıalaryn ań – qustar, zattar arqyly jasyryp jetkizip otyrady. Sylańdap aqqan Syrdarıa ornalasqan mekenniń súleıi atanǵan Turmaǵambet aıtqysy kelgen oıyn jasyryp, janamalap jazǵan mysal óleńderinde satırany qoldana otyryp keremet úlgi kórsetken kelesi týyndysy – «Tórt dos» dep atalady:

«Ertegi ótip ketken zamanynda,
"Dushpannyń qalmaıyq, – dep, – tabanynda".
Tasbaqa, túlki, qarǵa, kıik — tórti
Dos boldy, bastarynyń amanynda.
Syılasty shyn kóńilmen birin-biri,
Bolmady oılarynyń tataý, kiri.
Bir kúni kıik aýǵa kez kep qalyp,
Shyrmalyp shyǵa almaıtyn boldy túri».

Mysalda  tórt  dostyń  biri kıik  aýǵa túsedi. Ony qutqaryp alý maqsatymen ekinshi dos túlki adamdy aldaýsyratyp alysqa ketedi. Úshinshi dos qarǵa tórtinshi dos tasbaqany ertip ákelip, aýdy qıǵyzady. Kıikti bosatyp aldy. Munda birlik, tatýlyq nasıhattalǵan. Ózara kómek bar jerde ólmek joq, adamda da álgilerdeı bir-birine sep, súıeý bolý kerek degen keńes berilgen.

Jáne tabıǵattary men jaratylystary bólek ań-qustardy syılastyǵy tym bólek dostar etip qosý arqyly, eń birinshi kez kelgen jandardyń dos bolýyna eshteńe kedergi jasaı almaıtynyn da ózinshe jetkizgen.

Qorytyndylaı kele, «dostyq ózara jaýapkershilik pen qamqorlyqtyń, rýhanı jaqyndyqtyń belgisi, naǵyz dostyq kisige shabyt berip, ómirde kezdesetin túrli sátsizdikterge moıymaýǵa, basqa túsken qaıǵy men qıynshylyqty birge kóterýge járdemdesedi» degen oıdy Allanyń eń erek jaratylysy adamdarǵa jetkizgen.

Satıra sardary Turmaǵambet İztileýovtiń mysaldaryn taldap bolsaq, qorytyndylaıyq. Shyǵys stılindegi shaıyrlar mysaldarynyń birsypyra ózindik erekshelikteri tán:

Birinshiden olarǵa arab, parsy, úndi ádebıetindegi daıyn sújetter arqaý bolǵan.

Ekinshiden, qazaq ádebıetiniń dástúrinde túlki qý, sumnyń, opasyzdyń, qarǵa aqylsyz daraqynyń, tasbaqa asyqpas shabannyń personajy retinde qoldanylatyn. Al Shyǵys úlgisinde jazylǵan mysaldarda bul dástúr saqtala bermeıdi.

Álgi personajdar bir sıpat, bir minezde qatyp qalmaıdy. Joǵarydaǵydaı, túlki dosqa opasyzdyq emes, adaldyq jasaıdy, óz basyn qaýip - qaterge qıady. Qarǵa bolsa, qıyn qystaý sátterde qolǵa túsken kıikke járdem berýge jaraıdy.

Suńǵyla aqyn halqynyń qamy úshin aq pen qarany ajyratýdy, mirdiń oǵyndaı dáldep, jetkizip otyrýdy óziniń ult aldyndaǵy boryshy dep tanysa kerek-ti. Baı-manaptardy, bı-bolystardy, ákim-ulyqtardy minep-sheneý; halyqty aǵartýshylyqqa, oqý-bilimge, óner izdeýge, eńbek etýge shaqyrý; kedeı men muńlynyń kem-ketigin, sherge toly ómirin, olardyń qanaýshydan kórgen qorlyq-zorlyǵyn jyrlaý; ústem taptyń jıirkenishti áreketterin jiti kózimen kórip, dál atqan ýytty jyrlary, kertartpashylarǵa qarsy aıtylǵan shynshyl, synshyl kózqarasyn satıra arqyly jetkizip otyrdy. Óleńderinen de Syr súleıleri jazǵan mysaldardy tanýǵa bolady. Sondaı teńdesiz týyndylarynyń biri – «Kerege, ýyq tapqanmen» dep atalady:

«Kerege, ýyq tapqanmen,
         Basyn bir qosar shańyraq joq.
         Túıe, taılaq jıǵanmen,
          Aýnap jatar shańdaq joq».

Qaǵaz betterinde altyn árippen jazylýǵa tıis teńdesiz týyndylar basylyp shyqpaǵanymen, halyq júreginen oryn alǵanan keıin úzilmeı, urpaqtan-urpaqqa aýyzsha jetken óleńderdiń biri. Bul óleńide Turmaǵambet astarlap jetkizgen oı - baı-manaptardy, bı-bolystardy, ákim-ulyqtardy minep-sheneý, kedeı men muńlynyń kem-ketigin, sherge toly ómirin, olardyń qanaýshydan kórgen qorlyq-zorlyǵyn áshkereleý bolatyn. Eski tarıh betterine kóz júgirte otyryp, aǵa býyn, eliniń qamqorshylaryna aınalǵan Ahmet, Mirjaqyp, Sáken, Alıhan jáne Maǵjan syndy arystar men báıterekterdiń aıdalyp ketýi qynjyltyp, halyq basyn biriktirer kıeli shańyraq pen shańdyqtyń joqtyǵymen jetkizgen. «Basshysyz qalǵan el jetim» degendi meńzegenimen qatar, orystyń otarlaý saıasaty men qazaq jerin jappaı basyp alýdy tilge tıek etken.

Aqynnyń «Bar» men «Joq», «Al» men «Ber» degen óleńinde:

««Bar» men «Joq», «Al» menen «Ber» birge týǵan,

«Al» men «Bar» jal jetip ólgen ýdan.

«Joq» pen «Ber» jurt bitkendi júr aralap,

Janyna joldas etrip ylǵı qýdan»

,- dep bastalatyn aqyn óleńinde ýytty satıralyq toby jatyr. «Bar», «Joq», «Al», «Ber» sózderine jan bitirip, onyń «Bar» men «Aly» jaqsy obrazdy sýrettelip, nápsi degen ýdan mert boldy. Al, «Joq» pen «Ber» atty jaǵymsyz obrazdar jurt bitkendi aralap, kimniń tarysy pisse, sonyń taýyǵy bolyp júr. Kóbinese qýdyń alaıaqtyq rólinde túlki bolsa, munda qarapaıym «Ber» men «Joq» degen sózder búkil álemdegi maıly qasyqtaı qolǵa turmaıtyn, bireýdi orǵa ıterip, al ózi sútten aq, sýdan taza bolyp shyǵatyn adamdardyń obrazyn utymdy bere alǵan.

Aqyn óleńinde sınekdoha tásili utymdy qoldanys taba otyryp, adamı bolmysqa tán qadir-qasıetter toptastyrylady, onyń bir bólshegi retinde modál sózdermen sıpattalady. Ómirde «Mende bar mynany ala ǵoı»,- deıtinder azaıyp, «Mende eshteńe joq, tek maǵan ber», - deıtinder kóbeıip,ózinde bar bolsa bere almaıtyn, bireýdiń baryn kóre almaıtyndar dúnıege kelip, zamanany azdyryp, ishteı iritip-shiritip jatqanyń kózi ashyq aqyn kúıine jyrlaıdy.

Satıra zertteýshisi T.Qojakeev óziniń «Shaıyrlar satırasy» atty maqalasynda osy óleńge qatysty : «Turmaǵambet el ishinde qoly ashyq «bar edi, alaǵoı» deıtinderdiń qaomaǵanyn, «joq-joq» dep qaqyldap, «ber-ber» dep bezildeıtin qý-sumnyń kóbeıgenin ashyna aıtqany» ,- dep túıindi tujyrym jasaıdy.

«Ber-ber dep bir tara qý boıyńdy ertip,

Maı alar asqaqtyń urttam sýdan»

,- deıtin óleń joldarynda «Maı alar asqaqtyqtyq urttam sýdan» degen bir jol óleńinde tereń fılosofıa jatyr. Satıra jaıly adam balasyn túzý jolǵa bastaı otyryp, dıdaktıkalyq qyzmet atqaratynyna kóz jetkizýge bolady.

«Bar men joq», «Al» men «Ber» óleńinde oıyn astarlap ıronıamen jetkizse, aqyn bul óleńinde sarkazmǵa kóship, oıyn ashshy, mysqylmen ashyq jetkizgen. «Ne kóp» deıtin óleńde de:

«Keıde dosta kelisýden, kerisý kóp,

Ósek pen ótirikke erisý kóp.

Kózge-dos, syrtyńnan-qas, ishten-araz,

Syltaý qyp sál nárseden jerisý kóp

Eseptep daý-janjaldy terisý kóp»

,-deı kelip nápsiniń dostardyń ózin qas qylyp, betine kúle qarap, ar jaǵynan qastyq oılap, túımedeıdi túıedeı etip kórsetip, arazdastyrýyn túsindirgisi keledi. Sondyqtan nápsige ermeý, artyq-kemdi sanaspaı az ǵana ómirdi tatýlyqpen ótkizýge shaqyrady.

Iý.Borev: «Keıde satıradaǵy erekshe emosıonaldy kúı shegine jetip qyzǵanda, sýretkerdiń yzasy men óshpendiligi kúlkini basyp tastaıdy. Sonda ǵana satıra kúlkisiz bolýy múmkin»,- dep jazdy.

Bizdiń oıymyzsha, yza, kek, shegine jetkende kúlki basypqy kúıinen jańa sapaǵa kóship yzaly, kekti kúlkige aınalady. Mundaı kekti kúlkini sarkazmnan kórinedi. Sarkazm - koǵamdaǵy erekshe, qaýipti qubylystardyń zardabyn áshkereleýshi satıralyq baǵyttaǵy ashshy, zárli, mysqyldy jáne kekesindi sóz, sarkazmda syn jeńil astarmen nemese ázilmen berilmeıdi. Zapyran sekildi ishte qaınap jatqan ashshy shyndyq syrtqa aqtarylǵanda qasyndaǵynyń bárin jaıpap, typ-tıpyl etetin kúshi bar. Sondaı týyndylarynyń biri – «Qurbanǵalıǵa» atty týyndysy. Ótirik aıtyp, ósek tasyp, halyqty janjaldastyryp júretin molda-mys Qurbanǵalıǵa satıralyq arnaý jazǵan. Onda moldany essiz eser esekke, ólekseni tartqylaǵan tóbetke uqsatyp, abyroıyn tógip, shyryldatqan. Onyń shapandy shytpen tystap, syryp kıý, sálde oraý – moldalyq mártebe dep túsinýin kelekelep, laıyq emes ekenin ashyq jetkizgende:  

«Dinnen  bezgen  saıtan  –  shaıyr 
Turmaǵambetti  al,  Qudaı!»

,- dep  nazalanyp aıtqan sózine ádil jaýabyn alady:

«Iá, aýrý adam kúlki súımeıdi,

It júırigin túlki súımeıdi,

Máges molda meni qaıdan súısin».

Satıra sardary Turmaǵambettiń satıralyq óleńderi taqyrybyn qorytyndylaý úshin «Myrzanyń minezi» degen týyndysyn taldasaq :

«Oraza joq, namaz joq,

Qudaıbergen bir janbyz.

Ýaıym joq, qaıǵy joq,

Esalań, elsiz, yrjańbyz.

Jal men jaıa tartylsa

Pyshaǵy joq qurjanbyz

Basqa baqyt qonǵan soń

Bilikti biraq Myrzańbyz!

Qalaıynsha bolǵanmen

Ómir bitse kúl janbyz».

Bul óleńde áıteýir qudaı degen atty ǵana bilip, al oraza, namazdyń ne túsine kirip-shyqpaıtyn, sondyqtan ne ýaıym, ne qaıǵy degendi bilmeıtin aqymaq obrazdy sýretteıdi. «Aqyly joqtyń – ýaıymy joq», - degen halyq maqalyn «ýaıym joq, qaıǵy joq, Esalań, elsiz, yrjańbyz» - dep óleńge sheber qıystyrǵan.

Eger bilimniń jal men jaıasy tartylsa, ony boıymyzǵa sińirip alatyn biligimiz joq qur júrgen adambyz. Biraq, basqa baq qonǵan soń myrza bolyp, bilikti bolyp kóringimiz keledi. Alaıda, bul baq Alla Taǵalanyń ýaqytsha synaý úshin bergen syıy ómir ótken soń bárimiz de kúlge aınalamyz, sondyqtan qamshynyń sabyndaı qysqa ómirde adamgershilik, kirshiksiz, tazalyq atty boıymyzdaǵy Alla syılaǵan qudiretti nápsimizben lastamaıyq, - degen úgit-nasıhatpen aıaqtaıdy.

Qorytyndylaı kele, V.V.Vınogradovtyń: «Pısatel-nosıtel ı tvores nasıonalnoı kúltýry rechı. Polzýıas obshenarodnym ıazykom svoego vremenı,on otbıraet, kombınırýet ı v sootvetstvıı so svoım tvorcheskım zamyslom-obedınáet raznye sredstva slovarnogo sostava ı gramatıcheskogo stroıa rodnogo ıazyka»   degenimen sózsiz kelisýge bolady. Sózben sýret salyp, shym jibekten shıratyp, óleńmen órilgen poezıasynda etıka men estetıkany qatar alyp, qalyń halyq júreginen oryn tapqan «Altyn ǵasyrdyń» shaıyry Turmaǵambettiń satıra sardary ekenin óleńderi men mysaldary mazmundarynyń ózektiligin anyqtaý barysynda ańǵardyq.

Dildabek Nurshat Almasbekqyzy

Profesor, dosent Janataev Danat Janataıuly.

---