Qazaq handyǵynyń qurylǵanyna – 550jyl
Taqyryby: Qazaq handyǵynyń qurylǵanyna – 550jyl
Maqsaty: Ertisten Edilge deıin sozylǵan saıyn dalany ózine baǵyndyryp, 1465jyly Shý ózeniniń boıynda alǵash «qazaq» degen ataýmen Jánibek pen Kereı irge tasyn qalaǵan Qazaq handyǵynyń qurylǵanyna 550 jyl bolǵan osy handyqtyń alǵashqy handary, qurylý tarıhy, belgili handary, halqy men halyq bolyp qalyptasý prosesi týraly bilim alýshylarǵa tereń maǵlumat bere otyryp, óz týǵan eliniń tarıhyna degen súıispenshiligin arttyrý.
Ótý ádisi: pres – konferensıa
Pres – konferensıa barysy:
Uıymdastyrý sáti: (Ádil qazylar alqasy saılanady jáne baıandamashylarǵa ádil baǵasyn beredi.) Armysyzdar búgingi «Qazaq handyǵynyń qurylǵanyna – 550jyl» aty pres – konferensıaǵa jınalǵan oqytýshylar jáne bilim alýshylar! 1465jyldary Kereı men Jánibek Ábilhaıyr handyǵynan bólinip shyǵyp, Shý men Talas ózenderiniń arasyndaǵy aımaqqa ornalasyp, qazaqtyń týyn kókke kótergeni tarıhtan aıan. «Qazaq» dep uran tastaǵanda rýhy kóterilip, namysy oıanǵan barlyq qazaq taıpalary túgel jınalyp, Qazaq handyǵynyń irgesin qalaǵanyn barshamyz bilemiz. Álbette, odan keıin taǵdyr san túrli synaqqa saldy bizdi. Úsh ǵasyr tarıhymyzben ar – ojdanymyz tabanǵa taptaldy. Túrli náýbetti bastan ótkerdik. Biraq, myń ólip myń tirilgen qazaq aqyry azattyǵyn aldy. Al, Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyn atap ótý – sol azattyq syılaǵan babalarǵa degen qurmet bolsa kerek.
Túriktiń bir butaǵy qazaq edi,
Qaısar minez, ór edi, ǵajap edi.
Jánibek, Kereı handar basyn qosyp,
Ómirge kelgen edi qazaq eli.
Altaı men Atyraýdyń arasynda
Jetisý, jeti ózenniń saǵasynda.
Birigip Uly, Orta, Kishi júz bop,
Handyq qurdy qazaq óz dalasynda
Osy tarıhı oqıǵaǵa baılanysty kolej bilim alýshylary mynadaı taqyryptarǵa baıandamalar daıyndady:
Baıandama taqyryptary:
1. Qazaq handyǵynyń qurylýy. Kereı men Jánibek handar.
( Ásetova A.)
2. Obrazovanıe kazahskoı narodnostı (Shýshpanova I.)
3. Qasym han tusyndaǵy Qazaq handyǵy («Qasym hannyń qasqa joly») (Beısenbekova D.)
4. Demografıcheskoe sıtýasıa Kazahstana so vremen stanovlenıe Kazahskogo hanstva. ( Nurtaeva B.)
5. Esim hannyń bılik qurýy jáne adat zańdary. (Keńesqanov N.)
6. Qazaq handyǵy Táýke han kezeńinde. «Jeti Jarǵy» zańdary. (Keńesbek Q.)
7. Qazaq handyǵy týraly derek kózder. (Mahmud Qashqarı, Haıdar Dýlatı) (Muratbekova Jansaıa)
8. Istorıa osnovanıa Kazahskogo hanstva.
9. Abylaı han - kóregen saıasatker jáne dıplomat.
10. Týra bıde týǵan joq... (Tóle bı, Áıteke bı, Qazbek bı)
Qorytyndy. Qurmetti ustazdar qaýymy jáne bilim alýshylar búgingi is sharaǵa qatysqandaryńyzǵa úlken rahmet. Osy konferensıamyzda úzdik shyqqan baıandamashylardy marapattaımyn.
(Marapattaý İ, İİ, İİİ orynǵa maqtaý qaǵazdary beriledi.)
Elbasymyz N. Á. Nazarbaev «Óz tarıhyn bilmegen halyq, ózin de syılamaıdy» degen. Sondyqtan ár qaısymyz óz elimiz tarıhyn árqashanda jadymyzda saqtap, maqtan eteıik.
Kók aspan túsindeı jelbirep baıraǵy,
Bir múdde bir maqsat aldyna qoıǵany.
Kók túrik otany búgingi qazaqtyń,
Táýelsiz máńgilik el bolý armany,- dep konferensıamyzdy aıaqtaımyz. Kelgenderińizge rahmet.
Maqsaty: Ertisten Edilge deıin sozylǵan saıyn dalany ózine baǵyndyryp, 1465jyly Shý ózeniniń boıynda alǵash «qazaq» degen ataýmen Jánibek pen Kereı irge tasyn qalaǵan Qazaq handyǵynyń qurylǵanyna 550 jyl bolǵan osy handyqtyń alǵashqy handary, qurylý tarıhy, belgili handary, halqy men halyq bolyp qalyptasý prosesi týraly bilim alýshylarǵa tereń maǵlumat bere otyryp, óz týǵan eliniń tarıhyna degen súıispenshiligin arttyrý.
Ótý ádisi: pres – konferensıa
Pres – konferensıa barysy:
Uıymdastyrý sáti: (Ádil qazylar alqasy saılanady jáne baıandamashylarǵa ádil baǵasyn beredi.) Armysyzdar búgingi «Qazaq handyǵynyń qurylǵanyna – 550jyl» aty pres – konferensıaǵa jınalǵan oqytýshylar jáne bilim alýshylar! 1465jyldary Kereı men Jánibek Ábilhaıyr handyǵynan bólinip shyǵyp, Shý men Talas ózenderiniń arasyndaǵy aımaqqa ornalasyp, qazaqtyń týyn kókke kótergeni tarıhtan aıan. «Qazaq» dep uran tastaǵanda rýhy kóterilip, namysy oıanǵan barlyq qazaq taıpalary túgel jınalyp, Qazaq handyǵynyń irgesin qalaǵanyn barshamyz bilemiz. Álbette, odan keıin taǵdyr san túrli synaqqa saldy bizdi. Úsh ǵasyr tarıhymyzben ar – ojdanymyz tabanǵa taptaldy. Túrli náýbetti bastan ótkerdik. Biraq, myń ólip myń tirilgen qazaq aqyry azattyǵyn aldy. Al, Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyn atap ótý – sol azattyq syılaǵan babalarǵa degen qurmet bolsa kerek.
Túriktiń bir butaǵy qazaq edi,
Qaısar minez, ór edi, ǵajap edi.
Jánibek, Kereı handar basyn qosyp,
Ómirge kelgen edi qazaq eli.
Altaı men Atyraýdyń arasynda
Jetisý, jeti ózenniń saǵasynda.
Birigip Uly, Orta, Kishi júz bop,
Handyq qurdy qazaq óz dalasynda
Osy tarıhı oqıǵaǵa baılanysty kolej bilim alýshylary mynadaı taqyryptarǵa baıandamalar daıyndady:
Baıandama taqyryptary:
1. Qazaq handyǵynyń qurylýy. Kereı men Jánibek handar.
( Ásetova A.)
2. Obrazovanıe kazahskoı narodnostı (Shýshpanova I.)
3. Qasym han tusyndaǵy Qazaq handyǵy («Qasym hannyń qasqa joly») (Beısenbekova D.)
4. Demografıcheskoe sıtýasıa Kazahstana so vremen stanovlenıe Kazahskogo hanstva. ( Nurtaeva B.)
5. Esim hannyń bılik qurýy jáne adat zańdary. (Keńesqanov N.)
6. Qazaq handyǵy Táýke han kezeńinde. «Jeti Jarǵy» zańdary. (Keńesbek Q.)
7. Qazaq handyǵy týraly derek kózder. (Mahmud Qashqarı, Haıdar Dýlatı) (Muratbekova Jansaıa)
8. Istorıa osnovanıa Kazahskogo hanstva.
9. Abylaı han - kóregen saıasatker jáne dıplomat.
10. Týra bıde týǵan joq... (Tóle bı, Áıteke bı, Qazbek bı)
Qorytyndy. Qurmetti ustazdar qaýymy jáne bilim alýshylar búgingi is sharaǵa qatysqandaryńyzǵa úlken rahmet. Osy konferensıamyzda úzdik shyqqan baıandamashylardy marapattaımyn.
(Marapattaý İ, İİ, İİİ orynǵa maqtaý qaǵazdary beriledi.)
Elbasymyz N. Á. Nazarbaev «Óz tarıhyn bilmegen halyq, ózin de syılamaıdy» degen. Sondyqtan ár qaısymyz óz elimiz tarıhyn árqashanda jadymyzda saqtap, maqtan eteıik.
Kók aspan túsindeı jelbirep baıraǵy,
Bir múdde bir maqsat aldyna qoıǵany.
Kók túrik otany búgingi qazaqtyń,
Táýelsiz máńgilik el bolý armany,- dep konferensıamyzdy aıaqtaımyz. Kelgenderińizge rahmet.
You Might Also Like
