Qazaqstan Azamat soǵysy men shetel ıntervensıasy jyldarynda

Shetel ıntervensıasynyń bastalýy

1918 jyly kóktemde Keńes respýblıkasy aýmaǵynda sheteldik soǵys ıntervensıasynyń órti tutandy. Sheteldik soǵys ıntervensıasynyń etek alýyna Antanta elderi daıyndap, solardyń nusqaýymen jasalǵan 1918 jyly 25 mamyrdaǵy Chehoslovak korpýsy bıliginiń úlken áseri boldy. Bul is júzinde Azamat soǵysynyń bastalýyn bildirdi. Chehoslovak korpýsynyń búlikshileri ishki kontrrevolúsıalyq kúshtermen birlese otyryp Sibirdiń birqatar qalalaryn, Oraldy jáne Qazaqstannyń — Petropavl, Aqmola, Qostanaı, Atbasar, Semeı qalalaryn basyp aldy. Chehoslovak korpýsynyń bas kóterýi Reseıdiń basqa aımaqtaryndaǵy bólshevıkterge qarsy kúshterdi qozǵalysqa keltirdi. Povoljeniń birqatar aýdandarynda kóterilister burq ete tústi. Keńes ókimetine qarsy qoldaryna qarý alǵan ataman A. I. Dýtov bastaǵan Oral jáne Orynbor kazaktary kóterildi. Shilde aıynda búlikter men kóterilister Máskeý men Iaroslavlde bolyp ótti. Olardyń izinshe qoldaryna qarý alǵan ishki kontrrevolúsıanyń kúshteri Qazaqstannyń soltústik aýdandarynda bas kóterdi. Sharýalardyń búlikteri kóbeıdi. Bul kúshterdiń qolyna búkil Soltústik jóne Shyǵys Qazaqstan men Ortalyq Qazaqstannyń kóp bóligi qarady. Áskerı-saıası jaǵdaı tótenshe aýyr bolyp shyqty. Keıbir bas kóterýlerdi bólshevıkter basyp-janyshtady. Alaıda Qazaqstannyń eleýli aýmaǵynda Keńes ókimeti qulatylyp, koalısıalyq úkimetter quryldy.

Qazaqstandaǵy Azamat soǵysynyń oshaqtary

Qazaqstandaǵy Azamat soǵysynyń eń alǵashqy oshaqtarynyń biri 1917 jyldyń qarashasynda Orynbor qalasynda paıda boldy. Sońynan bólshevıkterge qarsy kúshter men Keńes ókimetimen kúres ortalyqtary Oralda, Jetisýda qalyptasa bastady. Bolynevıkterge qarsy kúshter (aq gvardıashyl ofıserler, kýlaktar, kadetter, eserler, menshevıkter, «Alash» partıasy, «Shýra-ıslamı» uıymynyń basshylary) men saıası qozǵalystardyń ókilderi ókimet bıligin basyp alyp, jergilikti Keńesterdi qýyp taratty. Qazaqstandaǵy aq gvardıashyl kontrrevolúsıalyq qozǵalystyń negizgi tiregi bolǵan oblystyq áskerı úkimetterdi qúrdy. Ombyda admıral Kolchak basqarǵan Ýaqytsha sibirlik aq gvardıashyl úkimet quryldy. 1918 jyly shildede Orynbordy ataman Dýtov basyp alyp, Keńestik Túrkistandy Reseıden bólip tastady. Alashorda (Alash avtonomıasynyń úkimeti) Azamat soǵysy men Keńes ókimetin qulatý jaǵdaılarynda Keńesterge qarsy birigip kúresý maqsatymen Orynborda Dýtovpen odaq jasasty. Ombydaǵy Ýaqytsha sibir úkimetimen tyǵyz qarym-qatynas ornatyp, Oral, Sibir, Jetisý kazaktarymen baılanystaryn nyǵaıtty. Sondaı-aq Alashordaǵa qarýly kúshterdi qurýǵa járdem súraý máseleleri de qarastyryldy. Alashorda Samaradan 600 vıntovka men pýlemet, 300 berdeńke, 20 myń patron men eleýli mólsherde kıim-keshek aldy, solardyń kómegimen eki atty ósker polkyn qurý men otrádtardy áskerı iske úıretýge kiristi. Jańadan qurylǵan jáne úıretilgen alash quramalary Qyzyl Armıaǵa qarsy qarýly kúreske qatysa bastady.

Qazaqstan maıdandaryndaǵy soǵysyp jatqan Qyzyl Armıa bólimderine óskerı kómekti Ortalyq kórsetti. Qyzyl Armıa qúramyna qazaqtar da kirdi. Últtyq áskerı qúramalar, biryńǵaı Qyzyl Armıanyń qúramdas bólikteri — Orynbor qazaq polki, qazaq eskadrony tórizdi bólimder qúryla bastady. Aq gvardıashylarmen kúreste partızandyq qozǵalystyń oshaqtary Aqmola, Semeı oblystarynda quryldy. Azamat soǵysynyń barysynda Qazaqstan tarıhynda Cherkassk qorǵanysy oryn aldy. Tarbaǵataı men Altaıdaǵy «Taý qyrandary» partızan otrádtarynyń áreketteri, 22 jáne 25-CHapaev dıvızıasynyń urys qımyldary, Oral men Orynbordy erlikpen qorǵaý sıaqty mańyzdy oqıǵalar bolyp ótti.

Qazaqstandagy Azamat soǵysy jyldarynda naǵyz qaharmandyq pen tabandylyqtyń úlgisin Á. Jangeldın ekspedısıasy tanytty. Á. Jangeldın bastaǵan ekspedısıaǵa aq gvardıashylarmen shaıqasta aýyr jaǵdaıda qalǵan Aqtóbe maıdanynyń áskerı bólimshelerin qarý-jaraq, dári-dármekpen qamtamasyz etý mindeti júkteldi. 1917 jylǵy tamyz — qarasha aılarynda Máskeýden Shalqar stansıasyna deıingi 2 myń shaqyrymnan astam joldy ekspedısıa erlikpen júrip ótip, alǵa qoıǵan maqsatyn oryndap shyqty.

1919 jyly jazda Shyǵys maıdanda Kolchak armıasynyń jeńiliske úshyraýyna baılanysty Batys, Soltústik, Soltústik-SHyǵys Qazaqstan men Jetisýdy azat etý múmkindigi paıda boldy. 1919 jyldyń sońynda aq gvardıashylardan Qazaqstan aýmaǵy túgelge derlik azat etildi. 1920 jyly naýryzda Qazaqstandaǵy Azamat soǵysynyń sońǵy maıdany Soltústik Jetisý maıdany joıyldy. Birtindep búkil Qazaqstan aýmaǵyndaǵy Keńes okimeti qalpyna keltirildi. 1919 jyly shildede RKFSR Halyq Komısarlary Keńesi Qazaq ólkesin basqarý jóninde Revolúsıalyq Komıtet (Qazrevkom) qurý týraly dekret jarıalady. Qazrevkomnyń eń negizgi mindetteriniń biri — qazaq halqynyń keńestik úlgidegi memlekettiligin qurý boldy. Keńes ókimetin ornatýdyń izinshe eski mekemeler, basqarý organdary men Ýaqytsha úkimet Komısarlarynyń qyzmeti, sheneýniktik otarshyldyq ákimshilik apparaty, qonys aýdarý basqarmalary joıylyp, eski sot júıesi qaıta qúryldy. Jumysshy-sharýa keńesteriniń ortalyqta jáne jergilikti jerlerde ókimet bıligin basyp alýy alǵashqy kúnderden bastap-aq oǵan narazy halyq toptarynyń qarýly qarsylyǵyn týǵyzdy.

Qazaqstandaǵy Azamat soǵysynyń erekshelikteri men saldary

1920 jyldyń sońynda Azamat soǵysy aıaqtaldy. Reseıdiń shetkeri aımaqtarynda Keńes ókimetine qarsylyq kórsetýdiń jekelegen oshaqtary ǵana qaldy. Qazaqstandaǵy qarýly qarsy turý Reseıdegi Azamat soǵysynyń quramdas bóligi edi. Qazaqstandagy Azamat sogysynyń erekshelikteri qandaı? Bárinen buryn ólke ónerkásip oryndarynyń, temir joldardyń jetkiliksizdigimen, halyqtyń azdyǵy, aýmaqta tórt kazak áskeriniń bolýymen erekshelendi. Kúshterdiń arasalmaǵy Keńes ókimeti úshin qolaısyz edi. Syrtqy shekaralardyń jańyndyǵy (Sınszán) Qyzyl Armıanyń jaýlaryna shekaralas aýdandarda áskerı bazalar qúrýdy jeńildetti. Sonymen qatar orasan úlken aýmaqta maıdandardyń shashyrap ornalasýy jáne maıdannyń biryńǵaı shebiniń bolmaýy óskerı operasıalardy úılestirýdi qıyndatty. Azamat soǵysy myńdaǵan adam omirin qıdy, keıbireýleri otandarynan múldem aıyryldy. Ekonomıkanyń Birinshi dúnıejúzilik soǵys kezinen bastalǵan qúldyraýy kúsheıe tústi. Ár túrli aýdandardyń, halyq sharýashylyǵy salalarynyń, ónerkásip pen aýyl sharýashylyǵynyń, qala men derevnányń arasyndaǵy ekonomıkalyq baılanystar búzyldy. Azyq-túlik pen eń qajetti buıymdardyń tapshylyǵy ótkir sezildi, qaǵaz aqsha (rúbl) qunsyzdandy. Qazaqstanda kómir óndirý 1913 jylmen salystyrǵanda 5 esege, munaı óndirý 4 esege qysqardy.

Qıraǵan sharýashylyqty qalpyna keltirý men beıbit qúrylysqa kóshýdiń qıyndyqtary Qazaqstanda,ótken otarlyqtan muraǵa qalǵan ekonomıkalyq jóne mádenı arttaqalýshylyqpen tereńdeı tústi. Ólkeniń aýyl sharýashylyǵynda ár túrli: eginshilik, malshylyq jáne eginshimalshylyq baǵyt oryn aldy. Biraq olardyń bóri ǵylym men tehnıkanyń jetistikteri az qoldanylatyn damýdyń tómengi deńgeıinde edi. Birinshi dúnıejúzilik jáne Azamat soǵystarynyń ekonomıkalyq saldarlary ólkeniń búkil halqy úshin apatty boldy. Ekonomıkalyq qıynshylyqtardyń aýyrtpalyqtaryn 1916 jyldan, tipti odan da erterekten tartyp kele jatqan qazaqtardyń kópshilik boliginiń jaǵdaıy óte múshkil halde edi. Azamat soǵysy ımperıanyń ishki naryqtyq qatynastar júıesin buzdy. Egin egiletin jer kólemi qysqaryp, jınalǵan astyq mólsheri azaıdy. Mundaı jaǵdaıdyń negizgi sebebi — soǵys kezinde jyrtylatyn jerlerdiń basym bóliginde áskerı óreketterdiń júrgizilýi edi. Mal jeminiń qory jetispedi, jemdik astyq satyp alýǵa teýeldi bolǵandar ózderindegi mal basyn azaıtýǵa májbúr boldy. Maldy soıý jáne jem-shóptiń joqtyǵynan olardyń qyrylýy mal sharýashylyǵyndaǵy jaǵdaıdy shuǵyl nasharlatyp jiberdi. Azamat soǵysynan keıin jaǵdaı odan ári nasharlaı tústi.