InfoHub Logo

«Qazaq» termıni — túrik sózi. Bastapqy nysany naq osyndaı — eki jaǵynan eki — q, qazaq bolyp jazylady. A. I. Levshınniń qazaqtar týraly kitaby jaryq kórgen ýaqyttan beri (1832) keıbir ǵalymdardyń eńbeginde parsynyń uly aqyny Fırdoýsıdiń (X-XI ǵasyrlar mejesi) «Shahnamasynyń» Rústem jaıly taraýynda qazaq halqy, qazaq handary jaıynda aıtylǵan degen pikir taraǵan. Biraq ol áldene túsiniksizdikten týǵan jaǵdaı. Danyshpan Fırdoýsıdiń máńgi ólmes shyǵarmasynyń mazmuny shyǵys zertteýshilerine jaqsy tanys, onda «qazaq» sózi atymen joq. Qazaqstan Respýblıkasynyń kórnekti shyǵystanýshysy B. E. Kómekovtiń kóp jylǵy zertteýleri kórsetkendeı, «qazaq» sózi ejelgi arab avtorlary shyǵarmalarynda da ushyraspaıdy.

Musylman jazba eskertkishterinde «qazaq» sóziniń alǵash atalýynyń birin avtory belgisiz túrik-arab sózdiginde kezdestiremiz. Sózdik, tegi, Egıpette túzilgen bolýy kerek, Leıdende 1894 jyly M. Hoýtsm basyp shyǵarǵan 1245 jylǵy qoljazba boıynsha belgili. Bul sózdikte «qazaq» sózine «úısiz», «baspanasyz», «qańǵybas», «alastalǵan» degen maǵynada túsinik beriledi.

Tarıhı ádebıetterde «qazaq» sóziniń san túrli túsindirmesi bar. Bireýler ony túrik tilindegi qaz, qazý (ryt) sózine nemese kez, kezý (skıtatsá), qash, qashý (bejat, spasatsá) sózine aparyp telıdi; ekinshileri qaz (gýs), aq (belyı) sózderinen shyqqan dep bul sózdiń adam nanǵysyz etımologıasyn jasaıdy; «qazaq sózin» monǵoldyń qasaq-tergen (arbanyń bir túri) sózinen shyǵarýǵa bolatyn deıtin zertteýshiler bar. Taǵy birqatar avtorlar «qazaq» sózin kóne Kavkaz taıpasynyń nemese taıpalar odaǵynyń ataýy «kasogpen» baılanystyrady; alaıda bul sıaqty joramal-boljamnyń bári, V. V. Bartoldtyń pikirinshe, «tarıhshy úshin kádege jaraı qoımaıdy».

Qysqasy, «kazaq» sóziniń senimdi etımologıalyq túsinigi ázirge joq. Biraq «qazaq» sóziniń shyǵý tegi qandaı ekendigine qaramastan, onyń áýel basta erkin, úısiz-kúısiz, kezbe, alastalǵan, sonymen qatar erjúrek, ór adam degen mándegi ataý maǵynasy bolǵany daý týdyrmasy anyq.

Sóıtip, eshqandaı saıası bolmasa etnostyq maǵynasy joq «qazaq» sózi árbir óz jurtynan, óziniń zańdy bıleýshisiniń qol astynan bóline kóshken, sóıtip táýekilshilep ómir súrýge májbúr bolǵan óz erki ózindegi adam degendi bildiredi. Aıta ketetin jaıt, túriktiń osy sózi orys tilinde de sol maǵynada qoldanylady. Rýste kazaktar dep arnaýly bir kásippen aınalyspaıtyn adamdardy, jaldamaly batyraqtardy, qysqasy óz erkinshe júrgen adamdardy aıtqan. «Kazak» sózi XIV ǵasyrdyń aıaǵynda Rýstiń teristik aýmaǵynda tirkelgenimen, tarıhshylar orys kazachestvosynyń otany Qypshaq dalasymen shekaralas ońtústik Rýs jeri bolǵanyn moıyndaıdy. Bul aımaqtaǵy turmystyń yńǵaıy olardyń áskerı qaýymdastyq retinde qalyptasýyna yqpal etti.

Basqasha aıtar bolsaq, «qazaq» sóziniń túpki máni — áleýmettik mán. Ol — dál osy sáttegi jeke adamnyń, ujymnyń óz bıleýshisine, qoǵamǵa, memleketke qatysty jaǵdaıy, kúıi, mártebesi. Máselen, aınalasyna syımaı el kezip, ózin-ózi qylyshtyń júzimen asyrap júrgen adam — qazaq, jora-joldassyz jalǵyz ózi qaterli de shalǵaı jolǵa shyqqan adam — qazaq, Babyrdyń sózimen aıtsaq, «kózsiz erlikpen jaýynyń jylqysyn aıdap áketpeı tynbaıtyn» jaýjúrek jigit — bul da qazaq.

Keıde óz erkimen ne elde bir jaǵdaıǵa baılanysty eriskiz qazaqy ómir súretin adam qashanda az bolmaǵan. Oǵan ol kezdiń kúndelikti tirligi de qolaıly edi, onyń ústine sol kezdiń túsinigi boıynsha, «Tarıhı Rashıdı» avtory aıtqandaı, er-azamattyń jas shaǵynda elden jyraq, shóldi jerde, taý men orman ishinde, aýylynan shalǵaıda ómir súrip, júgirgen ań, ushqan qus etimen tamaqtanyp, bas keter qaterge bara júrip ustaǵan ań terisin ústine ilip júrýdiń ózi erlikke parapar bolǵan.

Kez kelgen adam, ol túrik pe, parsy ma, kóshpeli malshy nemese jeti atasynan úzilmeı kele jatqan aqsúıek tóre me, «qazaq» bolyp kete alatyn edi. Biraz ýaqyt Toqtamys hannyń tuńǵysh uly Jalad-Dın de, Shıban áýleti memleketin ornatqan Ábilhaıyr da, onyń nemeresi Muhammed Shıban da, Shaǵataı urpaǵy Ýáıis sultan men Saıd sultan da «qazaq» bolyp júrgen. Qylyshtasýdan aldyna jan salmaıtyn Ámir Temir urpaǵy Sultan Hýseın de kóp aılar «qazaq» bolyp júrgen. Óziniń áıgili «Jazbalarynda» Babyr da «qazaq atalyp», taýly aımaq Maschadan Sultan Mahmýd hanǵa barmaq bolǵanyn esine alady.

Bul jerde qazaq bolǵan adamnyń óz betinen qaıtyp, burynǵy qalpyna qaıta kelýine, ejelgi óz aýylyna qaıta oralýyna bolatynyn basa aıtý kerek. Joǵaryda biz atap ótken aqsúıek tuqymdarynyń bári de sóıtkenin kóremiz. Sultan Hýseın men Sultan Saıd keıin árqaısysy óz elinde patsha boldy. Muhammed Sheıbanı men Zahır ad-Dın Babyrlar óz aldyna derbes memleketterin qurdy. Sóıtip, sonaý bir eski zamanda qazaq bolý árkimniń óz qolyndaǵy nárse edi. Iran jáne túrki tildes derekter tupnusqalarynda qazaqtyń turmys-halin kórsetý úshin qazaq bolý, kazachestvo, el kezý, erkindik degendi bildiretin qazaqlyq zat esimi» sondaı-aq qazaqlamaq etistigi qabyldandy. «Kazachestvo kezinde» degen uǵym túrki tildi derektemelerde ádette qazaqlyqta, qazaqlyqlarda, ıran tildilerde dar aııam-ı qazaq (ı), mýddat-ı qazaq sózderi arqyly beriledi.

Qazaqtyń turmys-hali qarabaıyr ekeni belgili. Sodan baryp «qazaqyna», ıaǵnı «qazaqsha», «qarapaıym» uǵymdaryn bildiretin sóz, túriktiń qazaq degen sózine parsynyń yna qosymshasy jalǵanýynan baryp týǵan sóz shyqqan. Ortaǵasyrlyq derekteme mátininde bul sózdiń qalaı koldanylǵanynan bir mysal. Shaǵataı násili Sultan Ahmad naǵyz dala balasy edi, qaradúrsin qatań tirlik keshti. Babyr Tańbala ámirge qarsy 1502 jylǵy joryǵy kezindegi Sultan Ahmadtyń «baspanasyn» sýrettegen.

Babyr Sultanǵa kelip jetkende, ol onyń qolynan alyp, óziniń «uıadaı shaǵyn shatyryna» kirgizedi. «Sultan Ahmad shetkeri jerde óskendikten, — dep jazady Babyr, — onyń turyp jatqan shatyry da, túrmys-hali de barynsha jupyny, qazaqsha (qazaqyna) eken. Qaýyn, júzim, at-ábzelderi de osy ózi turatyn aıadaı shatyrda úıilip jatty».

Qazaq, árıne, óziniń «qazaqlyǵyn» jalǵyz-jarym ótkize bermegen. Erkin qazaqpen birge onyń bolashaǵy beımálim tirligin teńdeı bóliskisi keletin adam, oǵan qazaqtas bolǵan. Qazaqtas sózin (onyń negizinde belgili úlgi: ıoldash- seriktes, arkadash — joldas, aýyldas — jerles, vatandash — otandas jatyr) men eki-aq jerde — el-Hadja Abd ál-Ǵaffar Kırımıdiń «Ýmdag attaýarıh» («Tarıhtar negizi») shyǵarmasynda jáne XVII ǵasyrdaǵy osman avtory Evlı Chelebıdiń Qyrym handyǵyn sýrettegen «Saıahattar kitabynan» ǵana kezdestirdim. Qazaqtas. Qyzyq sóz! Biraq ony oryssha qalaı laıyqtap aýdarýdy bilmedim.

Ortaǵasyrlyq musylman avtorlary tipti «qazaqtardan turatyn qoǵamdardy», djama’atı qazaq dep te ataǵan. Mundaı ujymdar ár kezde, túrli sebeppen ár jerde paıda bolyp otyrǵan. Keıkeıde, dep jazady XV ǵasyrdyń tarıhshysy Ábdirazzaq Samarqandı, «ózbektiń jekelegen jaýyngerleri qazaqqa aınalyp», Mazandaranǵa (1440-1444 jyldarda Kaspıı teńiziniń ońtústik jaǵalaý aımaǵy osylaı atalǵan) kelip, aınalasyn urlaptonap, keri qaıtyp jatatyn. Keıde «qazaq birlestigi» taqqa talasyp júrip bas saýǵalaǵan úmitker men onyń senimdi jaqtastarynan qurylǵan, ıen dalany erkin jaılaǵan top bolyp ta shyǵatyn.

Biz sóz etip otyrǵan dáýirde «qazaq» sózi jekelegen etnostyq, saıası jáne basqa toptarǵa, keıde tipti jeke adamdar atyna qosylyp aıtylǵan. Máselen, moǵol qazaqtary, noǵaı qazaqtary, Deshti qazaqtary, qyzylbas qazaqtary, sondaıaq «Tańbala ámir qazaqtary», «bizdiń qazaqtar» (Babyr), «shıban qazaqtary» bolǵan.

«Qazaq» sózi sondaıaq belgili bir toptyń, ár túrli sebeptermen óz memleketinen ajyrap qalǵan, qazir onymen soǵysýǵa májbúr bolyp júrgen kóshpendilerdiń bir bóligine de tańylyp keldi. Mine, sondaı toptyń, qazaqtardyń birine Ábilhaıyr han memleketiniń oǵan qarsy shyǵyp, onyń bıliginen bólinip ketken Orys han urpaktary Kereı men Jánibekterge qosylyp jat jerden baqyt izdegen kóshpendileri de jatady. Bul jerde naq sol aýa kóshýdiń sebepterine toqtalyp jatpaımyz, búkil sol ýaqıǵada keıin, 1459-1460 jyldary bolǵan jaılar anaǵurlym mańyzdy.

Álbette mynadaı suraq týady: Kereı men Jánibektiń aýa kóship ketýiniń qazaq halqynyń etnogenezindegi róli qandaı? Kereı men Jánibek mańyndaǵy qazaqtar birlestigi saıası jáne etnostyq turǵydan qandaı birlestik edi?

Kereı men Jánibektiń Jetisý jerine kóship ketýi, sóz joq, qazaq halqynyń etnogenezinde sheshýshi ról atqardy. Biraq halyqtyń óziniń qalyptasýyndaǵy emes, onyń qazirgi atynyń birjola bekip qalýyndaǵy rólin aıtamyz. 1459-1460 jyldardaǵy aýa kóshýden qazaq halqy paıda bolǵan joq, ol halyqtyń buǵan deıin de júrip jatqan qalyptasý úrdisin odan ári jedeldetti.

Qysqasy, ol kósh qazaq halqynyń ult bolyp qalyptasýynyń bastaýy da, jeter mejesi de bolǵan joq. Biraq ol sol árqıly aspektiden turatyn úrdistiń eń basty qozǵaý kúshiniń biri boldy: qalyptasyp jatqan halyqtyń óziniń bolashaq esimimen tarıhı toǵysýy osylaısha Jetisý dalasynda júzege asty. Osydan bylaı Orys han áýletin jaqtaǵan adamdardyń tarıhy men «qazaq» sóziniń tarıhy tutasyp bite qaınasyp ketti. Endeshe Kereı men Janibektiń kóshýi «qazaq» sóziniń de tarıhı taǵdyryn birjola sheship berdi.

---