Qazaqstan tarıhy páninen 9 synyp boıynsha BJB suraqtary
Qazaqstan tarıhy páninen 9 synyp boıynsha BJB (Bilim jetildirý baqylaýy) suraqtary jaýaptarymen
Taqyryptar:
- Qazaq handyǵynyń qurylýy jáne damýy
- Qazaqstannyń Reseıge qosylýy
- Uly Otan soǵysy jáne Qazaqstan
- Qazaqstannyń egemendigi jáne táýelsizdik jolyndaǵy kúres
- Qazirgi Qazaqstan: saıasat, ekonomıka jáne mádenıet
1. Qazaq handyǵynyń qurylýy jáne damýy
Suraq 1: Qazaq handyǵynyń negizin qalaǵan handar kimder?
Jaýap: Qazaq handyǵynyń negizin qalaǵan handar – Kereı men Jánibek.
Suraq 2: Qazaq handyǵynyń astanasy bolǵan qalalardy atańyz.
Jaýap: Qazaq handyǵynyń astanasy bolǵan qalalar – Túrkistan, Syǵanaq, Sozaq.
Suraq 3: Qasym hannyń qazaq handyǵyn nyǵaıtýdaǵy róli qandaı boldy?
Jaýap: Qasym hannyń tusynda Qazaq handyǵynyń shekarasy keńeıip, memlekettiń ishki jáne syrtqy saıasaty nyǵaıtyldy. Ol «Qasym hannyń qasqa joly» atty zańdar jınaǵyn engizdi.
2. Qazaqstannyń Reseıge qosylýy
Suraq 1: Qazaqstannyń Reseıge qosylýy qandaı kezeńderden turdy?
Jaýap: Qazaqstannyń Reseıge qosylýy úsh kezeńnen turdy: 1731 jyly Ábilqaıyr hannyń bodandyqty qabyldaýy, XIX ǵasyrdyń birinshi jartysyndaǵy ońtústik aımaqtardyń qosylýy jáne XIX ǵasyrdyń ekinshi jartysynda tolyq aneksıa.
Suraq 2: Abylaı hannyń Reseımen qarym-qatynasy qandaı boldy?
Jaýap: Abylaı han Reseımen dostyq qarym-qatynasty saqtaı otyryp, Qazaq handyǵynyń táýelsizdigin saqtaý úshin kúresti. Ol Reseı ımperıasymen beıbit kelisimderge qol jetkizdi.
Suraq 3: 1867-1868 jyldardaǵy reformalardyń Qazaqstanǵa áseri qandaı boldy?
Jaýap: 1867-1868 jyldardaǵy reformalar Qazaqstandy Reseı ımperıasynyń quramyna tolyq ıntegrasıalap, ákimshilik-terrıtorıalyq qurylymdy ózgertti. Patsha úkimeti qazaq jerlerin ákimshilik okrýgterge bólip, basqarý júıesin engizdi.
3. Uly Otan soǵysy jáne Qazaqstan
Suraq 1: Uly Otan soǵysy kezinde Qazaqstannyń ekonomıkalyq róli qandaı boldy?
Jaýap: Qazaqstan Uly Otan soǵysy kezinde ónerkásiptik bazaǵa aınalyp, maıdanǵa qajetti materıaldar men azyq-túlikpen qamtamasyz etti. Respýblıkada kóptegen zaýyttar men fabrıkalar evakýasıalandy.
Suraq 2: Qazaqstandyq batyrlardyń erlikteri týraly aıtyp berińiz.
Jaýap: Mánshúk Mámetova, Álıa Moldaǵulova, Baýyrjan Momyshuly sıaqty qazaqstandyq batyrlar Uly Otan soǵysynda erlik kórsetip, Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyna ıe boldy.
Suraq 3: Soǵystan keıingi Qazaqstannyń damýy qalaı boldy?
Jaýap: Soǵystan keıingi Qazaqstanda ónerkásip pen aýyl sharýashylyǵy qarqyndy damydy, tyń ıgerý bastaldy. Eldiń ekonomıkalyq jáne áleýmettik qurylymy ózgerdi.
4. Qazaqstannyń egemendigi jáne táýelsizdik jolyndaǵy kúres
Suraq 1: 1986 jylǵy Jeltoqsan oqıǵasy týraly aıtyp berińiz.
Jaýap: 1986 jylǵy Jeltoqsan oqıǵasy Almatyda jastardyń Qazaq KSR-iniń basshylyǵyna orys ultynyń ókilin taǵaıyndaýyna qarsy shyqqan kóterilisi boldy. Bul oqıǵa Qazaqstannyń táýelsizdikke umtylýyndaǵy mańyzdy kezeń boldy.
Suraq 2: Qazaqstannyń táýelsizdigin jarıalaǵan kúni qandaı?
Jaýap: Qazaqstannyń táýelsizdigin jarıalaǵan kúni – 1991 jylǵy 16 jeltoqsan.
Suraq 3: Qazaqstan Respýblıkasynyń alǵashqy prezıdenti kim?
Jaýap: Qazaqstan Respýblıkasynyń alǵashqy prezıdenti – Nursultan Nazarbaev.
5. Qazirgi Qazaqstan: saıasat, ekonomıka jáne mádenıet
Suraq 1: Qazaqstannyń qazirgi kezdegi saıası júıesi qandaı?
Jaýap: Qazaqstan – prezıdenttik respýblıka. Eldiń prezıdenti memlekettiń basshysy jáne atqarýshy bıliktiń basshysy bolyp tabylady. Parlament eki palatadan turady: Májilis jáne Senat.
Suraq 2: Qazaqstannyń ekonomıkalyq damýy qandaı salalarda kórinis tabýda?
Jaýap: Qazaqstannyń ekonomıkalyq damýy munaı-gaz, metalýrgıa, aýyl sharýashylyǵy, qarjy jáne qyzmet kórsetý salalarynda kórinis tabýda.
Suraq 3: Qazaqstannyń mádenı murasy qandaı elementterden turady?
Jaýap: Qazaqstannyń mádenı murasy ulttyq kıimder, mýzykalyq aspaptar (dombyra, qobyz), ádebıet, fólklor jáne tarıhı eskertkishterden turady.
Bul suraqtar 9 synyp oqýshylarynyń Qazaqstan tarıhy boıynsha bilimderin baǵalaýǵa jáne tereńdetýge kómektesedi.