InfoHub Logo

Toptamadaǵy taqyryptar tizimi:
1. Qazaqstan - Egemen memleket
2. Dúnıe tanymdyq kózqarastar
3. Aq Ordanyń, Moǵolstannyń, Ábilqaıyr handyǵynyń, Noǵaı Ordasynyń memlekettik-ákimshilik qurylysy (slaıd)

Sabaqtyń taqyryby: Aq Ordanyń, Moǵolstannyń, Ábilqaıyr handyǵynyń, Noǵaı Ordasynyń memlekettik - ákimshilik qurylysy.
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Qazaqstan jerinde ómir súrgen memleketterdiń áleýmettik qurylysy, jerge menshik qatynastar, salyqtar men mindetkerlikter, memlekettik - ákimshilik qurylysy jóninde túsinik berý.
Tárbıelik: Óz eliniń tarıhyn bilýmen qatar, qurmetteýge, ultjandylyqqa, adamgershilikke tárbıeleý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń tarıhı oqıǵalar jóninde óz kózqarasyn qalyptastyryp, oı qorytýǵa daǵdylandyrý. Túrli tirek - syzbalar, Túrli tanymdyq tapsyrmalar arqyly oqýshylardyń tarıhı tanymyn keńeıtý, ótken jáne qazirgi oqıǵalarmen salystyra bilýge úıretý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq
Sabaqtyń ádis - tásilderi: Ýaqyt – syzbasy, tirek - syzbalar arqyly jańa sabaqty túsindirý, maǵynany ajyratý, salystyrý, pikir - saıys, tanymdyq oıyndar.
Pán aralyq baılanys: Ejelgi dúnıe tarıhy, geografıa

Sabaqtyń júrý barysy:
Uıymdastyrý:
A) árbir memlekettke bir - bir oqýshydan shyǵaryp, toltyrý. Aýyzsha taldatý.
Á) Memleketterdi kartadan kórsetý.
Jańa sabaqqa kóshý. Aq Ordanyń, Moǵolstannyń, Ábilqaıyr handyǵynyń, Noǵaı Ordasynyń memlekettik - ákimshilik qurylysy.
Jospary:
1. Memleketterdiń áleýmettik qurylysy
2. Jerge menshiktik qatynastar
3. Salyqtar men mindetkerlikter
4. Qoǵamdyq - ákimshilik qurylysy.

Altyn Orda memleketi ydyraǵan kezde qandaı handyqtar quryldy?
Búgingi taqyryp boıynsha ne bilemiz? Oqýshylardyń oı pikirin tyńdaý.

Jańa taqyrypty túsindirý: Tómendegideı syzba boıynsha túsindiriledi.
İ. Memleketti basqarý qurylysy
(syzba kórsetiledi)

İİ. Jerge menshiktik qatynastar týraly
Monǵol shapqynshylyǵynan keıin Qazaqstan jeri Monǵol derjavasynyń ıeliginde bolyp keldi.
Shyńǵys jaýlap alǵan jerlerin balalaryna bólip bergen. Osy jerler «injý» dep atalǵan. Ol «jasaý»degen maǵynany bergen. Jerden nemese onda turatyn halyqtan túsetin alym - salyq injý bolyp, hannyń qazynasyna nemese onyń urpaqtarynyń qolyna túsken. Jazba derekterge qaraǵanda, jer ıelenýdiń tórt túri bolǵan.
1) Memlekettik jer
2) İnjý
3) Vakftyq jerler
4) Sharýalardyń múliktik jerleri
5) Soıyrǵal, ıqta

Iqtalyq jerlerge muragerlik joly júrmeıtin. Eger mundaı jer alǵan áskerbasy nemese memlekettik qyzmetker satqyndyq jasap, jaý jaǵyna shyǵyp ketetin bolsa, jer qaıtarylyp alynatyn bolǵan.
İİİ. Salyq túrleri jáne mindetkerlikter.
Aq Orda, Moǵolstan, Ábilqaıyr handyǵy, Noǵaı Ordasy sıaqty handyqtardyń kúsh - qýaty kóp jaǵdaıda halyqtan alynatyn alym - salyqqa, mindetti tólemderge baılanysty boldy.