InfoHub Logo

Qazaqtyń ulttyq qolóneri arqyly balanyń shyǵarmashylyǵyn, izdenimpazdyǵyn damytý

«Jas bala anadan týǵanda eki túrli minezben týady. Bireýi – ishsem, jesem, uıyqtasam dep turady. Bireýi bilsem eken demekilik. Ne kórse soǵan talpynyp, “ol nemene?”, “bul nemene?” dep, “ol nege úıtedi?”, “bul nege búıtedi?” dep, kózi kórgen, qulaǵy estigenniń bárin surap, tynyshtyq kórmeıdi. Munyń bári – bilsem eken, kórsem eken, úırensem eken degeni.»
(ABAI. Jetinshi sóz)

Qazirgi ǵylym men tehnıkanyń qaryshtap damyǵan zamanynda oqýshylardyń jalpy bilimin kóterý, biliktiligi men daǵdylaryn qalyptastyryp, búgingi oqýshy, erteńgi jas maman ekenin eskere otyryp, olarǵa kásibı bilim berip, qabiletin, darynyn asha bilý, shyǵarmashylyqqa baǵyt - baǵdar berý ár muǵalimniń maqsaty bolyp tabylady

Ár oqý páni oqýshy aldynda múmkindiginshe eńbek pen mamandyqtar álemin ashady. Sondaı pánderdiń biri - TEHNOLOGIA. Tehnologıa - sheberlik, iskerlik, bilgirlik mektebi. Tehnologıa sabaqtarynda oqýshylar jan - jaqty dúnıetanymyn qalyptastyra otyryp, bolashaqta ómirge, óndiriske qajetti mamandyq alyp shyǵady, sanaly, sulýlyq sezimin túsinetin, sheber, zaman talabyna saı ómirge beıimdelgen, eńbekti baǵalaıtyn, únemshil urpaq tárbıelenedi. Eńbek sabaǵynda is júzinde naqty jumys júrgiziledi.

Shyǵarmashylyq - bul jekelegen motıvasıalyq qurylym arqyly beriletin aqyl - oı jemisi, ol jeke tulǵanyń boıynda bilim men eptilik, qajyrly eńbektený men qyzyǵýshylyq qabiletteriniń áserimen qoǵamdyq mańyzdy nátıje. Jazýshy L. N. Tolstoı, sýretshi Repın, kompozıtor Glınka ózderiniń uly shyǵarmalaryn «1% talant, 99% eńbektiń kúshimen jasadyq» degen eken. Sondyqtan oqýshynyń shyǵarmashylyq qabiletin damytý da úlken qajyrly eńbekti talap etedi. Osy shyǵarmashylyq qasıetterdi damytýdyń negizgi tásilderi:

 Oqýshy biliminiń ómirmen baılanysy
 Ǵylymı negizderdiń zerthanalyq - saramandyq jumystarmen baılanysy
 Alǵan bilimin sapaly, júıeli meńgerý
 Teorıa men saramandyq ádisterdiń ózara baılanysy
 İzdený jumystarynyń ǵylymı turǵyda oryndalýy
 Nátıjege jetý yntasyn qalyptastyrý

Qolónerge ushtastyra bilim men tárbıe berýdiń túri - shyǵarmashylyqqa baýlý. Al qolónerge qyzyqtyrý úshin kez kelgen buıymnyń, týyndynyń jasalý qupıasyn, tarıhyn ashyp kórsetsek, qosymsha ádebıetterden maǵlumattar bersek, qaıtalanbas erekshelikterge toly jasalý tehnologıasymen tanystyrsaq, oqýshy shyǵarmashylyqpen iske kirisedi. Eńbek ústinde shyǵarmashylyq izdenýdiń nátıjesinde alýan qolóner týyndylary dúnıege keledi.

Ár ulttyń ózine t. Halyq qolóneriniń túp tamyry halyqtyń ómir súrý saltymen, sharýashylyq dástúrimen tyǵyz baılanysty. Qolónerdiń tárbıelik máni arqyly oqytý kezeńinde ónerge, ózine degen kózqarasyn, bilimin, biliktiligin arttyryp, shyǵarmashylyqqa baýlımyz. Ulttyq qolóner babalardan qalǵan mádenı muranyń eń asyl qundy qazynasy. Qolóner - óresi bıik, órisi keń óner. Qazaq halqy – keń baıtaq elimizde qalyptasqan kóne mádenıettiń tikeleı murageri jáne sol dástúrdi damytýshy, jańǵyrtyp baıytýshy, ulttyq qolónerdiń úzdik úlgilerin atadan balaǵa mura etýshi. Ysyrapqorlyq – qazaqtarǵa jat qylyq. Ejelden - aq ata - babalarymyz únemshil bolyp, qoldaǵy temir, súıek, aǵash, teri tárizdi zattardyń da kesindilerin qajetine uqsatyp, aıaq asty tastamaǵan. Olaı bolsa, izdenimpazdyqpen atqarǵan ár jumys ysyrapqorlyqtan tyıyp, únemdilikke úıretedi