Qazaqtyń halyq aspaptary orkestri
Mýzyka sabaǵynan sabaq jospary 6 klass
Sabaq taqyryby: Qazaqtyń halyq aspaptary orkestri
Sabaqtyń maqsaty; rýhanı oı - óristi halyq mýzykasy men kúrdeli mýzykalyq shyǵarmalardy tanystyrý, burynǵy alǵan bilim, bilik, daǵdylaryn damytý. Bilim berý mindetteri; mýzyka óneri arqyly halyq mýzykasyna qurmet pen súıispenshilikti, mýzykalyq kórkemdik talǵamdy damytý.
Tárbıelik mindetteri; adamgershilikke, eńbekqorlyqqa, estetıkalyq talǵamyn arttyrýǵa, patrıottyq sezimge, dúnıetanymyn keńeıtýge, ózin - ózi tanýǵa t. b. tárbıeleý.
Damytýshylyq mindetteri; oqýlyqtyń mátinimen berilgen jospar boıynsha óz betinshe izdenýge, materıaldar arqyly ıntellektýaldyq deńgeıin kóterip, oqýshynyń pánge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, halyq aspaptar orkestrin qurmetteýge úıretý.
Sabaqtyń túri: dıspýt sabaq.
Kórnekiligi; Halyq aspaptary orkestriniń kórkem sýretteri.
Pán aralyq baılanys; beıneleý óneri, tarıh.
Qoldanylatyn ádebıetter; «Mýzyka áleminde» jýrnaly.
Úıge tapsyrma: halyq aspaptar orkestri.
Sabaqtyń barysy: «Orkestr» ataýy mádenıeti ertedegi ǵasyrlardan bastaý alǵan grek elinen shyqqan. Grek halqynda ejelden - aq teatrda spektákl kórsetken kezde sahna aldyndaǵy kishkene alańshaǵa bir top ánshiler ornalasyp hor aıtady eken. Ony áýelde «orkestr» dep atapty. HVİ ǵasyrda opera janrynyń týýymen baılanysty burynǵy hor turatyn sahna men kórermender aralyǵyndaǵy bos jerge endi operada mýzyka oınaıtyn mýzykanttar ornalasatyn bolǵan. Olardy da sol «orkestr» ataýymen ataǵan.
Kele - kele operada oınaıtyn orkestrlerden basqa da óz aldyna derbes jeke ujym bolyp qurylǵan orkestrler dúnıege keldi. Qazirgi kezde orkestr uǵymynyń aıasy keń, ony biz kompozıtorlardyń asa aýqymdy, kúrdeli shyǵarmalaryn sahna tórinen quıqyljyta oryndaıtyn, saýattary joǵary kásibı mýzykanttardan qurylǵan úlken shyǵarmashylyq ujym dep tanımyz. Orkestrler óziniń quramyndaǵy aspaptarǵa nemese oryndaıtyn shyǵarmalarynyń qurylymy men janrlyq erekshelikterine baılanysty sımfonıalyq orkestr, úrmeli aspaptar orkestri, estradalyq orkestr, kameralyq orkestr, halyq aspaptary orkestri bolyp birneshe túrge bólinedi.
1934 jyly halyq daryndarynyń kezekti Búkilhalyqtyq sletinde tehnıkým janynan burynyraqta qurylǵan (11 - 17 adamy bar) shaǵyn ansámblderdiń óner kórsetýi. Óner baıqaýynyń nátıjelerin qorytyndylaý barysynda osy ansámbl negizinde asa daryndy qobyzshylar, dombyrashy, qobyzshy, sybyzǵyshylardyń basyn biriktirip qazaqtyń halyq aspaptar orkestrin qurýdy Ahmet Jubanovqa júkteldi. Orkestrdiń Qurmanǵazy atyndaǵy akademıalyq orkestrge ulasýy. Basynda Kazatkom atyndaǵy orkestr atanypty. Alǵashqy orkestr mýzykanttary; D. Nurpeıisova, O. Qabıǵojın, t. s. s. Orkestr óziniń alǵashqy qadamynan bastap, shynaıy kásibı shyǵarmashylyq izdenisterdi jańashyldyqpen ıgerýge úlken umtylystar jasady.
Sonyń nátıjesinde ýaqyt ótken saıyn bıikke kóterilip, órleı ósý ústinde boldy. Orkestrdiń alǵash qaz turyp, tyńnan jol salǵan kezderinen bastap, bıik belesterge kóterilýine 20 jylǵa jýyq onyń kórkemdik jetekshisi jáne bas dırıjeri bolǵan belgili kompozıtor, ustaz - profesor, ǵalym - akademık Ahmet Jubanov ólsheýsiz mol úles qosty. Ol halqymyzdyń jáne halyq kompozıtorlarynyń shyǵarmalaryn orkestr repertýaryna engizý, ár túrli oryndaýshylardan jınaqtalǵan týyndylardy suryptap, bir júıege keltirip, notaǵa túsirý, orkestrge laıyqtap óńdeý, artıserdiń saýatyn ashyp, jazba kásibı mamandyqqa baýlý sıaqty san salaly jumystardy atqardy.
Orkestrdi Ahmet Jubanovtan tálim alǵan, orkestrdi uzaq jyldar boıy basqarǵan KSRO halyq artısi, profesor Shamǵon Qajyǵalıevtiń de orkestr tarıhyndaǵy orny erekshe. Odan keıingi dırıjerler, orkestrdiń shet elderge shyǵýy, orkestrge repertýar jazǵanda ımprovızasıa, rapsodıa, skerso ádisterin paıdalaný týraly maǵlumattar beri, erejelerimen tanystyrý.
Improvızasıa – qolma - qol, sýyryp salma ádispen mýzyka shyǵarý
Rapsodıa - halyq áýenine erkin formada jazylatyn aspaptyq shyǵarma
Skerso – HVİİ ǵasyrda ıtalándyq aspapty mýzykada paıda bolǵan oınaqy, jeńil, ázil - qaljyń mýzykasy. L. Bethoven sımfonıanyń, kvartettiń, sonatanyń bir bólimine skerso engizdi.
Ahmet Jubanovtyń ómirbaıanyna toqtalyp, shyǵarmalaryna taldaý jasaımyz.
Sabaq taqyryby: Qazaqtyń halyq aspaptary orkestri
Sabaqtyń maqsaty; rýhanı oı - óristi halyq mýzykasy men kúrdeli mýzykalyq shyǵarmalardy tanystyrý, burynǵy alǵan bilim, bilik, daǵdylaryn damytý. Bilim berý mindetteri; mýzyka óneri arqyly halyq mýzykasyna qurmet pen súıispenshilikti, mýzykalyq kórkemdik talǵamdy damytý.
Tárbıelik mindetteri; adamgershilikke, eńbekqorlyqqa, estetıkalyq talǵamyn arttyrýǵa, patrıottyq sezimge, dúnıetanymyn keńeıtýge, ózin - ózi tanýǵa t. b. tárbıeleý.
Damytýshylyq mindetteri; oqýlyqtyń mátinimen berilgen jospar boıynsha óz betinshe izdenýge, materıaldar arqyly ıntellektýaldyq deńgeıin kóterip, oqýshynyń pánge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, halyq aspaptar orkestrin qurmetteýge úıretý.
Sabaqtyń túri: dıspýt sabaq.
Kórnekiligi; Halyq aspaptary orkestriniń kórkem sýretteri.
Pán aralyq baılanys; beıneleý óneri, tarıh.
Qoldanylatyn ádebıetter; «Mýzyka áleminde» jýrnaly.
Úıge tapsyrma: halyq aspaptar orkestri.
Sabaqtyń barysy: «Orkestr» ataýy mádenıeti ertedegi ǵasyrlardan bastaý alǵan grek elinen shyqqan. Grek halqynda ejelden - aq teatrda spektákl kórsetken kezde sahna aldyndaǵy kishkene alańshaǵa bir top ánshiler ornalasyp hor aıtady eken. Ony áýelde «orkestr» dep atapty. HVİ ǵasyrda opera janrynyń týýymen baılanysty burynǵy hor turatyn sahna men kórermender aralyǵyndaǵy bos jerge endi operada mýzyka oınaıtyn mýzykanttar ornalasatyn bolǵan. Olardy da sol «orkestr» ataýymen ataǵan.
Kele - kele operada oınaıtyn orkestrlerden basqa da óz aldyna derbes jeke ujym bolyp qurylǵan orkestrler dúnıege keldi. Qazirgi kezde orkestr uǵymynyń aıasy keń, ony biz kompozıtorlardyń asa aýqymdy, kúrdeli shyǵarmalaryn sahna tórinen quıqyljyta oryndaıtyn, saýattary joǵary kásibı mýzykanttardan qurylǵan úlken shyǵarmashylyq ujym dep tanımyz. Orkestrler óziniń quramyndaǵy aspaptarǵa nemese oryndaıtyn shyǵarmalarynyń qurylymy men janrlyq erekshelikterine baılanysty sımfonıalyq orkestr, úrmeli aspaptar orkestri, estradalyq orkestr, kameralyq orkestr, halyq aspaptary orkestri bolyp birneshe túrge bólinedi.
1934 jyly halyq daryndarynyń kezekti Búkilhalyqtyq sletinde tehnıkým janynan burynyraqta qurylǵan (11 - 17 adamy bar) shaǵyn ansámblderdiń óner kórsetýi. Óner baıqaýynyń nátıjelerin qorytyndylaý barysynda osy ansámbl negizinde asa daryndy qobyzshylar, dombyrashy, qobyzshy, sybyzǵyshylardyń basyn biriktirip qazaqtyń halyq aspaptar orkestrin qurýdy Ahmet Jubanovqa júkteldi. Orkestrdiń Qurmanǵazy atyndaǵy akademıalyq orkestrge ulasýy. Basynda Kazatkom atyndaǵy orkestr atanypty. Alǵashqy orkestr mýzykanttary; D. Nurpeıisova, O. Qabıǵojın, t. s. s. Orkestr óziniń alǵashqy qadamynan bastap, shynaıy kásibı shyǵarmashylyq izdenisterdi jańashyldyqpen ıgerýge úlken umtylystar jasady.
Sonyń nátıjesinde ýaqyt ótken saıyn bıikke kóterilip, órleı ósý ústinde boldy. Orkestrdiń alǵash qaz turyp, tyńnan jol salǵan kezderinen bastap, bıik belesterge kóterilýine 20 jylǵa jýyq onyń kórkemdik jetekshisi jáne bas dırıjeri bolǵan belgili kompozıtor, ustaz - profesor, ǵalym - akademık Ahmet Jubanov ólsheýsiz mol úles qosty. Ol halqymyzdyń jáne halyq kompozıtorlarynyń shyǵarmalaryn orkestr repertýaryna engizý, ár túrli oryndaýshylardan jınaqtalǵan týyndylardy suryptap, bir júıege keltirip, notaǵa túsirý, orkestrge laıyqtap óńdeý, artıserdiń saýatyn ashyp, jazba kásibı mamandyqqa baýlý sıaqty san salaly jumystardy atqardy.
Orkestrdi Ahmet Jubanovtan tálim alǵan, orkestrdi uzaq jyldar boıy basqarǵan KSRO halyq artısi, profesor Shamǵon Qajyǵalıevtiń de orkestr tarıhyndaǵy orny erekshe. Odan keıingi dırıjerler, orkestrdiń shet elderge shyǵýy, orkestrge repertýar jazǵanda ımprovızasıa, rapsodıa, skerso ádisterin paıdalaný týraly maǵlumattar beri, erejelerimen tanystyrý.
Improvızasıa – qolma - qol, sýyryp salma ádispen mýzyka shyǵarý
Rapsodıa - halyq áýenine erkin formada jazylatyn aspaptyq shyǵarma
Skerso – HVİİ ǵasyrda ıtalándyq aspapty mýzykada paıda bolǵan oınaqy, jeńil, ázil - qaljyń mýzykasy. L. Bethoven sımfonıanyń, kvartettiń, sonatanyń bir bólimine skerso engizdi.
Ahmet Jubanovtyń ómirbaıanyna toqtalyp, shyǵarmalaryna taldaý jasaımyz.
You Might Also Like
-
PAINT redaktorynda sýret salý kezeńderi (slaıd túrinde)
-
Sabaqtyń taqyryby: Qazaq halqynyń óneri jáne mýzyka mádenıeti.
