Qazaqtyń hany - Abylaı
Atyraý qalasy,
№34 lıngvısıkalyq mektep gımnazıasynyń
bastaýysh synyp muǵalimi Qorǵanova Bazargúl Ándirqyzy
1 synybynda Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna oraı ótken «Qazaqtyń hany - Abylaı» atty ashyq tárbıe saǵaty
Maqsaty: Qazaq handary týraly ejelgi qazaq halqynyń damýy jaıynda maǵlumat berý. Oqýshylardyń patrıottyq rýhyn kóterý, eline - jerine degen mahabbatyn arttyrý. Ata - babalaryna degen qurmetin, qazaq handyǵynyń qurylýy týraly bilimderin tolyqtyrý. Abylaı han arqyly babalarymyzdyń erligin baǵalaı bilýge tárbıeleý, sol arqyly eline degen súıispenshiligin arttyrý, eline, jerine degen súıispenshilik sezimderin qalyptastyrý.
Kórnekiligi: Abylaı hannyń úlken sýreti, slaıd
Júrý barysy:
Ashylýy: «Qazaq bıi»
Anel:
Túriktiń bir butaǵy qazaq edi,
Qaısar minez ór edi, ǵajap edi,
Jánibek, Kereı handar basyn qosyp,
Ómirge kelgen edi Qazaq eli.
Alı:
Altaı men Atyraýdyń arasynda,
Jetisý, Jeti ózenniń saǵasynda.
Birigip Uly, Orta, Kishi júz bop,
Handyq qurdy qazaq óz dalasynda.
«Qazaq handyǵynyń qurylýy» Erden atanyń áńgimesi (vıdeo)
«Qazaqtyń búkil tarıhy – birigý tarıhy, tutastaný tarıhy. Qazaq tek birigý, birlesý jolynda kele jatqan halyq» - dep prezıdentimiz N. Á. Nazarbaev aıtyp ótkendeı bul ǵasyrda ómir súrip otyrǵan barsha urpaq ǵylym salasynda ózindik jol salar dara urpaq bolýy tıis. Olaı bolsa bolashaqqa nyq qadam jasaý búginnen bastalady.
Muhammed Haıdar Dýlatıdiń «Tarıhı Rashıdı» atty shyǵarmasynda Qazaq handyǵynyń qurylý ýaqyty 1465 - 1466 jyldar dep keltirilgen. Osy derekke súıene otyryp 2015 jyldy Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵy dep atap ótý uıǵaryldy. Ataýly kúndi toılaý ıdeıasyn Qazaqstan prezıdenti Nursultan Ábishuly Nazarbaev usynǵan. 2014 jyly 31 jeltoqsanda Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń № 1448 «Qazaq handyǵynyń 550 jyldyq mereıtoıyn 2015 jyly toılaý týraly» buıryǵy shyqty.
Uly danamyz Ál – Farabı «Adamǵa eń birinshi bilim emes, tárbıe berilýi kerek, tárbıesiz berilgen bilim adamzattyń qas jaýy» degen, osy oraıda «Babalar erligi - urpaqqa ónege» degendeı sanaly urpaq tárbıesine qosqan úlesimiz bolsyn degen maqsatpen Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna oraı
úsh júzdiń basyn biriktirip, halqymyzdy toz – toz bolýdan, eldigimizdi ydyraýdan saqtap qalý úshin janqıarlyqpen kúrese bilgen, qazaq tarıhynda óshpes orny qalǵan batyr babamyz Abylaı handy tanytý maqsatynda «Qazaqtyń hany - Abylaı» taqyrybynda tárbıe saǵatyn uıymdastyrǵan edik. Qosh keldińizder!
Kúı oryndalady.
... Kúńirenip oılaǵanda alash jaıyn,
Janymdy oraı berse uly ýaıym.
Keýdemde kúnniń nury tolǵandaı bop,
Jyrlaımyn alty alashtyń Abylaıyn.
Arsyǵa asqandaımyn, taýap qylsam,
Kebedeı Abylaıdyń Býrabaıyn...
Maǵjan Jumabaev.
Bekarys:
Sahnaǵa qazaqsha kıingen ul bala shyǵady, sýretke qarap turyp:
Uly Abylaı han alyp ıem,
Asqar taýdaı alyp eń,
Qazaǵym dep janyp eń,
Qazaǵym dep nalyp eń,
Tosylǵanda qalyń el,
Ózińdi - óziń tanyp eń,
Namys órtep jaǵyp eń,
Uly Abylaı, han ıem!
Qorǵanym eń, baǵym eń!
Kórinis
Qurmanǵazynyń "Kóbik shashqan"kúıi oınap tur. Sahnada shubyrǵan el. Jońǵarlar salǵan jara. Jas balany jetelegen qart. Bala 12 - 13 jasta. Qart sahna tórinde tizerlep otyryp qalady.
Bala:
- Ata, tur, júr kettik, jaý kelip qalar, men súıeıin.
Qart:
Joq, balam, endi júre alar emespin. Sen toqtama, júre ber, biraq tyńdap al. Seniń atań — Abylaı, Túrkistannyń bıleýshisi bolǵan. Aty ańyzǵa aınalǵan. Ákeń Ýálı orta júzdiń sultany, al sen sol ekeýiniń baýyry Ábilmámbetti izdep tap, ózińdi jan adamǵa ashpa. Jaýǵa syryńdy berme. Onyń sáti keler. Al, qosh bol.
Bala:
Joq ata, men seni tastamaımyn!
(Qartty kóterip alyp shyǵyp ketedi).
Júrgizýshi: XVII ǵasyrdyń 30 - jyldary Batys Monǵolıada jońǵarlardyń áskerı - feodaldyq memleketi quryldy. XVII ǵasyrdyń 40 - jyldary jońǵarlar Jetisý jeri arqyly Qazaqstanǵa basa kóktep kirdi. Qazaq halqy 100 jyldan astam ýaqyt jońǵarlarmen kúres júrgizdi. Qazaqqa qarsy Edil boıyndaǵy qalmaqtar da el tonaý joryqtaryn bastady. 1723 jyldan bastalǵan qazaqtardyń bosýy "Aqtaban shubyryndy" dep atalady.
Kórinis
Tórde Tóle bı, qasynda 1 - 2 aqsaqal. Esikten ústi basy alba-julba, shashy sabalaq - sabalaq, biraq kózi otty, sózi ótkir bir bala kiredi.
Bala - Ilás: Assalaýmaǵaleıkým, Bıeke!, - dep sálem berip, anadaı jerge otyrady, astyna bıikteý etip shapanyn búktep qoıady, ózi qyran búrkitke uqsaıdy.
Tóle bı - Sultan:
synaı qarap:
Qaı balasyń, aty - jóniń,
Barma edi áke - shesheń, aǵa, iniń?
Adam bolsań — han tekti, qusta — suńqar,
Baıqasam, kelisedi soǵan túriń.
Qus bolsań, aq suńqardyń balapany,
Adam bolsań qazaqtyń naǵyz hany.
Shyraǵym, Tóremisiń, Qaramysyń,
Jónińdi bastan aıaq aıtshy qane?
Bala: Ilás
Atym da, jónim de joq bir balamyn,
Dám aıdap tentiregen beısharamyn.
Áke - sheshem, el - jurtym, týǵanym joq,
Atymdy siz qoısańyz qup alamyn.
Tóle - Sultan:
Endeshe, "Sabalaq" bolsyn seniń atyń,
Sóziń pysyq, jaýabyń bergen batyl.
Qoı jaısyn, baıqarmyz odan ári,
Synaqtan ótip jatsa munyń zatyn.
Sabalaqtyń moıyna qorjyn ilip, qolyna taıaq ustatyp, shyǵaryp salady.
«Abylaı han» Erdosbı (vıdeo)
Almaz
... Malshy bop taıaq ustap qoıyn baqty,
Kesh jatyp, erte turyp, otyn jaqty.
Buıyrǵan árbir isti kóńildi istep,
Baıypty minezimen bıge jaqty.
Zeınep
Qoıdan ótip odan soń baqty túıe,
Neni baqsa sol malǵa bolyp ıe.
Otyn alyp, júk artyp, irkit pisip,
Qulyn baılap, saýǵyzdy jıyp bıe.
Tolyq nusqasyn júkteý
№34 lıngvısıkalyq mektep gımnazıasynyń
bastaýysh synyp muǵalimi Qorǵanova Bazargúl Ándirqyzy
1 synybynda Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna oraı ótken «Qazaqtyń hany - Abylaı» atty ashyq tárbıe saǵaty
Maqsaty: Qazaq handary týraly ejelgi qazaq halqynyń damýy jaıynda maǵlumat berý. Oqýshylardyń patrıottyq rýhyn kóterý, eline - jerine degen mahabbatyn arttyrý. Ata - babalaryna degen qurmetin, qazaq handyǵynyń qurylýy týraly bilimderin tolyqtyrý. Abylaı han arqyly babalarymyzdyń erligin baǵalaı bilýge tárbıeleý, sol arqyly eline degen súıispenshiligin arttyrý, eline, jerine degen súıispenshilik sezimderin qalyptastyrý.
Kórnekiligi: Abylaı hannyń úlken sýreti, slaıd
Júrý barysy:
Ashylýy: «Qazaq bıi»
Anel:
Túriktiń bir butaǵy qazaq edi,
Qaısar minez ór edi, ǵajap edi,
Jánibek, Kereı handar basyn qosyp,
Ómirge kelgen edi Qazaq eli.
Alı:
Altaı men Atyraýdyń arasynda,
Jetisý, Jeti ózenniń saǵasynda.
Birigip Uly, Orta, Kishi júz bop,
Handyq qurdy qazaq óz dalasynda.
«Qazaq handyǵynyń qurylýy» Erden atanyń áńgimesi (vıdeo)
«Qazaqtyń búkil tarıhy – birigý tarıhy, tutastaný tarıhy. Qazaq tek birigý, birlesý jolynda kele jatqan halyq» - dep prezıdentimiz N. Á. Nazarbaev aıtyp ótkendeı bul ǵasyrda ómir súrip otyrǵan barsha urpaq ǵylym salasynda ózindik jol salar dara urpaq bolýy tıis. Olaı bolsa bolashaqqa nyq qadam jasaý búginnen bastalady.
Muhammed Haıdar Dýlatıdiń «Tarıhı Rashıdı» atty shyǵarmasynda Qazaq handyǵynyń qurylý ýaqyty 1465 - 1466 jyldar dep keltirilgen. Osy derekke súıene otyryp 2015 jyldy Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵy dep atap ótý uıǵaryldy. Ataýly kúndi toılaý ıdeıasyn Qazaqstan prezıdenti Nursultan Ábishuly Nazarbaev usynǵan. 2014 jyly 31 jeltoqsanda Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń № 1448 «Qazaq handyǵynyń 550 jyldyq mereıtoıyn 2015 jyly toılaý týraly» buıryǵy shyqty.
Uly danamyz Ál – Farabı «Adamǵa eń birinshi bilim emes, tárbıe berilýi kerek, tárbıesiz berilgen bilim adamzattyń qas jaýy» degen, osy oraıda «Babalar erligi - urpaqqa ónege» degendeı sanaly urpaq tárbıesine qosqan úlesimiz bolsyn degen maqsatpen Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna oraı
úsh júzdiń basyn biriktirip, halqymyzdy toz – toz bolýdan, eldigimizdi ydyraýdan saqtap qalý úshin janqıarlyqpen kúrese bilgen, qazaq tarıhynda óshpes orny qalǵan batyr babamyz Abylaı handy tanytý maqsatynda «Qazaqtyń hany - Abylaı» taqyrybynda tárbıe saǵatyn uıymdastyrǵan edik. Qosh keldińizder!
Kúı oryndalady.
... Kúńirenip oılaǵanda alash jaıyn,
Janymdy oraı berse uly ýaıym.
Keýdemde kúnniń nury tolǵandaı bop,
Jyrlaımyn alty alashtyń Abylaıyn.
Arsyǵa asqandaımyn, taýap qylsam,
Kebedeı Abylaıdyń Býrabaıyn...
Maǵjan Jumabaev.
Bekarys:
Sahnaǵa qazaqsha kıingen ul bala shyǵady, sýretke qarap turyp:
Uly Abylaı han alyp ıem,
Asqar taýdaı alyp eń,
Qazaǵym dep janyp eń,
Qazaǵym dep nalyp eń,
Tosylǵanda qalyń el,
Ózińdi - óziń tanyp eń,
Namys órtep jaǵyp eń,
Uly Abylaı, han ıem!
Qorǵanym eń, baǵym eń!
Kórinis
Qurmanǵazynyń "Kóbik shashqan"kúıi oınap tur. Sahnada shubyrǵan el. Jońǵarlar salǵan jara. Jas balany jetelegen qart. Bala 12 - 13 jasta. Qart sahna tórinde tizerlep otyryp qalady.
Bala:
- Ata, tur, júr kettik, jaý kelip qalar, men súıeıin.
Qart:
Joq, balam, endi júre alar emespin. Sen toqtama, júre ber, biraq tyńdap al. Seniń atań — Abylaı, Túrkistannyń bıleýshisi bolǵan. Aty ańyzǵa aınalǵan. Ákeń Ýálı orta júzdiń sultany, al sen sol ekeýiniń baýyry Ábilmámbetti izdep tap, ózińdi jan adamǵa ashpa. Jaýǵa syryńdy berme. Onyń sáti keler. Al, qosh bol.
Bala:
Joq ata, men seni tastamaımyn!
(Qartty kóterip alyp shyǵyp ketedi).
Júrgizýshi: XVII ǵasyrdyń 30 - jyldary Batys Monǵolıada jońǵarlardyń áskerı - feodaldyq memleketi quryldy. XVII ǵasyrdyń 40 - jyldary jońǵarlar Jetisý jeri arqyly Qazaqstanǵa basa kóktep kirdi. Qazaq halqy 100 jyldan astam ýaqyt jońǵarlarmen kúres júrgizdi. Qazaqqa qarsy Edil boıyndaǵy qalmaqtar da el tonaý joryqtaryn bastady. 1723 jyldan bastalǵan qazaqtardyń bosýy "Aqtaban shubyryndy" dep atalady.
Kórinis
Tórde Tóle bı, qasynda 1 - 2 aqsaqal. Esikten ústi basy alba-julba, shashy sabalaq - sabalaq, biraq kózi otty, sózi ótkir bir bala kiredi.
Bala - Ilás: Assalaýmaǵaleıkým, Bıeke!, - dep sálem berip, anadaı jerge otyrady, astyna bıikteý etip shapanyn búktep qoıady, ózi qyran búrkitke uqsaıdy.
Tóle bı - Sultan:
synaı qarap:
Qaı balasyń, aty - jóniń,
Barma edi áke - shesheń, aǵa, iniń?
Adam bolsań — han tekti, qusta — suńqar,
Baıqasam, kelisedi soǵan túriń.
Qus bolsań, aq suńqardyń balapany,
Adam bolsań qazaqtyń naǵyz hany.
Shyraǵym, Tóremisiń, Qaramysyń,
Jónińdi bastan aıaq aıtshy qane?
Bala: Ilás
Atym da, jónim de joq bir balamyn,
Dám aıdap tentiregen beısharamyn.
Áke - sheshem, el - jurtym, týǵanym joq,
Atymdy siz qoısańyz qup alamyn.
Tóle - Sultan:
Endeshe, "Sabalaq" bolsyn seniń atyń,
Sóziń pysyq, jaýabyń bergen batyl.
Qoı jaısyn, baıqarmyz odan ári,
Synaqtan ótip jatsa munyń zatyn.
Sabalaqtyń moıyna qorjyn ilip, qolyna taıaq ustatyp, shyǵaryp salady.
«Abylaı han» Erdosbı (vıdeo)
Almaz
... Malshy bop taıaq ustap qoıyn baqty,
Kesh jatyp, erte turyp, otyn jaqty.
Buıyrǵan árbir isti kóńildi istep,
Baıypty minezimen bıge jaqty.
Zeınep
Qoıdan ótip odan soń baqty túıe,
Neni baqsa sol malǵa bolyp ıe.
Otyn alyp, júk artyp, irkit pisip,
Qulyn baılap, saýǵyzdy jıyp bıe.
Tolyq nusqasyn júkteý
You Might Also Like
