InfoHub Logo

Qarasaı Nurbıbi  Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń magıstranty

Fılosofıa jáne saıasattaný fakúltetiniń profesory, dosent Janataev Danat Janataıuly

Qazaq balalar ádebıeti – ádebıet ǵylymynyń áli tolyq zerttele qoımaǵan erekshe salasy. Elbasymyz N.Á.Nazarbaev «elimizdiń erteńi jastardyń qolynda»[1] demekshi, qazirgi ósip kele jatqan urpaq- Qazaqstanymyzdyń bolashaǵyna jaýapty tulǵalar. Al olardy ata-analary men bilim oryndarynan basqa ulttyq tárbıeni ulyqtaıtyn kózi ashyq, kókiregi oıaý bolýyna septigin tıgizetin taǵy bir tarap bolsa, ol árıne – balalar ádebıeti qalamgerleri. Halyqtyq pedagogıka men búgingi kúndi ushtastyryp, álem ádebıeti shyǵarmalaryn jyrlaryna arqaý etip, ony búldirshinderge laıyqtap jazyp shyǵý óte qıyn dúnıe. Bala tanymyna arnaıylap, túsinýine aýyrlaý kelmes úshin de ter tógetini taǵy bar. Eresekterge arnalǵan jyr-shýmaqtarynan góri aınalasyn endi tanyp jatqan bóbekterdiń psıhologıasyna barlaý jasaý kez kelgen qalamger qolynan kele bermeıdi. Osynaý qıyndyǵy men qyzyǵy qatar júretin ádebıet salasynyń búginde zerttelýi kenjelep qalǵandyǵy ras. Sonaý HİH ǵasyr men HH ǵasyrda ádebıet janashyrlarynyń bastamasymen bólek sala retinde qarastyryla bastaǵan balalarǵa arnalǵan nebir jaýhar jyrlarmen tolyǵa bastady. Keńestik dáýirde úkimettiń soıylyn soǵar astyrtyn quraly retinde jumsalǵanymen, táýelsizdik alyp erkin el bolǵanymyz da balalar ádebıetine ózgeris engizbeı qoımady. Sebebi, buryn sońdy ruqsat etilmegen dinı taqyryptarǵa tosqaýyl qoıylmady. Sol sebepten, jańa baǵytta jyrlaıtyn, ózgeshe keıipkerlermen tárbıeleıtin jyrlar kóbeıe bastady. Keńes úkimetiniń saıasatyn maqtap, ıdeologıa tutqyny bolǵan personajdardyń ornyn ultyn súıetin, adamgershilik pen súıispenshilikti tý etken jańa keıipkerler basty. Bul balalar ádebıetiniń eskilik qaldyǵynan ajyrap, jańa beleske shyǵýy edi. Degenmen, atalmysh úsh kezeńniń ortaq tusyna kóz júgirter bolsaq, qazaq fólkloryna súıene otyryp, ata-babamyzdyń bala tárbıeleý  tásilin basshylyqqa alyp otyrǵandyǵyn baıqaı alamyz. Elimizdiń bodandyq qamytyn sheship, jeke el bolýy balalar ádebıetine jańa lep alyp keldi. Ádebıet qory ótken kezeńdegi boljamdar men zertteýlerdiń ornyna jańa baǵytta júrgizilgen zertteý jumystarymen tolyǵyp jatty. Keńes dáýirinde taqyryptardy qatań talappen teksergendeı, ádebıettaný salasynda da zertteýler úkimet qalaýyna saı qarastyrylǵany belgili. Sonyń saldarynan ádebıettiń basty taqyryby sanalatyn ult paıymy men nanym-senimi, kózqarasy laıyqty dárejede mán berilmedi. Atalmysh jaǵdaı balalar ádebıetin de óz zalalyn tıgizip, shyǵarmalardy Keńes úkimeti kózimen saraptaý qajettiligi týdy. Syńarjaq pikirdiń kesirinen qazaq balalar ádebıetindegi ulttyq tamyrymyz ótkenimizben baılanystyrýshy qazynamyz sanalǵan salt-dástúr, fólklor janyryndaǵy zertteý jumystary keıinge ysyrylyp, eskerýsiz qala berdi. Sondyqtan Keńes dáýirinde jaryq kórgen izdenis jumystaryn jańasha zamannyń kózqarasyna saı, táýelsiz memlekettiń qalamyn erkin kósiltetin qalamgerleri retinde qaıta qarastyrý qajettiligi týyp otyr.

Qazaq balalar poezıasyna zertteýler júrgizý kesh qolǵa alynǵanymen, qundy eńbekterimen tarıhta atyn qaldyra bilgen ǵalymdar da barshylyq. Qazaq balalar ádebıetiniń zerttelýi jaıly sóz qozǵalǵanda, aldymen oıymyzǵa oralatyn, ǵylymı eńbekteri búgingi kúni de ózektiligin joımaǵan, árbir balalar ádebıetin zertteýshi basshylyqqa alatyn eńbek – Sh.Ahmetovtyń ǵylymı jumystary. Degenmen, zaman talabyna saı, jańarý men ózgerý kezeńinde óz ǵasyryna saı jazylǵan ǵalym eńbekteriniń paıdaǵa aspaıtyn tustary da kezdesip jatady. Balalarǵa arnalǵan ádebıetterge arnaıy mán berilip, izdenis jumystary HH ǵasyrdyń ekinshi jartysynan bastap zerttele bastady. Atalmysh kezeńniń úzdik zertteýleri dep Qadyr Myrzalıev, Beken Ybyraıym, Serik Qırabaev syndy ǵalymdardyń eńbekterin aıta alamyz. «Qazirgi qazaq balalar povesteriniń kórkemdik erekshelikteri» jáne «Qazirgi qazaq balalar prozasy jáne rýhanı-estetıkalyq damý máseleleri» atty Beken Ybyraıym sekildi ǵalymnyń tyń zertteý jumystary, S.Óskenbaevtyń 1970 jyly jaryq kórgen «Qazaq balalar prozasynyń damý tendensıalary» atty  eńbekteri balalar ádebıetiniń alǵashqy jáne tyń zertteýleri bolýymen erekshelenedi. Balalar poezıasynyń kóptegen máseleleri men eńbek sińirgen qalamgerlerimizdi zertteý jumysyna arqaý etken J.A.Rústemova, E.Ótetileýov, B.Tájibaev, N.Dáýtaev syndy ǵalymdar atalmysh salanyń damýyna zor úles qosqandyǵyn aıtqymyz keledi. Balalar ádebıetiniń máselelerin qaýzap, synı turǵyda jazylǵan jarıalanymdary men kózqarastary baspa betterinen kórinis taýyp turdy. Aýyzdan-aýyzǵa tarap búgingi kúnge deıin jalǵastyq tapqan fólklor jyrlary men balalarǵa arnalǵan tyń týyndylardy zerttep, Ahmet Baıtursynov, Málik Ǵabdýllın, A.Mambetova sekildi ǵalymdar halyq aýyz ádebıetiniń búldirshinder oıyna áseri men paıdasy týraly eńbekter jazdy. Bul jumystarda ótken kezeńniń balalar ádebıeti tolyq saraptaldy degenmen búgingi qazaq balalar ádebıetiniń áli de zertteýdi qajet eter kemshil tustary óte kóp. Keleshektiń tutqasy sanalǵan órenderimizdiń el qamyn oılaıtyn bilimdi, oıly azamat bolyp tárbıelenýi úshin balalar poezıasynyń orny erek. Ádebıettiń atalmysh salasynyń basty maqsaty – óskeleń urpaqtyń bilim deńgeıin joǵarylatyp, eli úshin «taý qoparar» ultjandy azamat tárbıeleý. Al egemendik alǵannan keıingi balalar ádebıeti Keńestik kezeńmen salystyrmaly túrde qaraǵanda ózgeshe jańa baǵytta óris aldy. Onyń ishinde balany ázil óleńdermen tárbıeleıtin mazaqtama óleńderin erekshelep aıtýǵa bolady.  Bala boıyndaǵy jaǵymsyz qasıetterin synǵa alyp, sol arqyly óz minin ózine kórsetpek bolǵan tásildi jazýshylar óte oryndy qoldana bilgen. Aıtalyq «Kıno kórgish Shonaı» atty Á.Ysqaqtyń mazaqtama jyrynda [2] Shonaı atty balanyń tańnyń atysynan túnniń batysyna deıin teledıdar aldynda jatyp, syrtqy álemnen áldeqaıda alshaqtap ketýi. Sheteldik akterlardyń barlyǵyn birinen soń birin jatqa aıtyp, olardy tanymaǵandardy «túk bilmester» dep ájýa etedi. Degenmen, elin qorǵap, beıbit elde ómir súrýi úshin qasyq qany qalǵansha kúresken ata-babasyn, Abylaı men Kenesaryny, Qabanbaı men Naýryzbaıdy eren erligi túgil esimderin de bilmeıdi. Búgingi bala tárbıesine ketken basty qatelikti birneshe tarmaq arqyly jetkizýi aqynnyń utymdy qoldanysy dep bilemiz. Jas órender bizdiń bolashaǵymyz dep jar salǵanymyzben ótkenine nazar salyp qaramaıtyn, el kelesheginen ózin tysqary sanaıtyn urpaqtyń ósip kele jatqany da qynjyltatyn dúnıe. Osy máseleni kishkentaı keıipkerdi sýretteý arqyly ata-ana men qoǵamnyń tárbıeleýde jibergen qatesin kózge shuqyp kórsetpek nıetin baıqaımyz. Ómirden alynǵan taǵy bir mysal retinde teledıdarǵa telmirgen keıipkerin sýretteıtin «Baılaýly bala» atty Qastek Baıanbaevtyń óleńi de osy máseleni qozǵaıdy [3]. Avtor televızor aldynan Qýat atty keıipkerdi kúnde kóretinin, kári mysyq sekildi ottyń basynda qalǵyp maýjyraıtyndyǵyn mazaq etedi. Qos aqynnyń da sýrettegen ortaq máselesi búgingi zamannyń ashshy shyndyǵyn oqyrman aldyna jaıyp salady. Jańa zamanǵa laıyqtap ósip-damýdyń ornyna altyndaı ýaqytyn kógildir ekrannyń arǵy jaǵyndaǵy qajetsiz aqparattarǵa bóledi. Oqýǵa qushtar, ultyn súıetin, taǵylymdy tarıhyn jatqa soǵatyn urpaqty teledıdarǵa telmirgen, ótkenine qyzyqpaıtyn, ulttyq qundylyǵynyń baǵasyn bilmeıtin jańa óskinderdiń basyp kele jatqandyǵyna qabaq shytyp, eskertpe aıtady.Týyndy mazmuny túsinýge ońaı, balalar psıhologıasyna laıyqtap jazylǵan. Qalamgerlerdiń aıtpaq oıy – eki keıipkerdiń minezin kemsitip, basý emes, olardyń ata-analaryna degen ókpe-renishi.

Balalar ádebıeti – baǵyttalǵan aýdıtorıasy men aıtar oıy ózgeshe formada beriletin, keıipkerleriniń de kózqarasy jalpy ádebıetke qaraǵanda bólekteý keletin arnaıy bir sala. Ata-babamyzdyń mırasqoryn týra jolǵa túsirip, bar jaqsy qasıetin boıǵa jıyp ósýi úshin ertegi, qıssa-dastandarmen, maqal-mátel, jumbaqtarmen, túrli aýyzdan-aýyzǵa tarap búginge deıin jetken áńgimelermen tárbıelep otyrǵan. Ondaǵy maqsat – kúndelikti kórip júrgen batyrlardan da basqa erlik jasap elin qorǵaǵan, bir eldiń qorǵany bolǵan nebir atpal azamattardy úlgi etip, urpaǵynyń da solarǵa uqsaýyna baryn salǵan. Bul - dástúrli halyq pedagogıkasy. Baldyrǵandarǵa arnalǵan ádebıet naqty HH ǵasyrdyń 30 jyldarynan bastap, arnaıy ádebıettiń bir salasy bolyp qalyptasty desek te, túp tamyry sonaý birneshe ǵasyrlar boıy bala tárbıeleýdiń qyr-syryn tolyq meńgergen ata-baba iliminde jatyr. Sondyqtan zerttelý jaıly sóz bolǵanda mindetti túrde halyqtyq pedagogıkany birinshi atap ótýimiz mańyzdy. Balalar poezıasy ózge ǵylym salalary sekildi birneshe dáýirdi artqa tastaǵan, týyndylardyń stıli de sújeti de, ıdeıasy da ózgeriske ushyraǵan. Bastaýy dep qarastyrǵan halyq aýyz ádebıetinen soń balalar ádebıetine eren eńbek sińirgen qalamgerler Ybyraı Altynsarın men Abaı Qunanbaev bastaǵan aqyn-jazýshylardy aıta alamyz. 1970 jyldary balalar ádebıeti keleli oıǵa toly, qyzyqty sújetpen jazylǵan birshama týyndylarmen tolyqty. Bul kezeń balalar ádebıetiniń keń qanat jaıyp óristeı bastaǵan ýaqyty edi. Aýdarmashy, jazýshy Seıdahmet Berdiqulov, Ákim Tarazı, Marat Qabanbaev, «Jemister jyry» sekildi jyrlardyń avtory Rza Qýanqovalar bóbekterge arnalǵan túrli shyǵarmalarmen jańa lep ákeldi. Sattar Erýbaev jazǵan «Merýert alqa», Ákim Tarazıdiń Arman atty basty keıipkerdi sýretteıtin «Arman ataman», Muqan Imanjanovtyń «Alǵashqy aılar» atty eńbekteri búgingi kúni de qyzyǵyp oqıtyn oq boıy ozyq kele jatqan týyndylar. Sonymen qatar, 1949 jyly jaryq kórgen «Kitap», 1948 jyly jazylǵan «Oraz ben Borá», 1654 jylǵy «Bes» áńgimesi, «Qorqaq» pen «Talap», «Kishkentaı kórshi» sekildi týyndylary oqyrmandy adaldyq pen eńbekqorlyqqa, sypaıylyqqa tárbıeleıtin tásilge aınaldy. Óziniń ustazdyq tájirıbesin, alǵashqy kezikken máselesin, balalardyń sotqarlyǵyn qalaı jeńgeni týraly baıandaıtyn M.Imanjanovtyń «Alǵashqy aılar» povesi de – bala tárbıesine taptyrmaıtyn qural [4]. Urlyq jasaǵan oqýshylaryn qalaı jazalaryn bilmeı dal bolǵan ustaz jaqsy sheshim tabady. Ol – óz qatelikterin syrttaı ózderine kórsetý. Jospardan tys urlyq týraly shyǵarma oqytyp, sabaq ústinde taldaý arqyly jaltaryp turǵan oqýshylarǵa keshirim suratady. Urlyqtyń qanshalyqty jaǵymsyz ekendigin, jábirlenýshilerdiń qalaı qınalatynyn shyǵarma arqyly túsindiredi. Ustaz sógip, minez kórsetse, balalar óz erkinsiz, baıybyna barmaı keshirim suraı salyp, kelesi joly da sol áreketti qaıtalar edi. Ádebıet sabaǵynyń qudyretin kórsetý arqyly adam ómiri úshin qanshalyqty mańyzdy ekendigin oqyrmanǵa túsindiredi.  Al Berdibek Soqpaqbaevtyń «Meniń atym – Qoja» jáne «Balalyq shaqqa saıahat» povesi oqyrman kóńilinen oryn tapqan, sotqar balanyń ómirindegi keleńsizdik pen úlgi bolarlyq tusy sýretteletin balalar ádebıetiniń altyn qoryna engen shyǵarma. Qojanyń Sultanmen dos bolýy, Jandospen eregisi, Janarǵa degen pák mahabbaty, monology utymdy qıýlastyrǵan úzdik týyndy. Tipti, 1963 jyly Abdolla Qarsaqbaevtyń rejıserlik etýimen taspalanyp, kózi qyraǵy kórermen nazaryna usynylǵan bolatyn. Ázil arqyly oqyrmanyn tárbıeleıtin bul úzdik týyndy qazirgi zamanda da ózektiligin joımaǵan. Kúlkige qarq qyla otyryp, astyrtyn tárbıeleıtin, tentek bolsa da dosyna adal, aqkóńil jáne sabaqty jaqsy oqıtyn keıipkerdi sýretteıdi. Onyń sotqarlyǵynyń túp tamyry ákesi qaıtys bolǵan soń nan tabý qamyna kirisken anasynyń nazaryn ózine aýdarý edi. Degenmen, mektepten shaqyrtý kelip, anasyn qıyn jaǵdaıǵa qaldyrǵanda baryp ózgerýge sheshim qabyldap, óz-ózimen jumys jasaı bastaıdy. Qojanyń ájesimen sóz talastyratyn, eki zamannyń adamdary ekenin dáleldeıtin tusy bar. Turmys-tirshilikti dóńgeletip otyrǵan, bárin biletin ájemniń ańqaýlyǵyna tań bolam. Qansha talpynyp, túsindirýge tyryssam da, jerdiń dóńgelek ekendigine shúbá keltiredi. Qansha uǵyndyrǵym kelse de, tyńdaǵysy kelmeı qýyp jiberedi. «Qudaı bar ma, joq pa» degen saýaldy da taldap, aqyry osylaı aıaqtalady. Men jer betindegi barlyq adamdar men janýarlar óz betinshe jaralǵan deımin, al ájem bolsa, «adamdar men janýarlar ózderi jaratylyp jatqanda sen kórip tur ma ediń, dinsiz bala?» dep urysa jóneledi. Al men «maımyldan jaratylǵanbyz, kitabymda solaı jazylǵan desem, ormanda turatyn áke-shesheńe, maımyldarǵa bar» -dep qýyp shyǵady. Bul úzindiden eki dáýirdiń pikiri tusynan qarama-qaıshylyqty baıqaımyz. Ájesi ótken dáýirdiń ókili bolsa, nemeresi – qudaıdyń baryna senbeıtin jańa zaman tulǵasy. Qysqa ǵana epızodtan ǵasyrlar toǵysyndaǵy qaqtyǵysty kórsete alǵan jazýshy sheberligine qaıran qalmasqa bolmaıdy.

HH ǵasyr basyndaǵy balalar taǵdyryn S.Begalın, S.Omarov, S.Muqanov, Ó.Turmanjanov sekildi aǵa býyn shyǵarmalarynan tabamyz.

Balalar ádebıetiniń búgingi aınasy atanǵan, damýyna óz úlesin qosyp, qundy eńbekterimen oqyrman kóz qýanyshyna aınalǵan balalar aqyn-jazýshylary da az emes. Sháken Kúmisbaı, Dánesh Ahmet, Keńes Orazuly, Eseı Jeńisuly, Baǵdat Májıt, Tolymbek, Ábdiraıym, Arasanbaı Esten, Sultan Qalıuly, Baıbota Qoshym-Noǵaı sekildi qalamgerler búgingi balalar ádebıetiniń damýyna óz úlesin qosyp, aýyz toltyryp aıtarlyqtaı eńbek sińirýde.

Balalar prozasyna jańa lep ákelgen jastar qaýymynan Ádına Júsip, Aıagúl Mantaeva, Qalmahambet Muhamedqalı, Nurlan Qumar, Beıbit Sarybaı sekildi aqyn-jazýshylardy aıta alamyz.

Halqymyz qashan da urpaq tárbıesine kóp mán berip kelgendigi belgili. Urpaq tárbıesinde, álbette, otbasynyń orny bólek. Jahandaný zamany kelip, elektrondy aqparattar jastardy jan-jaqtan qorshaǵan sátte, bala tárbıesin kimniń nemese neniń áseri kóp bolady degen saýal oıǵa oralady. Ókinishke oraı, ata-ananyń erteden keshke deıin qarjy tabýdyń sońynda júrip, bala tárbıesin balabaqshaǵa, odan keıin, mektepke júktep, úı betin kórmeýiniń salqyn izi kórinedi. Sebebi, qansha balalarǵa arnalǵan mekeme bolmasyn, erteń ómir tabaldyryǵyn attaıtyn jas adam úshin olar ata-ananyń jan jylýyn, meıirimin bere de almaıdy, ol jylylyqty aýystyrý da múmkin emes.

Osydan myńdaǵan jyldar buryn ómir súrgen fılosof Platon aıtqandaı, kez kelgen memlekettegi eń jaýapty jumys – ol ul men qyzdy tárbıeleý jumysy [5]. Álbette, máńgilik meıirim men sanaly tárbıenińdánin egýshiler ustazdar bolyp tabylady. Bala tárbıesindegi ustazdardyń alatyn ornyn joqqa shyǵarý múmkin emes. Degenmen, urpaq tárbıesinde ata-ana men ustazdan keıingi áserli dúnıe, ol balanyń dúnıetanymyna, ómirlik ustanymynyń qalyptasýyna, tipti sezimine áser etetin balalar ádebıeti bolyp tabylady. Elimiz, egemendik alǵaly, balalar ádebıeti de jan-jaqty damyp, órkendep kele jatyr desek qatelespeımiz. Balalarǵa arnalǵan túrli merzimdik basylymdar, sábılerge arnap jasalǵan kórkem sýretti ádebıetter molynan jaryq kórýde. Áıtse de, ol ádebıettiń sapasy, balanyń jasyna, túsinigine laıyqty bolýy, sapalyq tusy, qolǵa alǵan ádebıettiń balany qyzyqtyra alatyndaı kórkem sýretti bolýy jaǵy jiti qadaǵalaýdy qajet etedi.

Balalarǵa arnalǵan týyndylardy jazarda, oqyǵanynyń barlyǵyna senetin, kirshiksiz júrek ıesiniń kóńilin jyǵatyndaı jasandy maǵlumat kezdespeýi kerek. Kez kelgen nársege sezim kókjıegimen nazar salatyn oqyrmanǵa kóńilinen shyǵatyndaı taza dúnıe usyný qajet. Al eresekterge eliktep, barlyǵyna qyzyǵatyn jetkinshek jastaǵy balalarǵa ómirlik aqyl-keńesterdi taýyp alatyndaı, óz túısigimen túsinip, keıipker basynan ótken qyzyqty oqıǵasynan sabaq alatyndaı, shıelenisi ortasha deńgeıdegi týyndylarmen qamtamasyz etý lázim. Úlkenderge arnalǵan ádebı shyǵarmalardy oqýǵa balalardyń tózimi de, oılaý qabileti de jete bermeıdi. Qabyldaýǵa aýyr kelip, oıyna kúsh túsirýi múmkin. Búldirshinderdiń qazirgi jaǵdaıyna mán bermeý – keleshegimizdiń qamyn jemeý bolyp tabylady. Sol sebepti, damyǵan, qanatyn keńge jaıǵan, tamyry tereńnen nár alǵan alyp shynar sekildi uly memleket bolýǵa umtylsaq – urpaqtyń saýatty bolýyna, ol úshin qajetti múmkindiktermen qamtamasyz etý qajet. Aldymen baldyrǵandarǵa arnalǵan óleń, jyr-shýmaqtaryna tolyq zertteý júrgizip, táýelsizdik kezeńindegi balalar ádebıetiniń antologıasyn jasap shyǵarý qajet. Kóptegen ǵalymdar men qalamgerlerdiń ózi balalar ádebıetindegi jolǵa qoıylmaǵan dúnıe – barlyq jumystardy jınaqtap, tolyq jınaq shyǵarý dep esepteıdi. Ónimdi eńbek etken aqyn-jazýshylardy madaqtap, shyǵarmalarynyń qoljetimdi bolýyna zor úles qosý qajet.

Rýhanı qundylyǵyn boıyna jıǵan urpaq tárbıeleý úshin qalamgerlerge úlken júk artylǵany belgili. Kámelet jastan asqan adam men múshel jasyna jetpegen baldyrǵannyń oılaý júıesiniń bir-birinen qatty erekshelenetini sózsiz. Bul – aqyn-jazýshy sheberligin synaıtyn tusy. Balalar poezıasy men prozasy keleshek tárbıesine áser etetin - qural. Bolashaǵyna beıjaı qaramaıtyn kez kelgen halyq atalmysh ádebıettiń salasyna kóńil aýdarady. Oqyrmanyn oıǵa salyp, sanasyn san saqqa júgirtip, qıalyna erik beretin, óz sózine sendirip, ǵajaıypqa jeteleıtin shyǵarmalardyń astarynda da úlken oı jatyr.

Paıdalanylǵan ádebıetter

1. Qazaqstan Jazýshylar Odaǵy basqarmasynyń «Balalar ádebıeti – ult erteńi» atty kezekti İÚ plenýmynyń qaýlysynan úzindi // Qazaq ádebıeti.- 2009, sáýir – 12.
2. Ysqaq Á. Kún ulymyn. – Taraz: Senim, 2002. – 112 b.
3. Baıanbaev Q. Bir qorjyn jaz. – Almaty: Jalyn, 1991. -240b.
4. Ábildaqyzy Q. Aı saıyn ósip kelemin. – Almaty: ABDI Kompanı, 2004.-99 b.
5. Ýahatov B. Qazaqtyń halyq óleńderi. – Almaty,1974. -385 b.

---